2.5.1 Davviriikkalaš ovttasbargu sámepolitihkas
Go galgá ráhkadit
ollislaš sámepolitihka
dalle lea deaŧalaš geahččat
sámi ášši oktasaš davviriikkalaš perspektiivvas mas
leat oktasaš doaimmaid ovddideapmi
ja ásaheapmi, ja maiddái
riikkarájiid rastásaš ovttasbargu.
Ministarat geain lea ovddasvástádus sámi áššiin
ja Suoma, Ruoŧa ja Norgga
sámediggepresideanttat ásahedje
jagi 2000 bistevaš ovttasbarggu mas
galget jeavddalaččat
dieđuid oažžut,
digaštallat ja meannudit dakkár
sámi áššiid
main buohkat beroštit. Ovttasbarggu
ulbmili lea nannet ja ovddidit sámi álbmoga
giela, kultuvrra, ealáhusaid
ja servodateallima. Ovttasbarggus lea eahpeformála,
muhto lagaš čanastat
Davviriikkaid ministtarráđđái.
Jagi 2003 ásahuvvui davviriikkalaš sámi
giellabálkkašupmi – Gollegiella,
mii rámpo ja oainnusin dahká dan rahčamuša
ja barggu mii dahkkojuvvo ovddidit sámegiela
Suomas, Ruoŧas, Norggas
ja Ruoššas
(gč. bovssa xx). Bálkkašupmi
juhkkojuvvo juohke nuppi jagi. Muđui
de barget dainna hástalusain ahte
ráhkadit eambbo viiddis
davviriikkalaš ovttasbarggu
sámi dutkamis. Sámi
ja álgoálbmogiid
fága- ja dutkanbirrasat
Suomas, Norggas, Ruoŧas
ja Ruoššas
deattuhit ahte lea dárbu ráhkadit
oktasaš strategiijaid ja standárddaid
dan dutkamii mii lea sámi
ja álgoálbmotguovlluin
(davviriikkalaš sámi
seminára, raporta «Future
challenges for reindeer husbandry societies», Ubmi, cuoŋománus
2007). Ráđđehus
lea bivdán Norgga dutkanráđi álggahit čielggadeami
mii galgá guorahallat oktasaš sámi
dutkanlávdegotti ásaheami Norgga,
Ruoŧa ja Suoma várás, gč.
Sd.dieđ. nr. 20 (2004 – 2005) Dáhttu
dutkat. Dan oktavuođas evttohuvvo
maid guorahallat lea go dárbu ásahit
sámi etihkkalávdegotti.
Jagi 2008 plánejit lágidit
konferánssa gaskal boazodoallo-ealáhusa
ja Norgga, Ruoŧa ja Suoma
boazodoalloeiseválddiid. Dan
ulbmil das lea nannet oktavuođa
ja mearridit vejolaš ovttasbargosurggiid
mat leat ealáhusa oasálaččaide ávkin.
Sámeministarat ja sámediggepresideanttat
hálidit nannet oktavuođa
ja ságastallama Ruošša
eiseváldiiguin ja sápmelaččaiguin
sámi ja álgoálbmotáššiid
ektui maidda lea oktasaš beroštupmi. Lassánan
oktavuohta Davvioarje-Ruoššain
politihkkárdásis
lea Davviriikkaid ráđi
rávvagiid mielde go lea
sáhka Barentsguovllu álgoálbmogiid
ovttasbarggus. Ministarat ja presideanttat oaivvildit deaŧalažžan
nannet Barentsguovllu sápmelaččaid
ja eará álgoálbmogiid árvodási.
Danne leat sii ávžžuhan Barentsráđi, árktalaš ráđi
ja Davviriikkaid ministtarráđi
eambbo čalmmustahttit álgoál-bmogiid
dili ja leat mielde doarjume doaimmaid mat sihkkarastet álgoálbmogiid
eallinvuođu, giela ja kultuvrra.
Suoma, Norgga ja Ruoŧa
sámedikkit leat organiseren
iežaset barggu Sámi
parlamentáralaš ráđi
bokte dakkár áššiin
main lea lunddolaš doaimmahit
bálddalas politihka vai sámi álbmoga
oktasaš beroštumit
váldojuvvoše
vuhtii. Ráđđehus
atná Sámi
parlamentáralaš ráđi
deatalaš orgánan
davviriikkalaš ovttasbargui
ja dakkár orgánan
mas lea mearkkašupmi riikkaidgaskasaš oktavuođain
go lea sáhka nannet ovttasbarggu álgoálbmogiid
gaskkas ja ovttasbarggu gaskal álgoálbmogiid
ja eará oassálastiid.
Sámedikkit leat ávžžuhan
Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámeministariid
ovttas ruhtadit ráđi
doaimma. Geahča maiddái Sámedikki
2007 jahkedieđáhuse čuoggá 2.2.
Sámiráđđi
lea ovttasbargoorgána Suoma,
Norgga, Ruoŧa ja Ruošša
sámi organisašuvnnaide,
ja dat lea sorjákeahts organisašuvdna
(NGO – non-governmental organization). Ráđi
bajimus ulbmil lea vuhtiiváldit
sámi álbmoga beroštumiid,
nannet sápmelaččaid
oktiigullevašvuođa
riikkarájiid rastá ja
bargat dan ala ahte sápmelaččat maid
boahtteáiggisge mieđihuvvojit oktan álbmogin,
geaid kultuvra, politihkka, ekonomiija ja sosiála
vuoigatvuođat galget sihkkarastojuvvot
muhtumassii juoh-ke riikka lágaid
bokte ja muhtumassii šiehtadusaid bokte
mat dahkkojuvvojit áššáiguoskevaš stáhtaid
ja sámiid ovddasteaddji orgána
gaskkas.
Sámekonferánsa
mii dollojuvvo juohke njealját
jagi, lea Sámeráđi bajimus
mearridanorgána. Sámekonferánsa
lea mearkkašan ollu sámepolitihkalaš ovdáneapmái 2.
máilmmesoađi
maŋŋil,
ja dál dat mearkkaša
ollu sámi organisašuvdnaeallimii
sihke riikkalaččat,
davviriikkalaččat
ja riikkaidgaskasaččat.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea juolludan 800 000
ruvdnosaš doarjaga doallat
19. davviriikkalaš sámekonferánssa
Roavvenjárggas Suomas jagi
2008 čavčča.
Konferánssa váldofáddá lea sámi
kulturárbi.