3.1 Sámi statistihkka
Almmolaččat
ii registrerejuvvo gii lea sápmelaš,
dahje guđes lea sámi identitehta
dahje duogáš,
iige oktage dieđe justa
man galle sápmelačča
leat dahje man gallis gullet iešguđet
sámi jovkui. Máŋggalágan
meroštallan lea máŋggalágan
eavttuid vuođul. Lea almmatge
meroštallon ahte leat gaskal
50 000 ja 65 000 sápmelačča
Norggas
1.
www.sami-statistics.info neahttasiidduin oaidná mo
leat meroštallan sámeálbmoga
logu, sámegielagiid logu
jna.
Norggas ásset dál sápmelaččat
miehtá riikka. Váikke
riikadásis eai leat makkárge logut
das gos sápmelaččat ásset,
de lea dihtosis ahte ollu sápmelaččat
dál ásset
olggobealde árbevirolaš ássanguovlluidge. árbevirolaš sámi
guovllut, oktan guovlluin gos dál
jođihuvvo boazodoallu, lea
sullii 40 proseantta Norgga nannámis.
Sápmelaččain ássá eanetlohku
dál olggobealde sámegiela
hálddašanguovllu,
mii lea dat guovlu gos eanemus sámepolitihkalaš doaibmabijut
leat dássážii álggahuvvon.
Sámedikki válgalogus,
mii lea sámi jienastuslohku,
ledje jagi 2005 válggas
sullii 12 500 sápmelačča.
Lohku lea lassánan válggas
nubbái. Vaikke válgalohku dušše čujuha
gos sápmelaččat
dál ásset,
de ii sáhte sámi
jienastuslohku leat vuođđun
sápmelaččaid lohkui.
Sámi jienastus lea oaivvilduvvon dušše
geavahuvvot sámediggeválggaid
oktavuođas, gč.
kap. 7.8. Ollu sápmelaččat
leat iešguđet
sivaid geažil válljen orrut čálekeahttá iežaset
jienastuslohkui.
3.1.1 Sámi statistihka ovddideapmi
Lea dehálaš ovdanbuktit
máhtu sámi
diliid birra mii galgá leat vuođđun čađahit
sámepolitihka, našunála
lágaid ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid.
Konvenšuvnnaid/soahpamušaid
riikkaidgaskasaš gozihanlávdegottit
leat jámma ohcalan diehtoávdnasiid
mat duođaštit
sápmelaččaid dili,
dilálašvuođa
ja ovdáneami iešguđet
servodatsurggiin, ja čielgasat
loguid. ON eamiálbmogiid
bistevaš forum lea hástalan
miellahttoriikkaid ráhkadit
statistihkalaš visogovaid,
mat čuvgejit eamiálbmogiid
dili.
Norgga sámediggi lea
jagi 2003 rájes bargan sámiide
guoskevaš stahtistihkain ovttas
Sámi Instituhtain ja Statistihkalaš guovddášdoaimmahagain
(Statistisk sentralbyrå (SSB)). Gielda- ja guovlodepartemeanta
ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta leat 2003 – 2007 áigodaga
dorjon ovdánahttinprošeavtta
oktiibuot 3,05 milj. ruvnnuin. Bajimus ulbmil lea ásahit
bistevaš ortnega vai beassá ráhkadit
ja gaskkustit sámiide guoskevaš stahti-stihka
servodatplánemii ja dutkanáigumušaide. Prošeavtta
duogáš lea
go lea nu stuorra váilivuohta
ođastuvvon loguin sámi
servodatdilálašvuođa birra.
Dieđut leat gal viehka muddui,
muhto leat biđgejuvvon máŋggalágan ávdnasiidda
ja dokumeanttaide iešguđet ásahusain
ja hálddašanorgánain. Prošeavtta váldomihttun
lea láhčit
dili vai sáhttá ovddidit
ja jođihit sisdoalu dáfus,
organisatoralaš ja teknologalaš čovdosiid,
maid bokte fidne máŋggalágan
lohkodieđuid ja virggálaš statistihkaid
mat leat áššáiguoskevaččat ođđasat áiggi
sámi servodatdilálašvuođaide.
Guhkesáiggi mihttun lea
mielváikkuhit dasa mo ovddidit oppa
sámi statistihka
riikkarájáid rastá davvin
ja sámi oassái
riikkaidgaskasaš eamiálbmotstatistihkas.
Prošeavttas lea bargan dárbbašlaš vuođđo-gažaldagaiguin
(teorehtalaš, metodalaš ja
organisatoralaš) ja web-siiddu ráhkademiin
mas leat liŋkkat sámiide
guoskevaš dieđuide. Sámi
servodatdieđalaš diehtovuođđu
lea (NSI) dutkan- ja ovdánahttinprošeakta.
Geahča dan birra neahttabáikkis
www.sami-statistics.info.
3.1.2 Sami statistihkalaš jahkegirji
Prošeavtta oassin almmuhii
Statistisk sentralbyrå (SSB)
Sámi
statistihkalaš jahkegirjji vuosttaš geardde
jagi 2006. Dán ráhkada
ovttas Sámi Instituhtain.
Bargoaddi lea Sámediggi. Geográfalaččat
lea statistihkka ráddjejuvvon
Sámi ovdánahttinfoandda
(SOF) geográfalaš doaibmaguvlui,
ja dat gokčá vissis
guovlluid Sáltoduoddara
davábealde. Dán ráddjema
heajut bealli lea ahte dán
guovllus orrot ollugat guđet
eai leat sápmelaččat,
seammás go orrot ollu sápmelaččat
olggobealde dán guovllu.
Dát guoská omd. sápmelaččaide
lullisámi guovllus, gávpogiin
ja stuorát báikegottiin.
Statistihkka gokčá fáttálaččat
vuosttažettin álbmoga
sturrodaga ja čoahkádusa, oahppodilálašvuođaid,
ja ealáhus- ja bargoeallima
beliid. Lassin čájehuvvo
statistihkka mas olles riika lea geográfalaš rámman.
Dát guoská sámediggeválggaide,
boazodollui ja sámegieloahpahussii mánáidgárddiin
ja skuvllain. Sámi statistihkalaš jahkegirji
almmuhuvvo juohke nuppi jagi sihke dárogillii
ja davvisámegillii. Maŋimuš veršuvdna
almmuhuvvui jagi 2008 (Norges offisielle statistikk D 343) ja lea
www.ssb.no/samer neahttabáikkis.
3.1.3 Sámestatistihkka ovttaskas olbmuid
vuođul
Statistisk sentralbyrå lea čielggadan vejolaš-vuođaid
ráhkadit
ovttaskas olbmuid
vuođul statistih-ka sámeálbmoga
birra. Dán láhkai sáhttá ráhkadit
statistihka sámeálbmoga
birra beroškeahttá sin ássanbáikkis, namalassii
statistihka sápmelaččain dan
sadjái go statistihka olbmuin
guđet ásset
sámi guovlluin. Statistihka ráhkadeapmái
dárbbašuvvo populašuvdna.
Ii leat dievas registtar sámeálbmogis,
muhto leat registarat main leat sámeálbmogis
oasit. Čielggadeami áiggan
lei álggus oažžut áigái
nu čielga vástádusaid
go vejolaš das ahte
leatgofidnemis diehtoávdnasat
ja metoda man mielde sáhttá ráhkadit
statistihka sámeálbmogis,
ja mas lea nu buorre kvalitehta ahte dohkke almmuhuvvot. Čielggadeamis čilgejuvvojit
máŋga
registara mat soitet leat áigeguovdilat
geavahit vuođđun,
go áigumuš lea ráhkadit
sápmelaččain
anonymiserejuvvon čoahkkelogu.
Dehálamos lea Sámedikki
jienastuslohku. Dasto válddahallo
vejolaš vuohki mo ráddjet
sápmelaččain
statistihkalaš populašuvnna
daid sápmelaččaid
gaskkas guđet leat čállon
dálá registariin.
Sámediggi lea mearridan
ahte Sámedikki jienastuslohku
ii galgga geavahuvvot vuođđun
ovttaskas olbmo statistihka čielggadeapmái.
SSBa čielggadeami loahppacealkka
lea ahte ovdánahttinbargu dás
duohko ovttaskas olbmuid vuođul statistihka
ráhkademiin ja metodaid geahččalemiin,
ii leat vejolaš nu guhká go
dálá guovddáš registariid
diehtoávdnasiid, oktan Sámedikki
jienastusloguin, ii oaččo
geavahit statistihkalaš sámi
populašuvnna ráhkadeami
oktavuođas.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta dáhttu
ovttas Sámedikkiin gávnnahit mo
sáhttá joatkit
ovttaskas olbmuid vuođul
statistihkkabargguin.
3.1.4 Fágalaš guorahallanjoavku
Stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallanprosedyraid
vuođul, lea Bargo- ja searvadahttindepartemeanta
ovttas Sámedikkiin ceggen sámi
statistihkkii fágalaš guorahallanjoavkku,
mii jahkásaččat galgá departementii
ja Sámediggái bidjat
ovdan raportta. Ceggema ulbmilin lea nannet stáhta
eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallamiid árvvoštallamiid
ja mearridemiid fáktavuođu.
Joavkku raporta galgá, nu
guhkás go vejolaš, čájehit
ja buktit guorahallama sámi
servodaga dilis ja daid ovdánansárgosiin máŋggalágan
servodatsurggiin. Raporta galgá leat
vuođđun ráđđádallamiidda
gaskal stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki. Raportta hábmema
vuolggasadjin galgá leat
dálá statistihkka
ja/dahje eará guoskevaš dieđut
ja árvvoštallan-, čielggadan-
ja dutkanbarggu dieđut. Sámi
Instituhtta fuolaha čállindoaimma.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea jagi 2008 juolludan 800
000 ruvnno guorahallanjoavkku doibmii ja čállingotti
jođiheapmái.