3.1.1 Sámi statistihka ovddideapmi
Lea dehálaš ovdanbuktit
máhtu sámi
diliid birra mii galgá leat vuođđun čađahit
sámepolitihka, našunála
lágaid ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid.
Konvenšuvnnaid/soahpamušaid
riikkaidgaskasaš gozihanlávdegottit
leat jámma ohcalan diehtoávdnasiid
mat duođaštit
sápmelaččaid dili,
dilálašvuođa
ja ovdáneami iešguđet
servodatsurggiin, ja čielgasat
loguid. ON eamiálbmogiid
bistevaš forum lea hástalan
miellahttoriikkaid ráhkadit
statistihkalaš visogovaid,
mat čuvgejit eamiálbmogiid
dili.
Norgga sámediggi lea
jagi 2003 rájes bargan sámiide
guoskevaš stahtistihkain ovttas
Sámi Instituhtain ja Statistihkalaš guovddášdoaimmahagain
(Statistisk sentralbyrå (SSB)). Gielda- ja guovlodepartemeanta
ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta leat 2003 – 2007 áigodaga
dorjon ovdánahttinprošeavtta
oktiibuot 3,05 milj. ruvnnuin. Bajimus ulbmil lea ásahit
bistevaš ortnega vai beassá ráhkadit
ja gaskkustit sámiide guoskevaš stahti-stihka
servodatplánemii ja dutkanáigumušaide. Prošeavtta
duogáš lea
go lea nu stuorra váilivuohta
ođastuvvon loguin sámi
servodatdilálašvuođa birra.
Dieđut leat gal viehka muddui,
muhto leat biđgejuvvon máŋggalágan ávdnasiidda
ja dokumeanttaide iešguđet ásahusain
ja hálddašanorgánain. Prošeavtta váldomihttun
lea láhčit
dili vai sáhttá ovddidit
ja jođihit sisdoalu dáfus,
organisatoralaš ja teknologalaš čovdosiid,
maid bokte fidne máŋggalágan
lohkodieđuid ja virggálaš statistihkaid
mat leat áššáiguoskevaččat ođđasat áiggi
sámi servodatdilálašvuođaide.
Guhkesáiggi mihttun lea
mielváikkuhit dasa mo ovddidit oppa
sámi statistihka
riikkarájáid rastá davvin
ja sámi oassái
riikkaidgaskasaš eamiálbmotstatistihkas.
Prošeavttas lea bargan dárbbašlaš vuođđo-gažaldagaiguin
(teorehtalaš, metodalaš ja
organisatoralaš) ja web-siiddu ráhkademiin
mas leat liŋkkat sámiide
guoskevaš dieđuide. Sámi
servodatdieđalaš diehtovuođđu
lea (NSI) dutkan- ja ovdánahttinprošeakta.
Geahča dan birra neahttabáikkis
www.sami-statistics.info.