Sámepolitihkka

4.1 Organiseren ja našuvdnahuksen

Sámi searvvit leat eanaš ceggejuvvon maŋŋil nuppi máilmmesoađi. Vuosttaš sámesearvi ásahuvvui dattetge 1904:s ruoŧabealde, mas Elsa Laula Renberg lei guovddážis. Vaikke dáruiduhttin lei garas badjel čuođi jagi, de máŋga sápmelačča geahččaledje vuosttaldit, sihte davvin ja lullin. Dán áiggis ihte Gaska-Norggas máŋga sámesearvvi: Nordre Trondhjems Amts Lappforening (1906), Søndre Amts Lappforening (1907), Søndre Nordland Amts Lappforening (1907), Brurskanken Samiske Lag (1908), Helgeland «Sameforening» (1908) ja Brurskanken Samiske Kvindeforening (1910). Finnmárkkus vuođđuduvvui Kárášjogas vuosttaš sámesearvi 1910:s, ja de čuvvo Buolbmát, Deatnu, Porsáŋgu ja Unjárga.

Ovttas Elsa Laula Renberggain Daniel Mortensson barggai vuosttaš sámi riikkačoahkkima lágidemiin Troanddimis guovvamánu 6.-9. b. 1917. Dát čoahkkin dat lei álgun Sámi álbmotbeaivái guovvamánu 6. b. Dát lei vuosttaš geardde historj­jás ahte máŋgga riikka davvi- ja lullisápmelaččat čoahkkanedje stuorra čoahkkimii ságastallat ja čuvget oktasaš áššiid ja váttisvuođaid. Čoahkkin čohkkii badjen čuođi oasseváldi, main stuorra oassi ledje nissonolbmot.

Gitta 20-logu rádjai rahče sii garrasit ovttas, earret eará máŋgga sámekonferánssa bokte, buoridit eiseválddiid áddejumi sápmelaččaid ektui. Bargu ii lihkostuvvan, ja sámi searvebargu nogai gitta maŋŋil 2. máilmmesoađi rádjai.

Norgga Boazosápmelaččaid Riikkaseavi (NBR), Norgga boazodoallosápmelaččaid stuorimus ealáhussearvi, ásahuvvui 1948:s. Seamma jagi vuođđuduvvui Oslos sierra sámiid searvi. Dát searvi barggai ovttas sullasaš servviiguin ruoŧa- ja suomabealde. 1950:s dollojuvvui vuosttaš sámekonferánsa. Dáppe ságaškušše sámi ealáhus- ja kulturáššiid birra. Dađis vuođđuduvvojedje eanet báikkálaš searvvit Finnmárkkus 50- ja 60-logus. 1968 dálvvi čoagganedje Finnmárkku servviid ja Oslo searvvi áirasat ja ceggejedje Norgga Sámiid Rikkasearvvi (NSR). Sámiid álbmotlihttu (SáL) vuođđuduvvui Beavgohpis Porsáŋggus suoi­dnemánu 3. b. 1993. SáL lea sámi kulturpolitih-kalaš riikkasearvi.

Norgga Sámiid Rikkasearvi luoddanii 1978/79:s, ja guđet dan guđđe ásahedje Sámiid Ædnansærvvi. Maŋŋil soađi leat sámi váldo­searvvit molsašuddi doarjagiin leamaš Norgga Sámiid Rikkasearvi, Sámiid álbmotlihttu (SáL) ja Sámiid Ædnansærvi (SLF). Oktasaš dáid miellahttovuođđuduvvon váldoservviin lea ahte leat riikkaviidosaččat, ovddastit siviilla sámi servodaga ja barget áŋgirit olles sámi servodateallima ektui.

Sámi servviid sámepolitihkalaš bargu lea leamaš duvddan vuođđudit sámi ásahusaid ja bistevaš doaibmabijuid sámi doaimmaide. Maŋimuš jagiid leat sámi ásahusat nugo giella- ja kulturguovddážat, festiválat ja kultursearvvit, muhtin muddui váldán badjelasaset oasi daid bargguin maid sámi váldosearvvit ja sámi njunnošat ovdal barge. Sámi servviid ja organisašuvnnaid bargu lea lotnolasat kultuvrralaš ja sámepolitihkalaš bargu, báikegottiin, ovttaskas gielddaid ja eará eiseválddiid ektui. Sámi searvvit ja ásahusat ovddastit siviilla sámi servodaga ja leat ain dehálaš návccat, vaikke Sámediggi lea eiseválddiid dehálaš ovttasbargoguoibmi ja premissaaddi. Geahča vel 15. kap.

4.1.1 Sámi leavga, Sámi álbmotbeaivi ja Sámi soga lávlla

Sámi leavga lea fátmmasteaddji symbola buot sápmelaččaide, beroškeahttá guđe riikkas sii orrot. Leavga dohkkehuvvui borgemánu 15. b. 1986 13. davvirikkalaš sámekonferánssas. Sámediggi mearridii 2004:s, sámelága § 1 – 6 vuođul, láhkaásahusaid sámi leavgga geavaheapmái Norggas. Dál leat 9 sámi leavgabeaivvi.

Sámi álbmotbeaivi, guovvamánu 6. b., lea 2004 rájes leamaš almmolaš leavgabeaivi Norggas. Dađis eanet almmolaš ásahusat válljejit čalmmustahttit Sámi álbmotbeaivvi levgema bokte juogo našunála dahje sámi leavggain. Virggálaš levgen Sámi álbmotbeaivvi dahká ahte beaivi čalmmustahtto árvvus, ja oidnosin oažžu ja nanne fuomášumi sápmelaččaid ja sámi dilálašvuođaid birra.

Sámi soga lávlla (Samefolkets sang) lea Isak Saba (1875 – 1921) 1906:s čállán, oahpaheaddji ja girkolávlu Unjárggas eret. Lávlla mearriduvvui 1986 sámekonferánssas sápmelaččaid oktasaš našunálalávllan. Arne Sørlie šuokŋa dohkkehuvvui 1992 sámekonferánssas lávlaga almmolaš šuokŋan.