5.1 Sápmelaččaid vealaheapmi
Vaikke dáruiduhttinpolitihkka
dál lea Norgga politihkas
vássánáigi,
de dán politihka heajos
váikkuhusat ain sevnnjodahttet
guhkes áiggi. Norgga politih-ka
oppalaš rámmaid,
lágaid ja ortnegiid ádjána nuppástuhttit
nu ahte sámi kultuvra, giella, árbevierut
ja sámi servodaga dárbbut
váldojuvvojit doarvái
vuhtii daid ovddasvástádussurgiinge
mat eai leat njuolga sápmelaččaid
ektui. Lassin lea vel vuoigatvuođaid
ja ortnegiid álggaheapmi
sápmelaččaid várás
ollu dagaldagaid duohken maid ádjána
oažžut
sadjái. Dáruiduhttinpolitihka árbi
vuhtto ain olbmuid miellaguottuin, vaikke almmolaš politihkka
leage earáhuvvan. Danne
lea dehálaš giddet
fuomášumi dakkár áššiide
mat leat sápmelaččaid
vealaheami birra, sihke peršovnnalaš ja
struktuvrralaš dási
vealaheapmái.
5.1.1 Iskkadeamit sápmelaččaid
vealaheami birra
Iskkadeapmi mo sápmelaččat
Norggas ieža leat dovdan
vealaheami, maid Norut NIBR Finnmárku
dagai Bargo- ja searvadahttindepartemeantta ovddas 2006:s, almmustahtii
ahte juohke njealját vástideaddji
lea dovdan vealaheami danne go lea sápmelaš.
Vealaheapmi lei vuosttažettiin
bargodili, suohtastallama/gávpogis
márkanastima oktavuođas ja
dalle go deaivvadii almmolaš ásahusaiguin.
Eai nu gallis lean dovdan vealaheami bearrašis/sogas,
lagašbirrasis, eaktodáhtolaš barggus
ja skuvllas/oahpahusas. Analysa lea vuođđuduvvon
kvantitatiiva iskkadeapmái
dakkár gielddain gos uhcimus
1 pst. olbmuin leat čálihuvvon
sámi jienastuslohkui. Iskkadeamis
ledje 545 vástideaddji.
Iskkadeamis dearvvasvuođa
ja eallindili birra dáža
ja sámi gielddain (SAMINOR)
maid Romssa universitehta Sámi
dearvvasvuođadutkanguovd-dáš čađahii
2003 – 2004 Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeantta ovddas, čájehuvvo ahte
36 pst. sámi vástideaddjiin
ledje vealahuvvon ja 37 pst. ledje givssiduvvon sámi duogáža
geažil. Nuorra sápmelaččat
givssiduvvojedje eanemusat. Analysa lea vuođđuduvvon
jearahallamii gaskal 36 – 79 jahkásaš 12
265 olmmáiolbmo ja nissonolbmo Finnmárkkus,
Romssas, Nordlánddas ja Trøndelágas.
Dát iskkadeamit čájehit
ahte balddihahtti ollu sápmelaččat
dovdet vealaheami sin sámi
duogáža
geazil. Ráđđehus áigu
danne ain nannosit giddet fuomášumi sápmelaččaid
vealaheapmái. Dehálamos
reaiddut leat Dásseárvvu-
ja vealahanáittardeaddji ja
Mánáidáittardeaddji,
guđet goappašagat
dáid maŋimuš jagiin
leaba eanet gidden sápmelaččaid
dillái fuomášumi.
Seammás lea sápmelaččaid
vealaheapmi ja givssideapmi bargodilis ja bargosajiin hástalussan bargodili
beliide. Dehálaš lea
joatkit dutkamiin sápmelaččaid
vealaheami birra. Dás sáhttá Sámi
dearvvasvuođadutkanguovddáš leat dehálaš oassálasti.
5.1.2 Diehtojuohkin ja miellaguoddobarggut
Bargu sápmelaččaid
vealaheami vuostá lea vuosttažettiin
diehtojuohkima ja miellaguottuid ektui, ja ovttas dakkár
politihkain mii nanne sámi
giela, kultuvrra ja ealáhusaid.
Sámi giela, kultuvrra ja
servodateallima čalmmustahttin
almmolaš arenain lea dán
oktavuođas dehálaš.
Sámi ásahusaid vuođđudeamit
leat leamaš dehálaččat
sámi kultuvrra čalmmustahttimis.
Dasto leat sámi tv-prográmmat,
kulturdoalut nugo festiválat, čájáhusat,
konsearttat ja sámi filmmat
bohciidahttán álbmogis
beroštumi ja stuorát máhtolašvuođa
sámi dilálašvuođaid
birra, ja dagahan ahte sámi
kultuvra lea šaddan oassin
Norgga ollislaš kultuvrras.
Ráđđehusa
beales lea dieđuid juohkin
ja miellaguottuid ovddideapmi álbmogii,
ovttas doaibmi politihkain sámi
giela, kultuvrra ja ealáhusaid
oktavuođas, leamaš dehálaš doaibmabijut
eastadit sápmelaččaid
vealaheami.
Dehálaš bargu
máhttogaskkusteamis sámi
dilálašvuođaid birra
lea Máhttoloktema sámi sisdoallu. Máhttoloktema
oahppoplánaid barggus leage
deattuhuvvon ahte buot vuođđo-
ja joatkkaskuvlaoahppit galget háhkat
alcceseaset vuođđomáhtu
sámi historjjás,
kultuvrras ja servodateallimis. áiggi
mielde soaitá dát
buoridit miellaguottuid sámi
kultuvrii. Sámi fáttáid
integreren norgga skuvllaid oahpahusas árvvoštallojuvvo
dađistaga go leat vásáhusat
dán ođđa barggus.
Govus 5.1 Vuosttaš sámi ofelaččat
2004–2005
Sámi
ofelaččat prošeavttas Sámi
allaskuvlla olis, maid Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea
ruhtadan, lea ulbmil juksat nuoraid, guđet
eai leat sápmelaččat,
dieđuiguin sámi
dilálašvuođaid
birra ja mo lea leat sápmelažžan
dálá Norggas.
Prošeakta álggahuvvui
2004:s, mas golbma sámenuora
juohke jagi ožžot
stipeandda johtit joatkkaskuvllain ja servviin riikkas, deaivvadan
dihtii iežaset ahkahaš nuoraiguin
guđet eai leat sápmelaččat.
Ofelaččat ožžot
oahpahusa Sámi allaskuvllas. Prošeakta árvvoštallojuvvui
2007 geasi. árvvoštallamis
vuhtto ahte doaibma lea buorre, ja čájeha
ahte ofelaččaid
galledeamit leat leamaš ávkkálaččat,
sihke oahpaheaddjiide ja oahppiide. Oahpaheaddjit oaivvildit ahte ofelaš-konseapta
doaibmá bures dan láhkai
ahte jávkada ovdagáttuid
ja vearreáddejumiid sámekultuvrra
birra. Dadjat jo buot oahppit oaivvildit ahte sidjiide ledje galledeamit ávkin
go sii leat dain oahppan. Prošeakta
lea 2008 rájes doaibman bistevažžan
ja ruhtaduvvo Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bušeahtas.
Lasihan dihtii máhtu
ja áddejumi eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid ja sámi
vuoigatvuođaid birra, de
lea ásahuvvon eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus,
gč. kap 1.4.4. Guovddáš geavaha
web-siidduidis gaskkustanbarggustis –
www.galdu.org. Guovddáš almmuha
sierra áigečállaga
Gáldu Čála – Tidskrift
for urfolks rettigheter.
Riikkaidgaskasaš boazodoallofága-
ja gaskkustanguovddáš (gč.
1.5.3 kap) lea vuođđuduvvon
vai nannešii riikkaidgaskasaš boazodoalloovttasbarggu. Guovddáš galgá doaibmat guovddášbáikin
earret eará gaskkustit ja
lonohallat dieđuid, vásáhusaid
ja máhtu, ja lea ráhkadan
neahttasiiddu
www.reindeerportal.org.
áigodaga 2002 – 2006
rasismma ja vealaheami vuostálastima
doaibmaplána siskkilda maid
doaibmabijuid mat unnidit sámiid
vealaheami. Doaibmaplánas deattuhuvvo,
ahte lea dárbu áŋgirit ja
beaktilit vuostálastit rasismma
ja vealaheami oruskeahttá,
ja dárkilis ja guhkesáigásaš rahčamušaiguin.
Dannego doaibmaplána lea
ráđđehusa plána,
de doaibmabijut čađahuvvojit erenoamážit guovddášhálddahusa
surggiin ja doaibmamušain.
Ráđđehus
lea válmmašteamen
ođđa doaibmaplána
rasismma ja vealaheami vuostá,
ja sámiidge dilálašvuođat
gieđahallojuvvojit.