5.1.1 Iskkadeamit sápmelaččaid
vealaheami birra
Iskkadeapmi mo sápmelaččat
Norggas ieža leat dovdan
vealaheami, maid Norut NIBR Finnmárku
dagai Bargo- ja searvadahttindepartemeantta ovddas 2006:s, almmustahtii
ahte juohke njealját vástideaddji
lea dovdan vealaheami danne go lea sápmelaš.
Vealaheapmi lei vuosttažettiin
bargodili, suohtastallama/gávpogis
márkanastima oktavuođas ja
dalle go deaivvadii almmolaš ásahusaiguin.
Eai nu gallis lean dovdan vealaheami bearrašis/sogas,
lagašbirrasis, eaktodáhtolaš barggus
ja skuvllas/oahpahusas. Analysa lea vuođđuduvvon
kvantitatiiva iskkadeapmái
dakkár gielddain gos uhcimus
1 pst. olbmuin leat čálihuvvon
sámi jienastuslohkui. Iskkadeamis
ledje 545 vástideaddji.
Iskkadeamis dearvvasvuođa
ja eallindili birra dáža
ja sámi gielddain (SAMINOR)
maid Romssa universitehta Sámi
dearvvasvuođadutkanguovd-dáš čađahii
2003 – 2004 Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeantta ovddas, čájehuvvo ahte
36 pst. sámi vástideaddjiin
ledje vealahuvvon ja 37 pst. ledje givssiduvvon sámi duogáža
geažil. Nuorra sápmelaččat
givssiduvvojedje eanemusat. Analysa lea vuođđuduvvon
jearahallamii gaskal 36 – 79 jahkásaš 12
265 olmmáiolbmo ja nissonolbmo Finnmárkkus,
Romssas, Nordlánddas ja Trøndelágas.
Dát iskkadeamit čájehit
ahte balddihahtti ollu sápmelaččat
dovdet vealaheami sin sámi
duogáža
geazil. Ráđđehus áigu
danne ain nannosit giddet fuomášumi sápmelaččaid
vealaheapmái. Dehálamos
reaiddut leat Dásseárvvu-
ja vealahanáittardeaddji ja
Mánáidáittardeaddji,
guđet goappašagat
dáid maŋimuš jagiin
leaba eanet gidden sápmelaččaid
dillái fuomášumi.
Seammás lea sápmelaččaid
vealaheapmi ja givssideapmi bargodilis ja bargosajiin hástalussan bargodili
beliide. Dehálaš lea
joatkit dutkamiin sápmelaččaid
vealaheami birra. Dás sáhttá Sámi
dearvvasvuođadutkanguovddáš leat dehálaš oassálasti.