Sámepolitihkka

6.1 Unnit ja stuorát sámepolitihkka

Sámepolitihkka lea áiggiid mielde rievdan. Eanet ja eanet guovllut main lea mearkkašupmi sámegillii, kultuvrii, ealáhusaide ja servodateallimii leat šaddan oassin dán politihkkasuorgái. Sámepolitihka sáhttá juohkit smávit ja stuorát sámepolitihkkan, geahča Effektlávdegotti čielggadeami (NOU 2004:2) Effekter og effektivitet. Effekter av statlig innsats for regional utvikling og distriktspolitiske mål. Stuorát sámepolitihkkan sáhttá navdit buot politihka mii juogaman láhkái guoská sámi álbmogii, sámi ealáhusaide ja sámi birgen- ja ássanguovlluide. Dasa gullet stáhta oahpahuspolitihkka, dearvva-švuođapolitihkka, kulturpolitihkka, ealáhuspolitihk-ka, dásseárvopolitihkka, areálapolitihkka, suohkaniid ruhtadilli jna. Diet listu sáhtášii šaddat oalle guhkki.

Unnit sámepolitihkka lea ges dat maid oktasaččat sáhttá oaidnit jahkásaš almmuheamis » Doarjagat sámi doaimmaide», mii lea mielddusin Bargo-ja searvadahttindepartemeantta bušeahttaevttohusas. 2008 stáhtabušeahtas dahket diet doarjagat oktiibuot sullii 752 mill. ruvnno. Diein ruđain hálddaša Sámediggi birrasii 311 mill. ruvnno (geahča kap. 7.1). Doarjagat sámi doaimmaide galget eara eará geavahuvvot doarjjan sámi mánáidgárddiide, vuođđoskuvlla sámi oahpaheapmái, sámi joatkkaskuvllaide, Sámi allaskuvlii, sámi dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid doaibma-plána čuovvoleapmái, sámi kulturmuito­suodja­lepmái, Sis-Finnmárkku riekteveahkkekántuvrii, sámi aviissaide doarjjan, boazodoallošiehtadussii ja boazodoallohálddahussii jna. Sámediggi čađaha ja ruhtada ollu doaimmaid, leat maid doaimmat maid departemeanttat ieža stivrejit ja álggahit ja leat maid sámi doaimmaid várás ruđat mat juolluduvvojit doarjjan ja ruovttoluottamáksimin njuolga suohkaniidda.

Dat njuolggodoarjagat sámi ulbmiliidda mat juolluduvvojit stáhtabušeahtas, eai sáhte gokčat buot dárbbuid mat gusket sámegiela ja kultuvrra bisuheapmái ja seailluheapmái viiddis ipmárdusas. Dat leat maid vuođđun Stuoradikki bargguin, geahča suohkanlávdegotti mearkkašumiid dán čállosis: árv. S. nr. 110 (2002 – 2003) s. 10: Seammás dovddahit dát miellahtut ahte ollu gažaldagain mat eai guoskka dušše vásetin sámiid iežaset giela erenoamášvuođaide, kultuvrii dahje servodateallimii lea dadjamuš sámi servodagaid ovdánahttimii. Danin lea ge hui ollu dadjamuš das movt almmolaš doaimmat vuoruhit bargonávccaid ja ruđaid mat dálá rámmaid siskkobealde leat mearriduvvon sámi ulbmiliidda. Dát guoská sihke stáhta orgánaid ja suohkaniid hálddašansurggiide.

Jus ii čuovvol ja vuhtiiváldde doarvái bures sámepolitihkalaš beroštumiid, de dat sáhttá dagahit dan ahte sámit eai beasa doarvái bures atnit ávkki dan buori ovdáneamis mii dán politihkalaš suorggis lea dáhpáhuvvan maŋemus logi jagis. Jus almmolaš doaimmain eai vuhtiiváldde sámi beroštumiid doarvái bures, de dat sáhttá rihkkut daid álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid maidda Norga lea iežas čatnan ja/dahje dat sáhttá rihkkut Norgga lágaid dahje buori hálddašanvieruid. Jus eat nagot sámi beroštumiid vuhtiiváldit dábálaš bálvalusain, de dat sáhttá dagahit dan ahte šaddet garraset gáibádusat ásahit seammalágan sámi fálaldagaid. Dakkár dili eat hálit. Jus dábálaš bálvalusapparáhta barggus eai leat mielde sámi beroštumit, de sáhttá boađus leat ahte sámegiella, kultuvra ja ealáhusat eai sáhte ovdánit doarvái bures. De sáhttá maid mannat nu guhkás ahte sámi kultuvra viiddis ipmárdusas, dahje muhtun surggiin dahje geográfalaš guovlluin, ii ceavcce boahtteáiggis. Dat šattašii duohta vahágin Norgii.

Máŋemus jagiid sámepolitihkas lea leamaš ollu sáhka vuoigatvuođaid ovddideamis ja institušuvnnaid huksemis sámi servodahkii. Bargun leamaš hukset Sámedikki sápmelaččaid ovddasteaddji orgánan, ja ásahit oktavuođaid gaskal Sámedikki ja ráđđehusa ja departemeanttaid, ja sirdit stáhta sámepolitihkalaš ortnegiid ja doaimmaid hálddašeami Sámediggái. Seammás lea sámepolitihkka maid juo 1980-logu rájes garrasit čalmmustahttán sámi vuoigatvuođaid nannema mat gusket ealáhusaide, eatnamiidda ja birgejupmái mii luonddus gávdno. Dát leamaš dárbbašlaš sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu. Muhto dieid bargguid doaimmaheapmi sáhttá eará doaimmaid dagahan suoivvanbeallái. Nugo dan ahte geahččat makkár dárbbut leat ásahit ortnegiid ja doaimmaid maidda juohke eaŋkil sápmelaččas lea dárbu iežas beaivválaš eallimis, dakkár ortnegiid maid juohkehaš geavaha buresbirgejeaddji servodagas.

Danin hálida ráđđehus giddet stuorát fuomášumi dasa movt sámepolitihkalaš ulbmilat ja ásahuvvon vuoigatvuođat bohtet beaivválaš eallimis ávkin buresbirgejeaddji servodaga ortnegiid ja fálaldagaid bokte, vai sápmelaččat oadjebasvuođas dihtet ahte sin dárbbut vuhtiiváldojuvvojit. Váldogažaldat lea: Nákcet go mii oažžut sámepolitihka duohta ávkin dain beaivválaš doaimmain gos gávnnadit sámi geavaheddjiiguin? Ráđđehussii lea erenoamáš dehálaš geahččat doaimmaide mat leat njuolga stáhta hálddašeami, stivrema ja bearráigeahču vuolde. Dainna oaivvildit stáhta vuollásaš doaimmat mat gullet guđege departementii. Vaikko stáhta sámepolitihkka ovddemustá boahtá oidnosii Sámedikki, suohkaniid ja fylkasuohkaniid doaimmaid bokte, de lea stáhta doaimmaid fálaldagain maid stuora mearkkašupmi sápmelaččaid beaivválaš eallimii. Maiddái dán dáfus galget sápmelaččaide gávdnot fálaldagat ja dieđut iežaset gillii.