6.1 Unnit ja stuorát sámepolitihkka
Sámepolitihkka lea áiggiid
mielde rievdan. Eanet ja eanet guovllut main lea mearkkašupmi
sámegillii, kultuvrii, ealáhusaide
ja servodateallimii leat šaddan
oassin dán politihkkasuorgái.
Sámepolitihka sáhttá juohkit
smávit ja stuorát
sámepolitihkkan, geahča
Effektlávdegotti čielggadeami
(NOU 2004:2)
Effekter og effektivitet. Effekter
av statlig innsats for regional utvikling og distriktspolitiske
mål. Stuorát
sámepolitihkkan sáhttá navdit
buot politihka mii juogaman láhkái
guoská sámi álbmogii, sámi
ealáhusaide ja sámi
birgen- ja ássanguovlluide. Dasa
gullet stáhta oahpahuspolitihkka,
dearvva-švuođapolitihkka,
kulturpolitihkka, ealáhuspolitihk-ka,
dásseárvopolitihkka,
areálapolitihkka, suohkaniid
ruhtadilli jna. Diet listu sáhtášii šaddat oalle
guhkki.
Unnit sámepolitihkka
lea ges dat maid oktasaččat
sáhttá oaidnit jahkásaš almmuheamis » Doarjagat sámi
doaimmaide», mii lea mielddusin Bargo-ja searvadahttindepartemeantta
bušeahttaevttohusas. 2008
stáhtabušeahtas
dahket diet doarjagat oktiibuot sullii 752 mill. ruvnno. Diein ruđain
hálddaša Sámediggi
birrasii 311 mill. ruvnno (geahča
kap. 7.1). Doarjagat sámi
doaimmaide galget eara eará geavahuvvot
doarjjan sámi mánáidgárddiide, vuođđoskuvlla
sámi oahpaheapmái,
sámi joatkkaskuvllaide,
Sámi allaskuvlii, sámi
dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid
doaibma-plána čuovvoleapmái,
sámi kulturmuitosuodjalepmái,
Sis-Finnmárkku riekteveahkkekántuvrii,
sámi aviissaide doarjjan, boazodoallošiehtadussii
ja boazodoallohálddahussii
jna. Sámediggi čađaha
ja ruhtada ollu doaimmaid, leat maid doaimmat maid departemeanttat
ieža stivrejit ja álggahit
ja leat maid sámi doaimmaid
várás
ruđat mat juolluduvvojit
doarjjan ja ruovttoluottamáksimin njuolga
suohkaniidda.
Dat njuolggodoarjagat sámi
ulbmiliidda mat juolluduvvojit stáhtabušeahtas,
eai sáhte gokčat
buot dárbbuid mat gusket
sámegiela ja kultuvrra bisuheapmái
ja seailluheapmái viiddis
ipmárdusas. Dat leat maid
vuođđun
Stuoradikki bargguin, geahča
suohkanlávdegotti mearkkašumiid
dán čállosis: árv.
S.
nr. 110 (2002 – 2003)
s. 10: Seammás dovddahit
dát miellahtut ahte ollu
gažaldagain mat eai guoskka dušše
vásetin sámiid iežaset
giela erenoamášvuođaide,
kultuvrii dahje servodateallimii lea dadjamuš sámi
servodagaid ovdánahttimii. Danin
lea ge hui ollu dadjamuš das
movt almmolaš doaimmat vuoruhit
bargonávccaid ja ruđaid
mat dálá rámmaid
siskkobealde leat mearriduvvon sámi
ulbmiliidda. Dát guoská sihke
stáhta orgánaid
ja suohkaniid hálddašansurggiide.
Jus ii čuovvol ja vuhtiiváldde doarvái
bures sámepolitihkalaš beroštumiid,
de dat sáhttá dagahit dan
ahte sámit eai beasa doarvái
bures atnit ávkki dan buori
ovdáneamis mii dán
politihkalaš suorggis lea dáhpáhuvvan
maŋemus logi jagis. Jus
almmolaš doaimmain eai vuhtiiváldde sámi
beroštumiid doarvái
bures, de dat sáhttá rihkkut
daid álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid
maidda Norga lea iežas čatnan
ja/dahje dat sáhttá rihkkut
Norgga lágaid dahje buori
hálddašanvieruid.
Jus eat nagot sámi beroštumiid
vuhtiiváldit dábálaš bálvalusain,
de dat sáhttá dagahit
dan ahte šaddet garraset
gáibádusat ásahit
seammalágan sámi
fálaldagaid. Dakkár
dili eat hálit. Jus dábálaš bálvalusapparáhta barggus
eai leat mielde sámi beroštumit, de
sáhttá boađus
leat ahte sámegiella, kultuvra
ja ealáhusat eai sáhte
ovdánit doarvái
bures. De sáhttá maid
mannat nu guhkás ahte sámi
kultuvra viiddis ipmárdusas,
dahje muhtun surggiin dahje geográfalaš guovlluin,
ii ceavcce boahtteáiggis.
Dat šattašii
duohta vahágin Norgii.
Máŋemus
jagiid sámepolitihkas lea
leamaš ollu sáhka
vuoigatvuođaid ovddideamis
ja institušuvnnaid huksemis
sámi servodahkii. Bargun leamaš hukset
Sámedikki sápmelaččaid
ovddasteaddji orgánan, ja ásahit
oktavuođaid gaskal Sámedikki
ja ráđđehusa ja
departemeanttaid, ja sirdit stáhta sámepolitihkalaš ortnegiid
ja doaimmaid hálddašeami
Sámediggái. Seammás
lea sámepolitihkka maid
juo 1980-logu rájes garrasit čalmmustahttán
sámi vuoigatvuođaid
nannema mat gusket ealáhusaide,
eatnamiidda ja birgejupmái
mii luonddus gávdno. Dát
leamaš dárbbašlaš sihkkarastin
dihtii sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu.
Muhto dieid bargguid doaimmaheapmi sáhttá eará doaimmaid dagahan
suoivvanbeallái. Nugo dan
ahte geahččat
makkár dárbbut
leat ásahit ortnegiid ja
doaimmaid maidda juohke eaŋkil
sápmelaččas
lea dárbu iežas
beaivválaš eallimis, dakkár
ortnegiid maid juohkehaš geavaha
buresbirgejeaddji servodagas.
Danin hálida ráđđehus
giddet stuorát fuomášumi
dasa movt sámepolitihkalaš ulbmilat
ja ásahuvvon vuoigatvuođat
bohtet beaivválaš eallimis ávkin
buresbirgejeaddji servodaga ortnegiid ja fálaldagaid
bokte, vai sápmelaččat
oadjebasvuođas dihtet ahte
sin dárbbut vuhtiiváldojuvvojit.
Váldogažaldat
lea: Nákcet go mii oažžut
sámepolitihka duohta ávkin
dain beaivválaš doaimmain gos
gávnnadit sámi
geavaheddjiiguin? Ráđđehussii
lea erenoamáš dehálaš geahččat
doaimmaide mat leat njuolga stáhta
hálddašeami, stivrema
ja bearráigeahču
vuolde. Dainna oaivvildit stáhta
vuollásaš doaimmat mat
gullet guđege departementii.
Vaikko stáhta sámepolitihkka
ovddemustá boahtá oidnosii
Sámedikki, suohkaniid ja fylkasuohkaniid
doaimmaid bokte, de lea stáhta
doaimmaid fálaldagain maid
stuora mearkkašupmi sápmelaččaid beaivválaš eallimii.
Maiddái dán dáfus
galget sápmelaččaide gávdnot
fálaldagat ja dieđut iežaset
gillii.