6.2.1 Sámi kulturmáhttu almmolaš suorggis
Almmolaš hálddašeami iešguđet
surggiin sáhttá leat dárbu
ipmirdit sihke álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid,
Norgga politihka ja lágaid
mat gusket sámi dilálašvuođaide.
Sáhttá leat dárbu
máhttit sámegiela
ja ipmirdit kultuvrralaš,
historjjálaš ja ealáhussii
gullevaš dilálašvuođaid,
sáhttá dárbbašuvvot
diehtu sámi ásahusaid
ja organisašuvnnaid birra
ja sáhttá maid
leat dárbu eanet erenoamáš máhttui
ja gelbbolašvuhtii mii gullá iešguđet geográfalaš guvlui
dahje áššesuorgái.
Skuvllat ja oahpahusbáikkit
leat deháleamos báikkit
main dákkár
seammadássásaš almmolaš bálvalusat
galget duohtandahkkojuvvot ja main daidda galgá huksejuvvot vuođđu.
Servodagas lea oppalohkái unnán
diehtu ja máhttu sápmelaččaid,
sámi historjjá ja
sámi kultuvrra birra. Ráđđehus
lea máhttoloktemiin ja ođđa
oahppoplánaiguin láhčán
dilálašvuođa
nu ahte vuođđooahpaheami
dilli galgá buorránit. áiggi
mielde galget buot oahppit Norggas oahppat sámi dilálašvuođaid
birra. Maiddái alit oahpahusas
galgá sámi
fágaid dilli buorránit
iešguđet
oahpposurggiin, erenoamážit
davviguovlluid institušuvnnain.
Lea dađibahábut
maid nu ahte lea unnán diehtu
sámi dilálašvuođaid
birra otná almmolaš doaimmain.
Danin lea ge dárbu ahte
bargoaddit mat oidnet ahte sii dárbbašit
diekkár gelbbolašvuođa,
láhčet
dili gealboovddideapmái
sierra máhttoplánemiin
ja maiddái ohcet dakkár
bargiid geain lea dát máhttu.
Ráđđehus
oaidná gal dan ahte sáhttá leat
beare stuora noađđi
ja ovddasvástádus eaŋkil
bargoaddái okto nagodit háhkat
diekkár viiddis gelbbo-lašvuođa.
Ollu bargoaddiide lea váttisvuohtan
go gávdnojit nu unnán
heivehuvvon oahppofálaldagat
gos sáhttet oahppat vásetin
sámi dilálašvuođaid
birra, ja de eandalii dakkár
oanehis fálaldagat. Bargoaddái
sáhttá šaddat
divrrasin ráhkadit iežas
fálaldagaid ja dávjá lea
váttis gávdnat fágaolbmuid
geat sáhttet jođihit diekkár
lassioahpu. Dávjá šaddet
diekkár fálaldagat
hoahppofálaldahkan mat galget
oanehit áigái čoavdit
váttisvuođa (ad-hoc),
dakkárat maid lea váttis plánet
systemáhtalaččat
guhkit áiggi vuollái.
Danin áigu ge Bargo-
ja searvadahttindepartementa ovttas guoskevaš departementtaiguin,
geahččat
livččii
go vejolaš ahte Sámi
allaskuvla oažžu
bargun garraseappot bargat ásahit
gelbbolašvuođanannema lohkanfálaldagaid
mat gusket almmolaš suorgái.
Dat sáhttet leat fálaldagat mat
leat heivehuvvon ovdamearkkadihte oahpaheddjiide, dearvvašvuođa-
ja fuolahussuorggi bargiide, áššemeannudeddjiide
ja almmolaš hálddašeami jođiheddjiide,
politiijaide ja kriminálafuolaheddjiide,
bargo- ja čálgoetáhtii
jna. Dát guoská sihke
diehtojuohkimii ja dasa ahte hukset viidáseappot
daid lohkanfálaldagaid mat
juo gávdnojit ja mat gávdnojit eará oahpahusinstitušuvnnain,
mat gusket guđege etáhta
erenoamáš oahpposuorgái,
Muhto dás lea maid sáhka ásaheames
sierra fálaldagaid allaskuvlii.
Sámi allaskuvla lea ieš dáhtton
diekkár rolla, mas sáhttet maid
atnit ávkin dan siskkáldas
struktuvrra mii lea čadnojuvvon
sámi giella-ja kulturguovddážiidda
Norggas, ja mas maiddái
sáhttet guorahallat internehttii huksejuvvon čovdosiid.
Ovdamearkan dasa movt sáhttá ásahit
viiddis fálaldaga, sáhttá namuhit
ahte Tromssa Universitehta lea ásahan
oahppofálaldaga man namma
lea Sámi kulturmáhttu.
Dat sisttisdoallá máŋga
eará fágasuorggi,
nugo arkeologiija, historjjá,
sosialantropologiija ja sámi
etnografiija. Oahppofálaldat
addojuvvo čoagganemiid bokte
ja dahká 30 lohkančuoggá.
Tromssa Universitehtas lea maid sierra masterprográmma eamiálbmotoahpahusas. Čujuhuvvo muđui
12. kapihttalii mii lea alla oahpahusa birra.