7.1 Suohkaniid iešstivren
ja sámepolitihkka
Stáhta vuhtiiváldá suohkaniid iešstivrejumi
ja sámi servodaga regiovnnaid
stuora girjáivuođa,
ja lea ge danin leamaš várrogas
geatnegahttit báikkálaš ja
regiovnnaid álbmotválljen
eiseválddiid váldit badjelasaset
erenoamáš sámepolitihkalaš bargguid.
Muhto stáhtas lea gal ovddasvástádus
gozihit ahte sápmelaččat
ja iešguđet guovlluid
sámi servodagat duođas
besset oažžut
buori ávkki dan ovdáneamis
mii maŋimus logenar jagiin lea
dáhpáhuvvan
sámepolitihkas ja sámiid
riektediliin. Maiddái Sámedikkis
lea dát ovddasvástádus,
danin go diggi lea njunuš orgána
mii galgá árvvoštallat
movt almmolaš politihkka
váikkuha sápmelaččaide.
Báikkálaš iešstivren
adnojuvvo hui árvvusin Norggas.
Suohkanláhka addá nanu
suodjalusa dan vuostá ahte
stáhta ii galgga suohkana bajábealde
viggat stivret go guoská suohkana
siskkáldas áššiid čoavdimii.
Ja go suohkanat ieža šaddet
máksit rehkega daid válljemiid
ovddas maid ieža dahket,
de dákkár
iešstivren doaibmá nu ahte čađat
fertejit ohcat hálbbimus buresdoaibmi
jođihanmálle.
Suohkaniin ja fylkasuohkaniin lea alddineaset ovddasvástádus
gozihit iežaset resurssaid
geavaheami ja fertejit ieža válljet
makkár doaimmaide dietnasiid geavahit.
Ráđđehus
ges galgá bealistis sihkkarastit
ahte barggut čađahuvvojit
ruhtarámmaid siskkobealde.
Stáhta stivre ge dasto suohkaniid
ja fylkasuohkaniid vuosttažettiin
lágaid mearrideami, bušeahttamearrádusaid, gulahallamiid
ja ráđđádallamiid bokte.
Buorre báikkálaš stivrenvuogi oažžu
go suohkaniidda addojuvvo duohta doaibmanvejolašvuohta. Ráđđehus
dáhttu unnimus lági
mielde seaguhit iežas suohkaniid siskkáldas
stivremii, ja dáhttu baicca
nu guhkás go lea vejolaš stivret
rámmaeavttuiguin, sihke
ekonomiija ja njuolggadusaid dáfus.
Stáhta ferte stivret suohkansuorggi
dan láhkái
ahte das vuhtiiváldo sihke
seammadássásaš bálvalusfálaldagaid
dárbu, beroškeahttá guđe
suohkanis ássá,
ja guđege suohkana ja fylkasuohkana
dáhttu fállat
bálvalusaid suohkanássiid
sávaldagaid ja dárbbuid mielde.
Dát guoská maid
sámi álbmogii
gullevaš bálvalusaide.
Vaikko suohkaniin ja fylkkasuohkaniin lea dehálaš ovddasvástadus
doaimmahit našuvnnalaš buresbirjejeaddji
servodaga fálaldagaid nugo mánáidgárddiid, vuođđoskuvlla,
joatkkaoahpahusa ja dikšun-ja
fuolahusbálvalusa, de lea
lunddolaš ahte riikka eiseválddit
sáhttet ásahit
nuppástusaid ja stuorát
nannenbargguid dieid surggiid siskkobealde. Našuvnnalaš nuppástusat
ja stuorát nannenbarggut
leat dávjá ruhtaduvvon
olggobealde rámmaruhtadansystema,
dakko bokte ahte leat ásahuvvon
sierra mearreáigásaš doarjjaortnegat
mat huksenbaji ruhtadit jođihan-
ja oastingoluid.
7.1.1 Bearráigeahčču, bagadallan
ja raporten suohkansuorggis
Ráđđehusa
mielas leat fylkasuohkaniid sámi
gažaldagaide gullevaš barggut
ovdánan bures. Dat mii buoremusat lea
váikkuhan dán
buori ovdáneapmái,
leat ovttasbargošoahpamušat
gaskal Sámedikki
ja guovddáš sámi
guovlluid fylkkasuohkaniid, gč.
kap 7.3.1.
Maiddái ollu suohkanat
leat ovddidan sámi doaimmaid
iežaset ovddasvástádussurggiin.
Dat guoská erenoamážit
suohkaniidda mat leat sámi
giellalága doaibmaguovllus. Liikká ballá ráđđehus
ahte máŋgga
suohkanis vel eai váldde doarvái
bures vuhtii sámi álbmoga beroštumiid
ja dárbbuid. Máŋgga
oktavuođas sáhttá sivvan
váilevaš čuovvoleapmái leat
dat ahte eai dovdda doarvái
bures sámepolitihka ovdáneami.
Sámedikkis lea dušše
muhtun muddui leamaš dilli
ja návccat gozihit ovttasbarggu
suohkaniiguin seamma ládje
go leat bargan fylkasuohkaniiguin, gč.
kap. 7.3.
Otná dilis eai gávdno
makkárge systemáhtalaš čállosat
dahje raporttat mat čájehivčče
movt suohkansuorggis gozihit sámepolitihkalaš doaimmaid.
Danin áigu ge Bargo- ja
searvadahttindepartemeanta, ovttasráđiid
eará departemeanttaiguin
maidda ášši
guoská, geahččat
dárkileappot movt sáhtášii
fylkkamánne geassit eanet
mielde dán bargui. Seammás
galgat árvvoštallat
movt sáhttá buoridit
fylkamánne bagadallandoaimma
suohkaniid ektui. Davviguovlluid fylkkamánnet
leat vásihan ahte leamaš ávki ásahit sierra
virggiid main lea erenoamáš ovddasvástádus
gozihit sámi gažaldagaid
ovttastahttimiin, plánabargguin,
ovdánahttinbargguin ja ovttasdoaimmaid
bokte. Ráđđehus áigu geahčadit
fylkamánne doaibmannávccaid
mat gusket sámi gažaldagaide,
go lea sáhka suohkansuorggi
bagadallan- ja ovddidanbargguin. Bargo – ja searvadahttindepartementa áigu
maid bivdit KSa ja Sámedikki
lagat ovttasbargui geahčadit suohkaniid
barggu sámi áššiiguin.
Dan oktavuođas lea heivvolaš čađahit
kártema, omd. das, man muddui
suohkanat váldet sámi čuolbmaáššiid
iezaset plánadokumeanttaide.