7.1.1 Bearráigeahčču, bagadallan
ja raporten suohkansuorggis
Ráđđehusa
mielas leat fylkasuohkaniid sámi
gažaldagaide gullevaš barggut
ovdánan bures. Dat mii buoremusat lea
váikkuhan dán
buori ovdáneapmái,
leat ovttasbargošoahpamušat
gaskal Sámedikki
ja guovddáš sámi
guovlluid fylkkasuohkaniid, gč.
kap 7.3.1.
Maiddái ollu suohkanat
leat ovddidan sámi doaimmaid
iežaset ovddasvástádussurggiin.
Dat guoská erenoamážit
suohkaniidda mat leat sámi
giellalága doaibmaguovllus. Liikká ballá ráđđehus
ahte máŋgga
suohkanis vel eai váldde doarvái
bures vuhtii sámi álbmoga beroštumiid
ja dárbbuid. Máŋgga
oktavuođas sáhttá sivvan
váilevaš čuovvoleapmái leat
dat ahte eai dovdda doarvái
bures sámepolitihka ovdáneami.
Sámedikkis lea dušše
muhtun muddui leamaš dilli
ja návccat gozihit ovttasbarggu
suohkaniiguin seamma ládje
go leat bargan fylkasuohkaniiguin, gč.
kap. 7.3.
Otná dilis eai gávdno
makkárge systemáhtalaš čállosat
dahje raporttat mat čájehivčče
movt suohkansuorggis gozihit sámepolitihkalaš doaimmaid.
Danin áigu ge Bargo- ja
searvadahttindepartemeanta, ovttasráđiid
eará departemeanttaiguin
maidda ášši
guoská, geahččat
dárkileappot movt sáhtášii
fylkkamánne geassit eanet
mielde dán bargui. Seammás
galgat árvvoštallat
movt sáhttá buoridit
fylkamánne bagadallandoaimma
suohkaniid ektui. Davviguovlluid fylkkamánnet
leat vásihan ahte leamaš ávki ásahit sierra
virggiid main lea erenoamáš ovddasvástádus
gozihit sámi gažaldagaid
ovttastahttimiin, plánabargguin,
ovdánahttinbargguin ja ovttasdoaimmaid
bokte. Ráđđehus áigu geahčadit
fylkamánne doaibmannávccaid
mat gusket sámi gažaldagaide,
go lea sáhka suohkansuorggi
bagadallan- ja ovddidanbargguin. Bargo – ja searvadahttindepartementa áigu
maid bivdit KSa ja Sámedikki
lagat ovttasbargui geahčadit suohkaniid
barggu sámi áššiiguin.
Dan oktavuođas lea heivvolaš čađahit
kártema, omd. das, man muddui
suohkanat váldet sámi čuolbmaáššiid
iezaset plánadokumeanttaide.