8.1 Sámedikki organiseren, bargo-
ja váldesuorgi
Sámedikkis lea parlamentáralaš vuogádat,
mas Sámedikki dievasčoahkkima
eanetlohku vállje Sámediggeráđi.
Sámediggeráđis
lea politihkalaš ovddasvástádus
Sámedikki oktilis doaimmas,
dás maiddái
dan hálddahusdoaimmas. Sámedikkis
leat
dievasčoahkkin (parlameantadoaibma lávdegodde-
ja dievasčoahkkimiiguin njelljii
jagis, čoahkkinjođihangoddi sierra čállingottiin
mii jođiha ja hálddaša
dievasčoahkkima doaimma),
Sámediggeráđđi (maid Sámedikki
dievasčoahkkima eanetlohku
vállje, mas lea politihka
ovddideaddji doaibma ja mas lea parlamentáralaš ovddasvástádus
dievasčoahkkimii),
doarjjastivra (vástida doarjjahálddašeamis
daid njuolggadusaid vuođul
maid dievasčoahkkin lea mearridan,
ja hálddahusa evttohusa vuođul)
ja
giellastivra (sámi
terminologiija ja čállinvuogi
mearridanorgána),
fágalaš hálddašeami ollašuhttin
ja hálddahuslaš doaibma (daid
bargamušaid hálddašeapmi
mat čatnasit oahpahusláhkii,
kulturmuitoláhkii ja sámeláhkii,
ja daid iešguđetlágan
hálddahuslaš gulaskuddanáššiid hálddašeapmi
mat čatnasit doaibmabijuide
mat leat dehálaččat sámi
servodagaide, ja vel oppa doaimma ekonomiija- ja bargiidstivrejupmi).
Sámedikki doaibma sulastahttá sihke Stuorradik-ki,
ráđđehusa,
departemeantta ja direktoráhta bargui,
ja gokčá eanaš servodatsurggiid.
Dat duohtadilli ahte Sámediggi
lea politihkalaš orgána
mas lea iešguđetlágan
váldi, sáhttá leat
hástaleaddji hálddašit
sihke stáhta eiseválddiide
ja Sámediggái
alcces.
8.1.1 Sámedikki váldi
Sámedikki váldi
juohkása guovttelágánin,
lágas ja/dahje láhkaásahusas
mearriduvvon váldin ja váldin
juohkit ekonomalaš doarjagiid. Sámediggái
lea addojuvvon váldi lágain/láhkaásahusain
viđa suorggis. Dat leat:
Kulturmuitoláhka
mii guoská sámi
kulturmuittuide. Dát váldi lea
fápmuduvvon láhkaásahusa vuođul
ja Sámediggi lea fágalaččat
Riikkaantikvára/Birasgáhttendepartemeantta vuollásaš,
(gč. kap. 7.7). Formála
mearridangelbbolašvuođa
lassin kulturmuitolága vuođul,
lea Sámedikki ovddasvástádus
fuolahit sámi kulturmuitodeastagiid
plána- ja huksenáššiin
plána- ja huksenlága
vuođul. Sámediggi sáhttá ovddidit
vuosteákkaid go plánat
leat vuostálagaid riikkalaš ja
dehálaš regionála beroštusaiguin.
Sámelága § 3 – 12
cealká ahte Sámediggi
galgá bargat dan ovdii ahte sámegiella
Norggas suodjaluvvošii
ja ovdánivččii,
gč. Od.prp. nr. 114 (2001 – 2002)
(gč. kap. 19.2).
Oahpahusláhka mii
guoská váldái
mearridit láhkaásahusaid
sámegiela oahpahusa fágaplánaid
birra vuođđoskuvlii
ja joatkkaoahpahussii, ja erenoamáš sámi
fágaid oahppoplánaid
birra joatkkaoahpahussii (geavadis fágaid
giela, duoji ja boazodoalu oahppoplánaid).
Váldi lea fápmuduvvon
lága vuođul
(gč. kap. 11.1).
Lága vuođul
fápmuduvvon váldi
addit láhkaásahusaid sámi
leavgga geavaheami birra, gč. sámelága § 1 – 6.
Lága vuođul
fápmuduvvon váldi
addit njuolggadusaid dasa mo rievdan meahccegeavahusa váikkuhusat sámi
kultuvrii, boazodollui, meahcceávkkástallamii,
ealáhusdoibmii ja servodateallimii
galget árvvoštallojuvvot.
Departemeanta galgá dohkkehit
njuolggadusaid, gč. finnmárkkulága § 4
(gč. kap. 20.2.2).
Sámediggi lea ožžon
eanet ovddasvástádusa
ja iehčanasvuođa
bušeahta oktavuođas
dan láhkai ahte Sámediggi
jagi 1999 rájes oaččui
spiehkastaga Juolludannjuolggadusaid § 3 (dalá § 4),
gč. Sd.prp. nr. 1 Lasáhus
nr. 5 (1998 – 1999). Dainna várašemiin
ahte Stuorradiggi dohkkeha bušeahta,
juogada Sámediggi iežas skábmamánu
dievasčoahkkimis daid juolludusaid
mat leat addojuvvon departemeanttaid bušeahtain.
Sámediggi juogada doarjagiid
ollu surggiin. Sámediggi
mearrida doarjjahálddašeami
njuolggadusaid, muhtun dáhpáhusain ovttasráđiid áššáigulli departemeanttain.
Doarjjahálddašeami sáhttá juohkit čieža
vuollekategoriijan:
Njuolgga doaibmadoarjjan organisašuvnnaide
(ealáhus- ja kulturorganisašuvnnaide,
riikkamiehtásaš sámi
organisašuvnnaide).
Njuolgga doaibmadoarjjan friddja ásahusaide
(vuođđudusaide
ja miellahttoorganisašuvnnaide).
Njuolgga doaibmadoarjjan gieldda oamastan ásahusaide
(dávvirvuorkkáide
ja giellaguovd-dážiidda).
Njuolgga doaibmadoarjjan gielddaide giellabargguide.
Doaibmadoarjjan ohcama/duođaštusa
vuođul mánáidgárddiide,
girjebussiide.
Doarjjan ohcama vuođul
kultur-, ealáhus-, giella-
ja kulturmuitoprošeavttaide,
ja vel oahppo- ja dáiddárstipeanddaide.
Doarjjan oahpponeavvuid ráhkadeapmái/oahpponeavvuid
diŋgomii.
Sámediggi nammada dahje
evttoha stivralahtuid máŋgga
sámi organisašuvdnii
ja máŋgga
almmolaš doaimmahussii.
Muhtun dáhpáhusain
mudde láhka dán bargamuša
(boazodoalloláhka, finnmárkkuláhka
ja universitehtaid ja allaskuvllaid láhka).
Sámediggi lea ovdánan mearkkašahtti
láhkai maŋimus jagiid.
1 Dan
rájes go dan organiseremis
ledje vuollásaš ráđit
sierra hálddahusaiguin čielga
surggiin, de lea dál ovddasvástádus
dievasčoahkkimii čielgasit
biddjojuvvon Sámediggeráđđái. Seammás
lea Sámediggi maŋimus jagiid
váldán
badjelasas dakkár doaimmahusaid
go Sámi oahpahusráđi
ja Sámi sierrabibliotehka, ekonomalaš doarjjaor-tnegiid
sámi ásahusaid
várás
ja gielddaid várás,
ja máŋga
doarjjaortnega mat leat sámi álbmoga
várás.
8.1.2 Sámedikki politihkalaš doaibma
Sámediggi čoahkkana
dievasčoahkkimii njelljii jagis.
Sámediggeválga čađahuvvo
oktan stuorradiggeválggaiguin.
Go Sámediggi vuođđuduvvo
juohke njealját jagi, vállje
Sámedikki dievasčoahkkin sámediggeráđi
mas leat vihtta áirasa.
Sámedikki dievasčoahkkin mearrida
jienastemiin mo oppa ráđi čoahkádus
galgá leat. Sámediggeráđđi
lea válljejuvvon jus dat oažžu
eanet go beali jienastagain vuosttaš jienasteamis.
Sámediggeráđi
bargamušat leat jođihit
ja fuolahit Sámedikki oktilis
doaibmama, gulahallama ja konsultašuvnnaid ráđđehusain
ja eará eiseválddiiguin.
Sámediggeráđđi
ovddida áššiid čoahkkinjođihangoddái
mii de fas ráhkada áššelistta
ja juohká áššiid
lávdegottiide.
Govus 8.1 Sámedikki dievasčoahkkinlatnja
Gáldu: Jaron Hollan
Maŋŋágo
Sámediggi lea vuođđuduvvon
válgga maŋŋá,
válljejuvvo válgalávdegoddi
mii árvala buot lahttoevttohasaid
lávdegottiide, doarjjastivrii
ja Sámi parlamentáralaš ráđđái.
Sámedikki čoahkkinjođihangotti válljen čađahuvvo
gorrelohkoválgan. Čoahkkinjođihangottis leat
jođiheaddji (Sámedikki
dievasčoahkkinjođiheaddji), sadjásaš jođiheaddji
ja golbma lahtu. Čoahkkinjođihangoddi
ráhkada áššelistta,
gohčču čoahkkimiidda
ja jođiha Sámedikki dievasčoahkkimiid.
Sámedikki dievasčoahkkimis válljejuvvojit
lahtut njealji lávdegoddái,
Plána- ja finánsalávdegoddái,
Bajásšaddan-
ja oahppolávdegoddái,
Ealáhus- ja kulturlávdegoddái
ja Bearráigeahččanlávdegoddái.
Jagis dollojuvvojit njeallje dievasčoahkkima
maid ovdalaš leat lávdegoddečoahkkimat.
Lávdegottit ovddidit evttohusaid
dievasčoahkkimii dain áššiin
maid čoahkkinjođihangoddi
sádde lávdegottiide.
Bearráigeahččanlávdegoddi
ovddida mearrádusevttohusaid
sierra njuolggadusaid vuođul.
Sámedikki ođđasisorganiserema
oktavuođas jagi 2000 ja
Sámi kulturráđi,
Sámi ealáhusráđi,
Sámi kulturmuitoráđi
ja Sámi oahpahusráđi
heaittiheami maŋŋá ásahii
Sámediggi jagi 2001 Sámedikki
doarjjastivrra man ovddasvástádus
galgá leat Sámedikki
doarjjaruđaid hálddašeapmi.
Sámedikki doarjjastivrra
njuolggadusaid lea Sámediggi mearridan.
Doarjjastivrra čieža
lahtu leat Sámedikki áirasat
ja sadjasašáirasat
válljen Sámedikki áirasiid
ja sadjásašáirasiid
gaskkas. Lahtut válljejuvvojit
ovtta válgaáigodahkii.
Doarjjastivra juogada ruđaid
dain stipeanda- ja doarjjaortnegiin mat leat kultur- ja ealáhusovddideami,
oahpahusa, giela, kulturmuittuid ja dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid
várás.
Dat ortnegat maid Sámedikki
doarjjastivra hálddaša,
bohtet ovdan Sámedikki jahkásaš bušeahtas.
8.1.3 Sámedikki hálddašanbargamušat
ja hálddahus
Sámedikkis ledje jagi
2007 sullii 120 hálddahusbargi.
Go Sámediggi ásahuvvui
jagi 1989, válddii Sámediggi
badjelasas Norgga sámeráđi
bargamušaid, ja maiddái
Norgga sámeráđi čieža
olbmo hálddahusa. Dađistaga
go doaibma viidánii hálddašanortnegiid
sirdima geažil departemeanttain
Sámediggái,
de lassánedje hálddahuslaš resurssat ge.
Hálddahusa stuorrun čatnasa maiddái
Sámedikki lassánan
politihkalaš doibmii – mii čuovvu
sámepolitihkalaš ovdáneamis
ja álgoálbmotrievtti
riikkaidgaskasaš ovdáneamis.
Sámedikki hálddahusas
leat ollu iešguđetlágan bargamušat,
ja dat lea máŋgii ođđasis
organiserejuvvon, politihkalaš dási
organiserema mielde.
Sámediggi oaččui
jagi 1993 rájes sámi
giellaruđaid, sámi kulturruđaid
ja sámi kulturmuitohálddašeami hálddašanválddi
departemeanttain. Sámediggi
mearridii skábmamánus 1992 ásahit
fágapolitihkalaš vuollásaš ráđiid
mat galge hálddašit
sámi doarjjaortnegiid mat dalle
sirdojuvvojedje Sámediggái. Seammás
mearriduvvui ahte vuollásaš ráđiid
hálddahusat galge báikáduvvot
bieđgguid sámi
guvlui.
Jagi 1994 ásahuvvui Sámi
kulturmuitoráđđi
Sámedikki vuollásažžan.
Sámi kulturmuitoráđđi
heaittihuvvui jagi 2000 ja dan hálddahus
ovttaidahttojuvvui Sámedikki hálddahusa
ossodahkan.
Sámediggevisti Kárášjogas rahppojuvvui
almmolaččat skábmamánu
2. beaivvi 2000. Seamma jagi válddii
Sámediggi badjelasas Sámi
bibliotehka, maid gielda dan ovdal jođihii.
Sámediggi organiserii dalle
girjeráju Girjerádjo-
ja diehtojuohkinossodaga oassin. Sámi
sierrabibliotehkas lea guovddáš sadji
sámediggevisttis, ja lea
buohkaid várás
geat dárbbašit
sámi girjerádjobálvalusaid.
Sámi oahpahusráđđi,
mii ásahuvvui jagi 1976
Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta rávvejeaddji orgánan,
heaittihuvvui 01.01.2000. Oahpahusráđi
hálddahus sirdojuvvui Sámediggái
seammás go máŋga
bargamuša sirdojuvvojedje Sámediggái.
Dat dagahii ahte Sámedikki
hálddahus stuorui sullii
25:in bargiin.
Go Sámediggi miessemánus
2000 mearridii rievdadit Sámedikki
ja dan vuollásaš fágaráđiid
struktuvrra, de ovttaidahttojuvvojedje vuollásaš ráđiid
hálddahusat Sámedikki
hálddahussii mat Sámedikki
mearradusa vuođul organiserejuvvojedje
ossodahkan.
Govus 8.2 Juolludeamit Sámediggái
1990 – 2008
Mánáid-
ja bearašdepartemeanta sirddii
jagi 2001 sámi mánáidgárddiid
sierra doarjaga hálddašeami
Sámediggái.
Jagi 2002 rájes sirdojuvvui Sámediggái
máŋgga
ortnega hálddašanovddasvástádus
maid Kulturdepartemeanta ovdal hálddašii, gč.
kap. 14.4.
Sámedikki hálddahus
organiserejuvvui ođđasis
jagi 2005, ja das leat dál golbma
ossodaga, Oahpahus- ja kulturossodat, Vuoigatvuođa-,
ealáhus- ja birasossodat, ja
Hálddahusossodat. Dasto
leat vel ásahuvvon guokte
bargoveaga, dievasčoahkkima
ja Sámediggeráđi
várás.
Jagi 1999 rájes, go Sámediggi
nettobušehttejuvvui, de
sáhttá Sámedikki
dievasčoahkkin juohkit ruđaid
poastadásis ja dan láhkai maiddái
juolludit ruđaid Sámedikki hálddahuslaš resursan.
Dál leat Sámedikkis čieža kontorbáikki
miehtá riikka. Sámedikki
váldohálddahus
lea Kárášjogas.
Eanaš eará kontuvrrat
leat oktiisajuštuvvon sámi
kulturásahusaiguin, nu mo
dat lea Saemien Sijtiein Snoasas, árran
julevsáme guovdátjiin
Divttasvuonas, Várdobáiki
sámi guovddážiin
Evenáššis, ája
Sámi Guovddážiin Gáivuonas,
ja Várjjat Sámi
Museain Unjárggas. Sámedikki
kontuvra Guovdageainnus fárre
Dieđavissui go dat gárvána
jagi 2009.
8.1.4 Sámedikki bušeahttaovdáneapmi
Go Sámediggi ásahuvvui
jagi 1989, de biddjojuvvui dat vuođđun
ahte Sámediggi galgá váldit
badjelasas buot doaimmaid ja oažžut
seamma vuoigatvuođaid ja
geatnegasvuođaid mat dan rádjai
ledje leamaš stáhta
nammadan Norgga Sámeráđis.
Bušeahttateknihkalaččat čađahuvvui
dat dan láhkai ahte dat
bušeahttarutiinnat mat ledje ásahuvvon
Norgga Sámeráđi
ektui, jotkojuvvojedje árvvoštalakeahttái
Sámedikki erenoamáš árvodási álbmotválljen
orgánan.
Sámediggi organiserejuvvui
jagi 1999 dakkár doaimmahussan
mas ledje sierra fápmudusat
(nettobušehttejuvvon) ollašuhttin
dihtii daid ulbmiliid ahte Sámediggái
galgá stuorra friddjavuohta
ja vejolašvuohta dahkat
iežas vuoruhemiid sámi
kultuvrra ja sámi servodateallima
boahtteáiggi várás. Seammás ásahuvvojedje
ođđa bušeahttabargovuogit
ja jahkásaš johtočála
sámi áššiid oktiiordnema
birra bušeahttabargui. Dát mielddisbuvttii
ahte stáhtaráđiid
ja sámediggepresideantta
gaskasaš bušeahttačoahkkimat ásahuvvojedje
bistevaš or-tnegin.
Sámedikkis lei iežas
vuosttaš olles doaibmajagi
1990 31,7 milj. ruvdnosaš bušeahtta.
Jagi 2008 hálddaša Sámediggi
sullii 311 milj. ruvnno, gč.
govvosa 7.2. Lassáneapmi
vuolgá eanaš das
ahte Sámediggi dađistaga
lea ožžon
daid ortnegiid hálddašeami
ovddasvástádusa mat ásahuvvojedje
nannet sámi kultuvrra, giela
ja ealáhusovddideami, ja
mii ovdal earret eará lei
departemeanttain. Ovdáneapmi čuovvu
stáhta eiseválddiid
ulbmila addit Sámediggái
stuorát dadjamuša ja
válddi áššiin
mat erenoamážit
beroštahttet sámi álbmoga.