8.1.1 Sámedikki váldi
Sámedikki váldi
juohkása guovttelágánin,
lágas ja/dahje láhkaásahusas
mearriduvvon váldin ja váldin
juohkit ekonomalaš doarjagiid. Sámediggái
lea addojuvvon váldi lágain/láhkaásahusain
viđa suorggis. Dat leat:
Kulturmuitoláhka
mii guoská sámi
kulturmuittuide. Dát váldi lea
fápmuduvvon láhkaásahusa vuođul
ja Sámediggi lea fágalaččat
Riikkaantikvára/Birasgáhttendepartemeantta vuollásaš,
(gč. kap. 7.7). Formála
mearridangelbbolašvuođa
lassin kulturmuitolága vuođul,
lea Sámedikki ovddasvástádus
fuolahit sámi kulturmuitodeastagiid
plána- ja huksenáššiin
plána- ja huksenlága
vuođul. Sámediggi sáhttá ovddidit
vuosteákkaid go plánat
leat vuostálagaid riikkalaš ja
dehálaš regionála beroštusaiguin.
Sámelága § 3 – 12
cealká ahte Sámediggi
galgá bargat dan ovdii ahte sámegiella
Norggas suodjaluvvošii
ja ovdánivččii,
gč. Od.prp. nr. 114 (2001 – 2002)
(gč. kap. 19.2).
Oahpahusláhka mii
guoská váldái
mearridit láhkaásahusaid
sámegiela oahpahusa fágaplánaid
birra vuođđoskuvlii
ja joatkkaoahpahussii, ja erenoamáš sámi
fágaid oahppoplánaid
birra joatkkaoahpahussii (geavadis fágaid
giela, duoji ja boazodoalu oahppoplánaid).
Váldi lea fápmuduvvon
lága vuođul
(gč. kap. 11.1).
Lága vuođul
fápmuduvvon váldi
addit láhkaásahusaid sámi
leavgga geavaheami birra, gč. sámelága § 1 – 6.
Lága vuođul
fápmuduvvon váldi
addit njuolggadusaid dasa mo rievdan meahccegeavahusa váikkuhusat sámi
kultuvrii, boazodollui, meahcceávkkástallamii,
ealáhusdoibmii ja servodateallimii
galget árvvoštallojuvvot.
Departemeanta galgá dohkkehit
njuolggadusaid, gč. finnmárkkulága § 4
(gč. kap. 20.2.2).
Sámediggi lea ožžon
eanet ovddasvástádusa
ja iehčanasvuođa
bušeahta oktavuođas
dan láhkai ahte Sámediggi
jagi 1999 rájes oaččui
spiehkastaga Juolludannjuolggadusaid § 3 (dalá § 4),
gč. Sd.prp. nr. 1 Lasáhus
nr. 5 (1998 – 1999). Dainna várašemiin
ahte Stuorradiggi dohkkeha bušeahta,
juogada Sámediggi iežas skábmamánu
dievasčoahkkimis daid juolludusaid
mat leat addojuvvon departemeanttaid bušeahtain.
Sámediggi juogada doarjagiid
ollu surggiin. Sámediggi
mearrida doarjjahálddašeami
njuolggadusaid, muhtun dáhpáhusain ovttasráđiid áššáigulli departemeanttain.
Doarjjahálddašeami sáhttá juohkit čieža
vuollekategoriijan:
Njuolgga doaibmadoarjjan organisašuvnnaide
(ealáhus- ja kulturorganisašuvnnaide,
riikkamiehtásaš sámi
organisašuvnnaide).
Njuolgga doaibmadoarjjan friddja ásahusaide
(vuođđudusaide
ja miellahttoorganisašuvnnaide).
Njuolgga doaibmadoarjjan gieldda oamastan ásahusaide
(dávvirvuorkkáide
ja giellaguovd-dážiidda).
Njuolgga doaibmadoarjjan gielddaide giellabargguide.
Doaibmadoarjjan ohcama/duođaštusa
vuođul mánáidgárddiide,
girjebussiide.
Doarjjan ohcama vuođul
kultur-, ealáhus-, giella-
ja kulturmuitoprošeavttaide,
ja vel oahppo- ja dáiddárstipeanddaide.
Doarjjan oahpponeavvuid ráhkadeapmái/oahpponeavvuid
diŋgomii.
Sámediggi nammada dahje
evttoha stivralahtuid máŋgga
sámi organisašuvdnii
ja máŋgga
almmolaš doaimmahussii.
Muhtun dáhpáhusain
mudde láhka dán bargamuša
(boazodoalloláhka, finnmárkkuláhka
ja universitehtaid ja allaskuvllaid láhka).
Sámediggi lea ovdánan mearkkašahtti
láhkai maŋimus jagiid.
1 Dan
rájes go dan organiseremis
ledje vuollásaš ráđit
sierra hálddahusaiguin čielga
surggiin, de lea dál ovddasvástádus
dievasčoahkkimii čielgasit
biddjojuvvon Sámediggeráđđái. Seammás
lea Sámediggi maŋimus jagiid
váldán
badjelasas dakkár doaimmahusaid
go Sámi oahpahusráđi
ja Sámi sierrabibliotehka, ekonomalaš doarjjaor-tnegiid
sámi ásahusaid
várás
ja gielddaid várás,
ja máŋga
doarjjaortnega mat leat sámi álbmoga
várás.