9.1 Sámi álbmoga vástesaš dearvvašvuođapolitihkalaš doaimmaid vuođđu
Ráđđehusa
ulbmil lea ahte álbmogis
galget leat ovttadássásaš dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusfáladagat
guđe gielalaš ja
kultuvrralaš duogáš dal leažžá.
Ráđđehus áigu
ovttasbargovugiid bokte gaskal Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeantta ja Sámedikki
sihkkarastit ahte sámi perspektiiva
lea fárus go ovdánahttet dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusaid sámi álbmogii.
Go lea sáhka suohkansuorggis,
de áigu Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta deattuhit dutkama ja máhttoovddideami,
pedagogalaš gaskaomiid geavaheami,
ekonomalaš doarjaga vuoruhuvvon ovdánahttindoaimmaide
ja bearráigeahččometodihka
ovddideami. erenoamášdearvvašvuođabálvalusas áigu
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta vuhtiiváldit
sámi álbmoga
bálvalusfálaldagaid eaiggátstivrema
bokte. Guovllu dearvvašvuođaásahusat
galget ohcat ja oainnusin dahkat sámi
buhcciid vuoigatvuođaid
ja dárbbuid go lea sáhka
heivehuvvon bálvalusain
plánemis, čielggadeamis
ja go mearrádusat dahkkojuvvojit.
Ovttadássásaš dearvvašvuođa-
ja fuolahusbálvalusat eaktudit
ahte sámi álbmogiin
deaivvadit dakkár bargit
geain lea gelbbola��vuohta sihke sámegielas
ja sámekultuvrras. Sámi
guovddáš guovlluin
dáidet diet vejolašvuođat
leat buorit. Jus galgá leat
buorre kvalitehta bálvalusain, de
fertejit gávdnot bargit
geain lea gelbbolašvuohta
sámegielas ja sámi
kultuvrras. Jus sámi geavaheaddjit
galget beassat vásihit bálvalusain
leat kvalitehta, de lea buot eanemus dadjamuš das
ahte nagodit go háhkat doarvái
bargiid geain lea sámi giella-
ja kulturduogáš,
ja lea maid deaŧalaš addit
joatkkaoahpu eará bargiide.
Sámegiella ja oppalaš kultuvrralaš ja
historjjálaš perspektiivvas
ferte leat ollu eambbo sadji riikkaguovllu dearvvašvuođafágalaš vuođđooahpuin.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta lohká galgat
joatkit dálá kvohtaortnegiiguin
go váldet sisa studeanttaid
skuvllaide.
Suohkanat, fylkkagielddat ja dearvvašvuođafitnodagat
galget fuolahit dárbbašlaš dulkaveahki
jus bargiin ii lea doarvái
giella- ja kulturgelbbolašvuohta.
Dulkonbálvalusat eai leat álo gávdnamis suohkandearvvašvuođabálvalusas, ovdamearkka
dihte fásta doaktáriin.
Geavaheddjiid iskkadeapmi maid Sámi
dearvvašvuođadutkanguovddáš lea dahkan čájeha
olbmuid leat duhtameahttumin dulkonbálvalusaiguin,
ja bohtosat deattuhit vel ahte dulkon lea heahtečoavddus. Jus
dearvvašvuođabargiin
ii leat doarvái giellaipmárdus,
de sáhttet šaddat
boasttu dikšumat eai ge várálaš dávddat
soaitte áiggemunis fuomášuvvot.
Guovllu dearvvašvuođaásahusaid
bargodokumeanttas 2008 hárrái
lea Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta deattuhan ahte sápmelaš buhcciid riekti
ja dárbbut oažžut
heivehuvvot bálvalusaid čohkkejuvvojit
ja oainnusin dahkkojuvvojit plánemis, čielggademiin ja
go mearrádusat mearriduvvojit.
Go galgá váldit
vuhtii sámi álbmoga bálvalusdárbbuid,
de lea deaŧalaš ahte
dearvvašvuođafitnodagat
leat mielde das ahte bargiin lea dárbbašlaš ipmárdus
sámi gielas ja kultuvrras.
Davvi Dearvvašvuohta RHF
muitala iežas juohke jahkásaš dieđáhusas
2007 hárrái Dearvvašvuođa
ja fuolahusdepartementii ahte sámi
dulkonbálvalus gávdno
ja ahte dan sáhttá atnit
go lea ain dárbu. Deaŧaleamos
hástalussan orrot leame
dat ahte ráhkadit buoret
rutiinnaid mat sihkkarastet fágaolbmuid
dovdat daid ortnegiid mat leat ja ahte fertejit leat buorit rutiinnat
dulkonbálvalusaid geavahettiin. Čuovvolan
dihte dulkonbálvalusaid sámi álbmogii,
lea Davvi Dearvvašvuohta
RHF bivdán erenoamáš raporterema
dan birra dan bargodokumeanttas mii lea dearvvašvuođaásahusaide
2008 hárrái.
Departemeanta áigu guorahallat
movt dien dili sáhttá buoridit.
Ollu buhcciidáittardeaddjit
davimus fylkkain eai leat systemáhtalaččat
bidjan daid jearaldagaid sierra mat sámi álbmogis
leat leamaš boahtán.
Dalle go sámi olbmot leat
váldán
oktavuođa, de lea ovddemustá leamaš danne
go lea váilon dulkonbálvalus dearvvašvuođabálvalusas.
Fágabirrasat ja eiseválddit
leat Sámi dearvvašvuođadutkanguovddáža bokte,
mii lea Romssa universitehtas, ožžon
eambbo dieđuid sámi álbmoga
dearvvašvuođa-
ja eallindili birra. Dutkanbohtosat čájehit
dán rádjái
eanemustá ahte eai leat
namuhan veara erohusat dearvvašvuođadilis gaskal
sápmelaččaid
ja muđui dan álbmogis
mii orru sámi guovlluin. Sámi álbmot
ii leat nu duhtavaš dearvvašvuođabálvalusain
go muđui álbmot.
Jus leažžá nu
ahte dearvvašvuođa-
ja fuolahusbálvalusa ja
sámi geavaheddjiid gaskkas
lea heajos gielalaš ja kultuvrralaš gulahallan,
de eai ane sámit nu ollu ávkki dain
bálvalusain. Gielalaš boasttuipmárdusat
sáhttet dagahit stuora váttisvuođaid
dikšumis.
Govus 9.1 Ovttadássásaš dearvvašvuođa-
ja fuolahusbálvalusat eaktudit
ahte sámi álbmogiin
deaivvadit dakkár bargit
geain lea gelbbolaš-vuohta
sihke sámegielas ja sámekultuvrras.
Gáldu: John-Marcus Kuhmunen
Departemeantta juolludeamit dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusaide sámi álbmogii
juolluduvvojit kapihttal 724 bokte. Jahkái
2008 lea biddjojuvvon 13 milj. ruvnno dasa ahte ain doalahit doaibmabijuid doaibmaplána
vuođul man namma lea » Máŋggabealatvuohta
ja ovttadássásašvuohta». Dearvvašvuođadirektoráhtta hálddaša
daid ruđaid mat leat doarjjaruhtan
earret eará Sámediggái
ja Sámi dearvvašvuođadutkanguovddážii.
Daidda ruđaide gullá maid
rádjesuohkaniid ovttasbargu
dain suohkaniin mat leat Davvi-Suomas, Finnmárkkus
ja Davvi-Romssas. Kapihttal 743 bokte lea juolluduvvon 27,5 milj.
ruvnno jahkái 2008 Sámi nationála
gelbbolašvuođaguovddážii
psyhkalaš dearv-vašvuođagáhttema
várás vai
besset bargat eambbo psyhkalaš dearvvašvuođain.
9.1.1 Láhkavuođđu
ja ovddasvástádusa juogadeapmi dearvvašvuođabálvalusas
Dearvvašvuođalágat
ráddjejit movt oktavuohta
galgá leat dearvvašvuođadoaimmaid,
bargiid ja dearvvašvuođageavaheddjiid
gaskkas. Buhcciid vuoigatvuođaid
ráddje ovddemustá buhcciidvuoigatvuođaláhka. Lágas
leat njuolggadusat movt oktavuohta galgá leat
buhcciid ja dearvvašvuođabálvalusa/dearvvašvuođabargiid
gaskkas ja dat čalmmustahttá buohcci
ja buohcci dárbbuid. Lága
ferte geahččat ovttas
eará lágaiguin
mat gusket dearvvašvuođabálvalussii,
nu go dearvvašvuođabargiid
lága, spesialista dearvvašvuođabálvaluslága,
suohkan dearvvašvuođabálvalus lága,
bátnedikšunbálvalus- lága
ja psyhkalaš dearvvašvuođagáhtten
lága. Sámelágas
leat dasa lassin njuolggadusat mat
addet
Norgga sámi ál-bmogii
viiddiduvvon vuoigatvuođa
atnit sámegiela vai besset
fuolahit iežaset beroštumiid báikkálaš ja
guovllu dearvvašvuođa-
ja sosialásahusaid ektui.
Ovddasvástádusa
juohkin dearvvašvuođa-
ja sosialsuorggis čilge
geas lea ovddasvástádus
deavdit geavaheddjjiid vuoigatvuođaid
dan suorggis. 2002 rájes
lea ovddasvástádusa juohkin
Norgga álbmoga dearvvašvuođabálvalusas
na:
Stáhtaslea
ovddasvástádus
oaju máksimis, buohcciviesuin
ja eará spesialistadearvvaš-vuođabálvalusas (maiddái
psyhkalaš dearvvaš-vuođagáhttemis
ja spesialiserejuvvon gárrenvuođafuolahusas)
ja spesialiserejuvvon mánáid-suodjalusa
bálvalusain, ja maid stáhtalaš bearráigeahččandoaimmas.
Fylkkasuohkanislea ovddasvástádus bátnedikšunbálvalusas
ja bearašsuodjalusas.
Suohkaniinlea ovddasvástádus dábálašdoavttirbálvalusas, fysioterapiijabálvalusas,
jortamovrabálvalusas, dearvvašvuođastašuvnna-
ja skuvladearvvašvuođabálvalusas. Dikšun-
ja fuolahusbálvalusat lea vuosttaš dikšundássi
psyhkalaš dearvvašvuođabarggus, gárrenvuođa-suodjalusas
ja mánáidsuodjalusas,
ja das lea maid ovddasvástádus
eará sosialbálvalusain.
Suohkansuorggis lea iešheanalaš ovddasvástádus ovddidit
iežaset dearvvašvuođa- ja
fuollabálvalusa plánaid
mielde vai dat livččii
heivehuvvon guovllu sámi álbmogii.
9.1.2 Sámedikki rolla dearvvašvuođapolitihka hábmemis
Sámediggi lea stáhta
eiseválddiid guovddáš ságastallanbealli
go lea sáhka politihkkahábmemis
ja sin hárrái
geain lea ovddasvástádus bálvalusaid
fállat sámi álbmogii. Ráđđádallanšiehtadus gaskal
stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki guoská maid
dearvvašvuođapolitihkalaš suorgái.
Sámediggi evttoha sámi
birrasiin evttohasaid dearvvašvuođaásahusaid
stivrraide. Sámediggi iežas
rolla bokte dán suorggis
sáhttá dagahit ahte
guovllu dearvvašvuođaásahusat
fuolahit ovttasdássásaš ja olámuttot
spesialistadearvvašvuođabálvalusaid
sámi álbmogii.
Leat ásahan ovttasbargoorgána
gaskal Sámedikki ja guovllu dearv-vašvuođaásahusaid.
Davvi Dearvvašvuohta Finnmárkku Dearvvašvuođa
ja Sámedikki bokte lea eanemus
konkrehta ovttasbargu.
Iešguđetlágan
fága organisašuvnnat/ásahusat
bivdet maid Sámedikki nammadit áirasiid fágaráđiide,
stivrraide ja stivrajoavkkuid miellahttun mat galget ovddastit ja
vuhtii váldit sámi
beroštumiid. Nu leat dat áirasat
deaŧalaš eavttuidaddit ráđđehusa
dearvvašvuođa- ja
sosialpolitihkas.
Daid doarjjaruđaid bokte
maid juhket báikkálaš prošeavttaide
fylkkagielddain ja gielddain lea maid Sámedikkis váikkuhanvejolašvuohta dearvvašvuođa- ja
fuollabálvalusas sámi álbmogii.
Sámediggi lea maŋimus
jagiid ožžon
measta 6 milj. ruvnno juohke jagi iežaset
dearvvašvuođa-
ja fuollasuorggi bargui. Daidda prošeaktaruđaide maid
Sámediggi lea juolludan
heivehit dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusaid sámi álbmogii
lea duogážin NOUs
1995:6 Plan for helse- og sosialtjenester for den samiske befolkning.
NOU dagai oainnusin ahte sámi
dearvvašvuođa vuostáiváldiin
ja Norgga dearvvašvuođabálvalusas
ledje stuora hástalusat
go galge guđetguimmiideaset
ipmirdit. Dan barggu čuovvoledje
Stoltenberg I-ráđđehusa doaibmaplánas.
Máŋggabealatvuohta
ja ovttadássásašvuohta.Dan doaibmaplána
mielde čuvvo prošeaktaruđat
maiguin sáhtte bidjat johtui
muhtin doaibmabijuid plánas. Sámediggi
lea mearridan njuolggadusaid prošeaktaruđaid
ektui ja daid njuolggadusaid mielde, de mearrida Sámediggeráđđi
juohke jagi makkár nannensurggiide bidjet
ruđaid. Go meannudit ohcamušaid,
de deattuhit nannet doaimmaid viidát
geográfalaččat
ja ahte galget doarjut iešguđet
fágasurggiid dearvvašvuođa-
ja sosialsuorggis. Juolluduvvon prošeaktaruđat
maŋemus jagiid leat čadnojuvvon
dakkár surggiide go:
áhpehisvuohta,
riegádahttin ja mánnaoažžun-fuolla.
Nuorat ja gárrenvuohta.
Dearvvašvuođabálvalusaid
heiveheapmi sámi álbmogii.
Dulkonbálvalusaid
ráhkadeapmi sámi álbmogii
mas deattuhuvvo dearvvašvuođabálvalus.
Boarásnuvvan ja
boarisvuođafuolla mas erenoamážit
gehččet demeansafuola.
Geahča maiddái
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa
11. čuoggá.