10.1 ONa konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid
birra
ONa konvenšuvdna mánáid
vuoigatvuođaid birra lea
huksejuvvon dan ipmárdussii
ahte mánáin
lea dárbu erenoamáš suddjejupmái ja
dat lea siviila, politihkalaš,
ekonomalaš, sosiála
ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid
birra. Ráđđehus bargá aktiivvalaččat
ovddidit mánáid
vuoigatvuođaid konvenšuvnna
mielde.
Konvenšuvdna váldá ee.
vuhtii ahte juohke álbmoga árbevierut
ja kultuvrralaš árvvut
mearkkašit ollu máná suddjemii
ja harmonalaš ovdáneapmái.
Mánáidkonvenšuvnnas
leat guokte mearrádusa mat erenoamážit
namuhit álgoálbmotmánáid
vuoigatvuođaid, art. 17
(d) ja 30. Art. 17 (d) cealká stáhtas
leat geatnagasvuohtan «movttidahttit» mediat váldit
erenoamážit
vuhtii unnitlohkoál-bmoga mánáid
ja álgoálbmotmánáid
gielalaš dárbbuid. Artihkal
30 addá čuvvovaš oppalaš prinsihpa: «Riikkain
gos leat čearddalaš,
oskku dahje gielalaš minoritehtat
dahje álgoálbmogat,
ii galgga muhtin mánná gii
gullá dakkár
minoritehtii dahje álgoálbmogii
biehttaluvvot ovttas iežas
joavkku eará miellahtuiguin
eallit iežas kultuvrras,
dovddastit ja bálvalit iežas
oskku ja geavahit iežas
giela.»
ONa mánáidlávdegotti cealkámušat
stáhtaide mat leat álgoálbmotmánáid
vuoigatvuođaid birra sisttisetdollet
máŋga ávžžuhusa.
Stáhta galgá atnit
gutnis álgoálbmotmánáid rievtti
doalahit iežaset identitehta.
Olbmonamat oktan gielain ja kultuvrrain leat deaŧaleamos
identitehtaoasit juohke olbmui. Lávdegoddi
bivdá ge maid stáhtaid álggahit
dárbbašlaš doaibmabijuid
vai sihkkarasttáše álgoálbmotmánáid
beassat buorrin atnit iežaset
kultuvrra ja maid atnit iežaset
giela.
Riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat mearkkašit
Norgga eiseválddiid politihka máŋgga
suorggis mat gusket sámi mánáid
ja nuoraid vuoigatvuođaide ja
bajásšaddandillái.
Almmolaš eiseválddiin
lea ovddasvástádus deaŧalaš surggiin
nu movt dearvvašvuođa-
ja sosiálfálaldagain,
mánáidsuodjalusas, mánáidgárddiin, vuođđoskuvllas,
joatkkaskuvllas, kultur- ja astoáigefálaldagain,
mediain ja eará surggiin.
Muhto stáhtas lea maid ovddasvástádus
gozihit ahte earát čuovvolit
daid vuoigatvuođaid. Suohkaniin
lea erenoamáš ovddasvástádus
sihkkarastit dakkár bajásšaddama
mas sámi mánát
ja nuorat besset nannet iežaset
identitehta ja gullevašvuođa sámi
servodahkii.
Norga raportere juohke 5. jagi ONii mánáidkonvenšuvnna čuovvoleami.
30. artihkkalis čilgejuvvojit
doaibmabijut sámi mánáide
ja nuoraide. Norgga 3. raporttas (2003) čilgejuvvui
ee. oahpahuslága 1999 čuovvoleapmi,
mii ee. sisttisdoallá ohppiid
vuoigatvuođa oažžut
oahpahusa sámegielas ja sámegillii.
Muđui čilgejuvvui
sierra mánáidgárdedoarjaga
birra daid mánáidgárddiid
hárrái main
lea mearrádus ahte dat huksejit
doaimmaset sámi gillii ja
kultuvrii. (Gč. Norgga 3.
raportta, č. 587 – 589.)
ONa mánáidlávdegottis
eai lean makkárge mearkkašumit
Norgga 3. raportii go lea sáhka
sámi mánáin
ja nuorain.
2006:s ráhkaduvvui ođđa plakáhta
masa oanehaččat
lea čállojuvvon
mánáidkonvenšuvdna.
Plakáhta čállojuvvui girjedárogillii,
ođđadárogillii
ja davvisámegillii ja dat
juhkkojuvvui buot riikka suohkaniidda, skuvllaide, mánáidgárddiide
jna. Muđui jorgaluvvui ođđa
veršuvdna mánáidkonvenšuvnnas
oktan lassibeavdegirjjiiguin ođđadárogillii
ja sámegillii. Sihke plakáhta
ja konvenšuvdnateavstta
sáhttá lohkat Mánáid-
ja dásseárvodepartemeantta
neahttasiidduin.
Norgga 4. raporta geigejuvvui guovvamánus
2008:s. Artihkkala 30 vuolde čilgejuvvojit
ođđa
láhkamearrádusat
ja doaibmabijut mat leat sámi mánáide
mánáidgárddiin
ja sámi ohppiide vuođđoskuvllas, oktan
doaibmabijuiguin mat leat Máhttoloktemis.
Prošeakta «Sámi ofelaččat»,
erenoamáš juolludeamit
falástallamii, sámi
nuoraidkonferánsii ja doaibmadoarjja
sámi mánáid-
ja nuoraidorganisašuvnnaide
maid čilgejuvvojit. Erenoamáš doaibmabijut
mánáidsuodjalusas sámi
mánáide
maid čilgejuvvojit.
Suohkaniin lea deaŧalaš rolla čuovvolit
mánáidkonvenšuvnna,
ja dan vuollái gullá maid dat
ahte mánáin
lea riekti dadjat oainnuset ja sin galgá guldalit.
Danne bovdii Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta
8 suohkana, ee. álttá ja
Guovdageainnu čohkket mánáid
ja nuoraid oainnuid dan birra movt Norggas lea bajásšaddat.
Mihttomearrin lea leamaš oččodit
mánáid
ja nuoraid mielde ONii raporteret, ja maid dat ahte buoridit suohkaniid
gelbbolašvuođa mánáid
ja nuoraid oainnuid čohkkemis
ja čuovvoleamis. NOVA lea
oktiičohkken suohkaniid
raporttaid, ja čohkkejuvvon raporta
lea mielddusin Norgga 4. raporttas ONa mánáidlávdegoddái.
Norgga 4. raportta álgočálus addojuvvui
2007 čavčča Sámediggái.
Sámedikki bivde erenoamážit
geahččat
dan mii lea sámi mánáid
ja nuoraid birra, ja muđui
buktit lasáhusaid. Čoahkkin maid
dollojuvvui Sámedikkiin.
Sámediggi lea buktán
cealkámušaid
raportii ja muhtin oassi dain lea biddjojuvvon dasa mielde, ee. oppalaš čálus
dain hástalusain mat Norggas
leat go lea dárbu ovddidit mánáid
ja nuoraid sámi identitehta
ja gullevaš-vuođa,
sámi mánáid
ja nuoraid bajásšaddandili
dutkat, ja go lea dárbu
sámi giella- ja kulturgelbbolašvuhtii
almmolaš bálvalusapparáhta
bargiin.