10.6.1 Hástalusat
Ovdalaš stáhta
dokumeanttat leat čájehan
mánáidsuodjalusas dakkár
gova mii sáhttá buorebut
heivehuvvot sámi geavaheddjiide
vai sáhtášii
addit rievttes veahki rievttes áigái
sámi mánáide
ja nuoraide buorrin. Dat guoská ee.
gillii, báikkálaš kultuvrii
ja jurddašanvuohkái,
sámi árbevieruide
ja bajásgeassinvugiide jna.
(gč. NOU 1995: 6
Plan for helse- og sosialtjenester for den samiske befolkning i
Norge (Dearvvasvuođa- ja
sosiálabálvalusaid plána
Norgga sámi veahkadahkii), Sd.dieđ.
nr. 55 (2000 – 2001) Sámepolitihka
birra ja Sd.dieđ. nr. 40
(2001 – 2002) Om barne- og ungdomsvernet).
Maŋimus jagi lea boahtán
ovdan jearaldat ahte váldojit
go sámi mánáid
vuoigatvuođat doarvái
bures vuhtii otná mánáidsuodjalanbálvaluslágas ja
ahte váldá go
mánáidsuodjalus
doarvái bures vuhtii mánáid
gielalaš ja kultuvrralaš gullevašvuođa.
Mediat leat ee. váldán
ovdan áššiid
main sámi mánát
leat sirdojuvvon dakkár
biebmoruovttuide mat eai leat sámi
ruovttut.
Vuođđolága § 110
a mielde lea stáhta geatnegahttojuvvon
láhčit
dili dainna lágiin ahte
sámi álbmot beassá sihkkarastit
ja ovddidit iežas giela, kultuvrra
ja servodateallima. ONa mánáidkonvenšuvnna
artihkkal 30 mielde ii galgga dakkár
mánná,
gii gullá dakkár
minoritehtii dahje álgoálbmogii
biehttaluvvot ovttas iežas
joavkku eará miellahtuiguin
eallit iežas kultuvrras,
dovddastit ja doaimmahit iežas
oskku ja geavahit iežas
giela. Mánáidsuodjaluslágas
leat dárkilet njuolggadusat
das maid galgá váldit
vuhtii go muhtin mánná biddjojuvvo
biebmoruktui, institušuvdnii
dahje oahpahus-/dikšuninstitušuvdnii.
Dat báiki gosa mánná galgá sirdojuvvot
galgá § 4 – 15
vuođul válljejuvvot
dainna lágiin ahte máná iešvuohta
váldojuvvo vuhtii ja gos
su fuolla ja oahpahusdárbu
váldojuvvo vuhtii stáđis
birrasis. Ja galgá maid váldojuvvot
doarvái bures vuhtii dat sávaldat
ahte galgá leat kontinuitehta máná bajásgeassimis
máná čearddalaš,
oskkoldatlaš, kultuvrralaš ja
gielalaš duogážis.
Go bidjá máná biebmoruktui,
de galgá mánáidsuodjalanbálvalus álo árvvoštallat
sáhttá go muhtin
máná bearrašis
dahje lagaš fierpmádagas
válljejuvvot biebmoruoktun
(gč. láhkaásahusa
fuollaruovttuid várás
mii mearriduvvui juovlamánu
18. b. 2003 ja suoidnemánu
15. b. 2004 mannosaš njuolggadusaid
main leat lagat njuolggadusat fuollaruovttuid válljema
birra máná várás).
Ráđđehusa árvvoštallama
mielde váldojuvvojit mánáid vuoigatvuođat
bures vuhtii Vuođđolága,
mánáidkonvenšuvnna
ja dálá mánáidsuodjalanlága
bokte. Lágaid ja politihkalaš čujuhusaid
ferte čuovvolit buriid doaimmaguin
vuogádatdásis
ja maid ovttaskas áššis.
Hástalus sáhttá leat
dat go mánáidsuodjalusbálvalusas
váilu gelbbolašvuohta árvvoštallat
kultuvrralaš, gielalaš ja
oskkoldatlaš gullevašvuođa
mearkkašumi ja das sáhttá váilut
máhttu iešguđetlágan báikkálaš (ođđaáigásaš ja
dološ) árbevieruin
sámi báikkálaš birrasiin,
ja sáhttá maid
váilut máhttu
sámi árvvuid
ja guottuid birra. Muhtin eará hástalus sáhttá leat
dat ahte oažžut dakkár
bargiid mánáidsuodjalussii geain
lea kulturgelbbolašvuohta
ja geat dasa lassin hupmet sámegiela
ja ipmirdit sámegiela gielalaš meark-kašumi. erenoamáš hástalus
leat dat go Norggas leat máŋga
sámegiela anus. Hástalus
sáhttá maid
leat gávdnat dakkár
doaibmabijuid mat sihke váldet
vuhtii máná gielalaš ja kultuvrralaš čanastumi
ja mat dan seammás adnojit
leat buoremus doaibmabidjun dan ektui makkár
dárbbut mánás
muđui leat. Ovdamearkka dihte
lea álo váttis
gávdnat biebmoruovttu, ja
muhtin áiggiid sáhttá leat erenoamáš váttis
gávdnat biebmoruovttu dakkár
mánáide
geain lea sámi dahje unnitlogučeardda duogáš.
Davvi regiuvdna lea maŋemus
jagi (2007) erenoamážit áŋgiruššan
gávdnat sámi
biebmoruovttuid. Sii raporterejit buriid bohtosiid ja dál
gávdnojit eambbo biebmoruovttut
go dan maidda lea dárbu.