11.3.1 Mánáidgárdebargiid háhkan
Máhttodepartemeanta bijai
2007 giđa ovdan
Stategiija ovdaskuvlaoahpaheddjiid háhkat
mánáidgárdái 2007 – 2011.
Mánáidgárdesajit
leat hirbmadit lassánan
ja dat dagaha ahte ovdaskuvlaoahpaheddjiid dárbu
lea sturron maŋimus jagiid.
Strategiija galgá dustet nationála
rekruterenhástalusaid. Strategiija
ja ođastuvvon máhtu
vuođul dán
suorggi birra, áigu departemeanta ráhkadit
doaibmaplánaid juohke jagi.
Ain lea stuora hástalussan
háhkat mánáidgárdebargiid
geain lea sámegielmáhttu.
Sámi mánáidgárdesuorggis
lea duppal hástalus go lea
sáhka pedagogalaš bargiin:
Oppalaččat
lea juo váttis háhkat
ovdaskuvlaoahpaheddjiid ja erenoamážit
dakkár ovdaskuvlaoahpaheddjiid
geain lea sámegielmáhttu. Seammás
lea deaŧalaš doalahit
daid bargiid geat juo barget mánáidgárddis.
Erenoamážit
lulli- ja julevsámiguovlluin lea
dárbu dakkár
oahppan ovdaskuvlaoahpaheddjiide geain lea sámegielmáhttu. Lea
maid dárbu sámegielat
bargiide oallut suohkaniin olggobealde Sis-Finnmárkku.
Sámedikkis lea 2002 rájes
leamaš sierra stipeandaortnet
ovdaskuvlaoahpaheddjiide ja dábálaš oahpaheddjiide,
earret eará oahpponeavvopedagogihkas
ja gielas. Earret eará de
leat juolludan stipeanddaid ovdaskuvlaoahpaheddjiide geat leat čiekŋudahttán
julevsámegillii. Hástalussan
lea dat go leat unnán ohccit, ja
ahte dat ohccit hárve devdet
eavttuid mat leat biddjon juolludeami oktavuođas. Sámediggi
lea erenoamážit čalmmustahttán
iežas mánáidgárdeplánas
doaibmabijuid háhkan dihte
mánáidgárdebargiid.
Sámi allaskuvla Guovdageainnus
lea áidna allaskuvla mii
oahpaha allaskuvlaoahpaheddjiid geain lea sámegielat
gelbbolašvuohta. Sámi
allaskuvllas eai leat buot jagiid leamaš doarvái
ohccit bidjat johtui ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu. Okta ágga
dasa soaitá leat ahte ohcciin váilu
lohkangelbbolašvuohta, ja
dasa lassin árvvoštallojuvvojit
modeallat gáiddusoahpahuslágideapmái ovdaskuvlaoahpaheddjiid
ja liigeoahpaheami várás.
Čuovvolettiin Doaibmaplána dásseárvvu
várás mánáidgárddis
2004 – 2007, leat Sámediggi
ja Nordlándda, Romssa ja Finnmárkku
fylkkamánnit erenoamážit čalmmustahttán
dievdo ovdaskuvlaoahpaheddjiid háhkama,
earret eará sámi mánáidgárddiide. Doaibmaplána
galgá viidaseappot dolvojuv-vot
muhtin strategiijas dásseárvui mánáidgárddiin
ja vuođđooahpahusas
2007 – 2012.
Fertet systemáhtalaččat
bargat bagadallamiin ja ovdánahttinbargguiguin mánáidgárddiin
vai sáhttá háhkat
olbmuid bargat sámi mánáidgárddiin
ja vai sáhtášii
doalahit dássedisvuođa
bargiidjoavkkus. Ferte maid oalgguhit fierpmádagaid
hukset gaskal sámi mánáidgárddiid
vai sáhttá háhkat
dieđuid- ja lonohallat vásáhusaid.
Sámediggi lea maŋimus
jagiid álggahan muhtin ráje
fierpmádatčoahkkimiid. Váldo
mihttomearrin fierpmádagaiguin lea
hukset gelbbolašvuođa,
dieđuid juohkit ja gilvit
buriid vásáhusaid mánáidgárdebargiid
gaskii.
Leat ovddimustá suohkan
gii lea mánáidgárdeeaiggát
ja mánáidgárdeeiseváldi
ja priváhta mánáidgárdeeaiggádat
geain lea ovddasvástádus
movttidahttit bargat ovdánahttinbargguiguin
ja fierpmádathuksemiin.
Maiddái suohkangaskasaš ovttasbargu
lea deaŧalaš go
galgá gilvit vásáhusaid, čatnat
oktavuođaid movttidahttima
ja inspirašuvnna dihte.
Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit
ja Sámediggi lágidit
juohke jagi nationála konferánssaid
sámi mánáidgárdebargiide.