Sámepolitihkka

11.3.1 Mánáidgárdebargiid háhkan

Máhttodepartemeanta bijai 2007 giđa ovdan Stategiija ovdaskuvlaoahpaheddjiid háhkat mánáidgárdái 2007 – 2011. Mánáidgárdesajit leat hirbmadit lassánan ja dat dagaha ahte ovdaskuvlaoahpaheddjiid dárbu lea sturron maŋimus jagiid. Strategiija galgá dustet nationála rekruterenhástalusaid. Strategiija ja ođastuvvon máhtu vuođul dán suorggi birra, áigu departemeanta ráhkadit doaibmaplánaid juohke jagi.

Ain lea stuora hástalussan háhkat mánáidgárdebargiid geain lea sámegielmáhttu. Sámi mánáidgárdesuorggis lea duppal hástalus go lea sáhka pedagogalaš bargiin: Oppalaččat lea juo váttis háhkat ovdaskuvlaoahpaheddjiid ja erenoamážit dakkár ovdaskuvlaoahpaheddjiid geain lea sáme­gielmáhttu. Seammás lea deaŧalaš doalahit daid bargiid geat juo barget mánáidgárddis. Ere­noa­mážit lulli- ja julevsámiguovlluin lea dárbu dakkár oahppan ovdaskuvlaoahpaheddjiide geain lea sámegielmáhttu. Lea maid dárbu sámegielat bargii­de oallut suohkaniin olggobealde Sis-Finnmárkku.

Sámedikkis lea 2002 rájes leamaš sierra ­stipeandaortnet ovdaskuvlaoahpaheddjiide ja dábálaš oahpaheddjiide, earret eará oahpponeav­vopedagogihkas ja gielas. Earret eará de leat juolludan stipeanddaid ovdaskuvlaoahpaheddjiide geat leat čiekŋudahttán julevsámegillii. Hástalussan lea dat go leat unnán ohccit, ja ahte dat ohccit hárve devdet eavttuid mat leat biddjon juolludeami oktavuođas. Sámediggi lea erenoamážit čalmmustahttán iežas mánáidgárdeplánas doaibmabijuid háhkan dihte mánáidgárdebargiid.

Sámi allaskuvla Guovdageainnus lea áidna allaskuvla mii oahpaha allaskuvlaoahpaheddjiid geain lea sámegielat gelbbolašvuohta. Sámi alla­skuvllas eai leat buot jagiid leamaš doarvái ohccit bidjat johtui ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu. Okta ágga dasa soaitá leat ahte ohcciin váilu lohkangelbbolašvuohta, ja dasa lassin árvvoštallojuvvojit modeallat gáiddusoahpahuslágideapmái ovdaskuvlaoahpaheddjiid ja liigeoahpaheami várás.

Čuovvolettiin Doaibmaplána dásseárvvu várás mánáidgárddis 2004 – 2007, leat Sámediggi ja Nordlándda, Romssa ja Finnmárkku fylkkamánnit erenoamážit čalmmustahttán dievdo ovdaskuvlaoahpaheddjiid háhkama, earret eará sámi mánáidgárddiide. Doaibmaplána galgá viidaseappot dolvojuv-vot muhtin strategiijas dásseárvui mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas 2007 – 2012.

Fertet systemáhtalaččat bargat bagadallamiin ja ovdánahttinbargguiguin mánáidgárddiin vai sáhttá háhkat olbmuid bargat sámi mánáidgárddiin ja vai sáhtášii doalahit dássedisvuođa bargiidjoavkkus. Ferte maid oalgguhit fierpmádagaid hukset gaskal sámi mánáidgárddiid vai sáhttá háhkat dieđuid- ja lonohallat vásáhusaid. Sáme­diggi lea maŋimus jagiid álggahan muhtin ráje fierpmádatčoahkkimiid. Váldo mihttomearrin fierpmádagaiguin lea hukset gelbbolašvuođa, dieđuid juohkit ja gilvit buriid vásáhusaid mánáidgárdebargiid gaskii.

Leat ovddimustá suohkan gii lea mánáidgárdeeaiggát ja mánáidgárdeeiseváldi ja priváhta mánáidgárdeeaiggádat geain lea ovddasvástádus movttidahttit bargat ovdánahttinbargguiguin ja fierpmádathuksemiin. Maiddái suohkangaskasaš ovttasbargu lea deaŧalaš go galgá gilvit vásáhusaid, čatnat oktavuođaid movttidahttima ja inspirašuvn­na dihte. Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámediggi lágidit juohke jagi nationála konferánssaid sámi mánáidgárdebargiide.