12.1 Sámedikki rolla, ovddasvástádus
ja doaibmamušat oahpahussuorggis
Lea vuosttažettiin oahpahuslága § 6 – 4 mii čilge
makkár váldi
Sámedikkis lea oahpahussuorggis.
Lea Sámedikki ovddasvástádus
ráhkadahttit oahppoplánaid
sámi ohppiide vuođđoskuvllas
ja sámegiel oahpahussii
ja erenoamáš sámi fágaide
joatkkaoahpahusas. Sámedikkis lea
maid ovddasvástádus
njuolggadusaid bokte mearridit sámi
sisdoalu iešguđet
fágasurggiide, gč.
kap. 11.4.
Sámediggi galgá maid
bagadallat ja juohkit dieđuid
sámi oahpahusa birra. Sámediggi
bargá maid sihkkarastit
ahte gávdnojit sámi
oahpponeavvut main lea kvalitehta, diggi hálddaša
doarjagiid mat gullet oahpponeavvuid ovddideapmái, juohká dieđuid
oahpponeavvuid birra skuvllaide ja mánáidgárddiide,
ja sáhttá maid
luoikat oahpponeavvuid skuvllaide ja mánáidgárddiide. Sámediggi
hálddaša máŋggalágan
stipeandaortnegiid oahpahussuorggis. Okta dáin
stipeanddain, oahppostipeanda sámi
nuoraide, sirdojuvvui departementtas Sámediggái
1993:s. Daid eará stipeanddaid
lea Sámediggi ieš ásahan.
Sámi oahpahusráđđi ásahuvvui
1976:s ja lei okta dain vuosttaš sámi
institušuvnnain mat ásahuvvojedje.
Sámi oahpahusráđđi doaimmai
njuolga departementta vuolde. Ráđi
bargun lei árvvoštallat oahppofálaldagaid
sámi álbmogii, ráhkadit
ja heivehit oahppoplánaid ráđi
ovddasvástádussuorggi siskkobealde,
dohkkehit oahppogirjjiid, bagadallat mánáidgárddiid, vuođđoskuvlla,
joatkkaoahpahusa ja rávesolbmuid
oahpahusa bargiid, čuovvut
barggu čálalaš bagadallamiiguin, čuovvut
lassioahpahusa ja doaimmahit fágalaš ráđđeaddima skuvlaeiseválddiide
buot golmma hálddašandásis.
Oahpponeavvoguovddáš ásahuvvui
oahpahusráđi
vuollásaš ossodahkan.
1993:s addojuvvui Sámediggái váldi
nammadit Sámi oahpahusráđi.
Seammás oaččui Sámediggi
maid válddi nammadit stáhta
joatkkaskuvllaide stivrra ja árbordi sami
vuođđoskuvlla
stivrra.
Dalle jagis 2000 go Sámi
oahpahusráđđi
heaittihuvvui, de sirdojuvvui ráđi čállingoddi
(25 virggi) Sámedikki hálddahussii.
Seammás ásahuvvui
sierra 50-poasta departementta bušeahtas
Sámediggái
(gč. kap. 7.1.1). Juolludeamit
gokčet hálddahusa goluid
ja oahpponeavvuid buvttadan- ja ovddidangoluid.
Dál leat Sámedikkis
sullii dat seamma barggut oahpposuorggis go Sámi
oahpahusráđis
ledje. Muhto Sámedikki oktavuohta
Máhttodepartementii lea earalágan
go dat mii Sámi oahpahusráđis
lei, gč. kap. 7.4 Sámedikki
formálalaš sajádaga
birra. Máhttodepartemeantta
oktavuođain Sámedikkiin,
geavaha departementa vuođđun
Sámedikki ja stáhtii gullevaš eiseválddiid ráđđádallansoahpamuša. Muđui čađahuvvojit
fásta ságastallančoahkkimat
hálddahusdásis
gaskal Sámedikki ja departemeantta.