St.dieđ. nr. 28 (2007-2008)

Sámepolitihkka

12.1 Sámedikki rolla, ovddasvástádus ja doaibmamušat oahpahussuorggis

Lea vuosttažettiin oahpahuslága § 6 – 4 mii čilge makkár váldi Sámedikkis lea oahpahussuorggis. Lea Sámedikki ovddasvástádus ráhkadahttit oahppoplánaid sámi ohppiide vuođđoskuvllas ja sámegiel oahpahussii ja erenoamáš sámi fágaide joatkkaoahpahusas. Sámedikkis lea maid ovddasvástádus njuolggadusaid bokte mearridit sámi sisdoalu iešguđet fágasurggiide, gč. kap. 11.4.

Sámediggi galgá maid bagadallat ja juohkit dieđuid sámi oahpahusa birra. Sámediggi bargá maid sihkkarastit ahte gávdnojit sámi oahppo­neavvut main lea kvalitehta, diggi hálddaša doarjagiid mat gullet oahpponeavvuid ovddideapmái, juohká dieđuid oahpponeavvuid birra skuvllaide ja mánáidgárddiide, ja sáhttá maid luoikat oahppo­neavvuid skuvllaide ja mánáidgárddiide. Sámediggi hálddaša máŋggalágan stipeandaortnegiid oahpahussuorggis. Okta dáin stipeanddain, oahppostipeanda sámi nuoraide, sirdojuvvui departementtas Sámediggái 1993:s. Daid eará stipeanddaid lea Sámediggi ieš ásahan.

Sámi oahpahusráđđi ásahuvvui 1976:s ja lei okta dain vuosttaš sámi institušuvnnain mat ásahuvvojedje. Sámi oahpahusráđđi doaimmai njuolga departementta vuolde. Ráđi bargun lei árvvoštallat oahppofálaldagaid sámi álbmogii, ráhkadit ja heivehit oahppoplánaid ráđi ovddasvástádussuorggi siskkobealde, dohkkehit oahppogirjjiid, bagadallat mánáidgárddiid, vuođđoskuvlla, joatkkaoahpahusa ja rávesolbmuid oahpahusa bargiid, čuovvut barggu čálalaš bagadallamiiguin, čuovvut lassioahpahusa ja doaimmahit fágalaš ráđđeaddima skuvlaeiseválddiide buot golmma hálddašandásis. Oahpponeavvoguovddáš ásahuvvui oahpahusráđi vuollásaš ossodahkan.

1993:s addojuvvui Sámediggái váldi nammadit Sámi oahpahusráđi. Seammás oaččui Sámediggi maid válddi nammadit stáhta joatkkaskuvllaide stivrra ja árbordi sami vuođđoskuvlla stivrra.

Dalle jagis 2000 go Sámi oahpahusráđđi heaittihuvvui, de sirdojuvvui ráđi čállingoddi (25 virggi) Sámedikki hálddahussii. Seammás ásahuvvui sierra 50-poasta departementta bušeahtas Sámediggái (gč. kap. 7.1.1). Juolludeamit gokčet hálddahusa goluid ja oahpponeavvuid buvttadan- ja ovddidangoluid.

Dál leat Sámedikkis sullii dat seamma barggut oahpposuorggis go Sámi oahpahusráđis ledje. Muhto Sámedikki oktavuohta Máhttodepartementii lea earalágan go dat mii Sámi oahpahusráđis lei, gč. kap. 7.4 Sámedikki formálalaš sajádaga birra. Máhttodepartemeantta oktavuođain Sámedikkiin, geavaha departementa vuođđun Sámedikki ja stáhtii gullevaš eiseválddiid ráđđádallansoahpamuša. Muđui čađahuvvojit fásta ságastallančoahkkimat hálddahusdásis gaskal Sámedikki ja departe­meantta.