12.2.1 Sámegiela vuođđooahpahus
Oahpahuslága 6. kapihttala
mielde lea sámi guovlluid
mánáin
geat leat vuođđoskuvlaagis
juohkehaččas
vuoigatvuohta oažžut sámigiel
oahpahusa ja oahpahusa sámegillii.
Olggobealde sámi guovlluid lea
ohppiin vuoigatvuohta oažžut diekkár
oahpaheami jus suohkanis leat unnimusat logi máná geat
dan gáibidit, ja jus joavkkuide
báhcet viidáseappot
unnimusat guhtta oahppi, gč.
oahpahuslága § 6 – 2.
Departemeanta oaidná ahte
go sámegiel oahpahus lea
geatnegahttojuvvon lága
bokte, de dat lea váikkuhan
dasa ahte sámi mánát
ja nuorat geavahišgohtet
eatnigielaset eanet oadjebasvuođas
buot oktavuođain. Dasa lassin addá dákkár
oahpaheapmi sidjiide eanet ipmárdusa
ja dieđuid iežaset kultuvrra
birra, mii fas dagaha ahte sii leat atnigoahtán
iežaset duogáža
miha eanet árvvus go ovdal
dahke. Sii ožžot
maid vejolašvuođa
fievrredit árbevieruideaset
viidáseappot.
Sámediggi lea dáhtton
rievdadit oahpahuslága nu
ahte maiddái vuođđoskuvlaoahppit
geat orrot olggobealde sámi
guovlluid galget oažžut sierranas
vuoigatvuođa oažžut
oahpahusa
sámegillii.
Departementta mielas lea dien váttis čađahit
danin go váilot oahppan
oahpaheaddjit geat sáhtáše
oahpahit ja go leat unnán
sámegielagat geat ohcet
oahpaheaddjeohppui, gč.
kap. 12.1.1, mas maid čujuhuvvo
ahte leat miha eanebut geat ohcet ođđa
lohkanfálaldagaide, muhto oppalohkái
leat ain ollu hástalusat oažžut
eanebuid oahpu váldit. Jus oahpahuslága
rievdadivččii
nu movt Sámediggi dáhttu,
de šattašii váldit
atnui gáiddusoahpahusa oalle viidát.
Diekkár fálaldagat
gal sáhttet máŋgga
oktavuođas gokčat
oahppodárbbuid jus ii leat vejolaš eara
ládje láhčit
oahpu. Gáiddusoahpahus fálaldagat
leat máŋggaláganat
sihke kvalitehta ja viidodaga dáfus
ja man muddui leat heivehuvvon buot golmma sámegillii.
Dat leat máŋggaláganat
sihke organiserema, teknologiija geavaheami, gelbbolašvuođa ja
ii unnimusat oahpponeavvuid dáfus,
gč. kap. 11.5. Departemeanta áigu árvvoštallat
livččii
go vejolaš láhčit
dili nu ahte eanebut geat dan hálidit,
oččoše sámegillii
oahpu ovdamearkka dihte dakko bokte ahte rievdada joavkkuid sturrodatgáibádusaid.
Ovdal go diekkár ortnega
sáhtášii álggahit,
de ferte goit departementa kártet
movt dálá ortnegat
doibmet, ja ferte rehkenastit maid dat mávssášii
addit juohkehažžii
sierranas vuoigatvuođa beroškeahttá ássanbáikkis. Dassážii
go diet áššit
leat čielggaduvvon, de áigu
departemeanta deattuhit dan ahte sihkkarastit sámi
oahpu ja ávžžuhit
suohkaniid olggobealde sámi
guovlluid mat dáhttot addit sámegiel
oahpahusa, ahte geavahit gáiddusoahpahusa.
1997 Vuođđoskuvlla
nuppástusa oktavuođas
ráhkaduvvojedje vuosttaš geardde
sámi skuvllaide maid sierra
oahppoplánat (L97/L97S).
Máhttoloktema oktavuođas
viiddiduvvo dat maid joatkkaoahpahussii, geahča
kap. 11.2.2. Sámi giellafága
ja kulturfága eai leat mielde Máhttoloktemis,
danin go Sámediggi ii hálidan
ahte dat galge leat mielde.
Tabealla 12.1 Vuođđoskuvlla
ohppiid lohku geat lohket sámegiela
vuosttaš- dahje nubbigiellan.
| Davvisámegiella | Julevsámegiella | Lullisámegiella |
---|
2001/2002 | | | |
Sámegiella
vuosttašgiellan | 989 | 34 | 1 |
Sámegiella
nubbigiellan | 667 | 21 | 74 |
Oktiibuot | 1653 | 55 | 75 |
2003/2004 | | | |
Sámegiella
vuosttašgiellan | 950 | 33 | 10 |
Sámegiella
nubbigiellan | 787 | 31 | 81 |
Oktiibuot | 1737 | 64 | 91 |
2005/2006 | | | |
Sámegiella
vuosttašgiellan | 953 | 29 | 16 |
Sámegiella
nubbigiellan | 839 | 27 | 81 |
Oktiibuot | 1792 | 56 | 97 |
2006/2007 | | | |
Sámegiella
vuosttašgiellan | 971 | 31 | 18 |
Sámegiella
nubbigiellan | 1508 | 46 | 98 |
Oktiibuot | 2479 | 77 | 116 |
2007/2008 | | | |
Sámegiella
vuosttašgiellan | 984 | 25 | 16 |
Sámegiella
nubbigiellan | 1370 | 54 | 89 |
Oktiibuot | 2354 | 79 | 105 |
Gáldu: Vuođđoskuvlla
diehtojuohkinsystema (GSI)
Nugo tabealla 11.1 čájeha,
de lea ohppiidlohku geat ožžot
davvisámegielas oahpu njiedjan
skuvlajagis 2007/2008. Eanemus lea njiedjan Finnmárkkus,
gos ohppiid lohku geain lea sámegiella
nubbigiellan lea njiedjan 1086 oahppis skuvlajagis 2006/2007
959 oahppái dán
skuvlajagis. Romssas lea sámegiel
ohppiid lohku oalle dásset,
ja Nordlánddas lea lohku
lassánan. Finnmárkku
fylkamánne ii leat čáđahan
iskkadeami čielggadit manne
lohku lea njiedjan, muhto lea čilgen Máhttodepartementii
ahte sivvan dasa sáhttá leat
oahpu lágideapmi. Sámegiel
(ja suomagiel) oahppu boahtá lassin
eará fágaide,
ja oahppodiimmut biddjojuvvojit seamma áigái
go eará fágat
dahje 7. diibmun. Gáibiduvvo
hui ollu ohppiin go galget joksat fágaid
gealboulbmiliid, ja leat ollugat geat heitet oahpahusas.
Dasa lassin leat dát smávva
fágat, ja oahpaheaddjit
leat hui okto oahpahusa láhčimiin.
Ja dasa lassin leat vel unnán
oahpponeavvut ja oahppan oahpaheaddjit vátnasat.
Eai ge suohkanat leat buot áiggit
nu gergosat láhčit
oahpahusa nu ahte dat šattašii
nu buorre go vejolaš.
Finnmárkku fylkamánne
hálida gávnnahit
manne sámegiel ohppiid lohku lea
njiedjan. Ovttasráđiid
Romssa ja Nordlándda fylkamánniiguin
dáhttu Finnmárkku
fylkamánne álggahit dutkanprošeavtta
gávnnahan dihtii makkár
erohusat dáin golmma fylkkain leat.
Leat ávžžuhan
Sámi allaskuvlla geahččat
dán ášši.
Go bálddastahttá tabeallaid
11.1 ja 11.2, de oaidná ahte
ohppiid lohku geat válljejit
oahpahusa juogo davvisámegillii, lullisámegillii
dahje julevsámegillii, lassánii
gaskal 1997 ja 2006. Ohppiid lohku oktiibuot, geat válljejit
muhtun sámegiel oahpahusa,
njiejai veaháš go
eat váldán
mielde fága sámegiella
ja kultuvra, muhto ohppiid lohku geat válljejit sámegiela
vuosttaš- dahje nubbigiellan lassánii
veaháš skuvlajagis
2006/2007. Máhttoloktemis
lea dat fága sámegiella
ja kulturmáhttu biddjojuvvon oassin
ollu eanet fágaide go ovdal,
ja dasa lassin galget oahppit miehtá riikka oažžut
dákkár
oahpahusa, gč. kap. 11.6.1.
Almmatge áigu departemeanta čuovvut
dán ovdáneami,
ja mihttomearri lea oažžut
eanet ohppiid válljet sámegiela
maiddái olggobealde Finnmárkku
ja sámi guovlluid.
Tabealla 12.2 Vuođđoskuvlla
ohppiid lohku geat ožžot
sámegielas ja sámekultuvrras
oahpu.
Skuvlajahki | 2005/2006 | 2003/2004 | 2001/2002 |
---|
Finnmárku | 704 | 524 | 520 |
Norga – oktiibuot | 1 110 | 847 | * |
* Eai leat logut mat čájehit
viidodaga, muhto leat meroštallan
ahte oktiibuot lei ohppiid lohku sullii 860.
Gáldu: Finnmárkku fylkamánne bajásšaddan-
ja oahpahusossodat
Ohppiin geat válljejit
sámegiela, lea oktiibuot
190 diimmu (á 60 minuvtta)
eanet skuvla go eará ohppiin čieža
vuosttaš jagiin vuođđoskuvllas.
Dát lea árvvoštallojuvvon dárbbašlažžan
vai lea vejolaš oahppat
guokte giela, ja ahte dat seammás
ii galgga čuohcit eará fágaide
ja daid mihttomeriid olaheapmái. Dakkár
skuvllain dahje guovlluin gos eatnasiin dahje buohkain lea oahppu
sihke dárogillii ja sámegillii,
leat dát liigediimmut lunddolaš oassin
diibmoplánas. Departemeanta áigu čohkket
eanet dieđuid dan birra
movt oahppit ieža vásihit iežaset
oahppodilálašvuođa, earet
eará dasa mii guoská guhkit
skuvlabeaivái. Vuođđoskuvlla
diibmologu loktema oktavuođas
lea departemeanta bidjan vuođđun
ahte plánejuvvon diimmuid lasiheapmi
galgá maid guoskat sámi
ohppiid fága- ja diibmojuohkimii.
Gulaskuddanreivves leat dáhtton
guoskevaš guláskuddanásahusaid
geahččat erenoamážit
evttohusaid mat gusket sámegiel/dárogiel
vuosttašgiella diibmologuid
lasiheapmái, ahte lea go
dat buorre, go dain ohppiin leat dál
juo oba ollu diimmut. Leat maid bivdán
guláskuddanásahusaid
buktit oaiviliid dasa ahte movt de livččii
jus juogadivččii
diibmologu beliin vuosttašgillii
ja beliin nuppigillii. Jus diibmolohku mii guoská sámegiillii/dárogiillii
vuosttašgiellan ii nannejuvvo
vel eanet, de sáhttá dálá diibmologu,
mii lea 916 sámegiella/dárogiella
vuosttašgiella fágas,
juohkit nu ahte šaddet 604
diimmu 1.-4. luohkáide ja
312 diimmu 5.-7. luohkáide.
Máhttodepartemeantta
bušeahtas juolluduvvo jahkásaččat
sierra merkejuvvon doarjja sámi
oahpahussii, nannen dihtii dan ahte dákkár
oahppu addojuvvo oahpahuslága § 6 – 2
mielde. Doarjagat geavahuvvojit juogo gokčat
suohkaniid liigegoluid mat bohtet go leat oahppit geat válljejit sámegiela,
dahje nannet oahpaheddjiid gelbbolašvuođa
sámegielas ja kultuvrras. Suohkanat
leat geatnegahttojuvvon addit sámi guovlluid
ohppiide oahpu sihke sámegillii
ja sámegielas, jus oahppit
dan dáhttot. Ollu suohkanat
leat dovddahan departementii ahte doarjja gokčá dušše
oasi goluin. Ráđđehusa
ulbmil lea ahte buot oahppit galget iežaset
vuoigatvuođaid mielde oažžut
oahpu. Oahpahusdirektoráhtta
galgá 2008:s árvvoštallat
vuođđoskuvlla
sámegiel oahpahusa doarjjaortnegiid.
Dát árvvoštallan
galgá earet eará oažžut ovdan
dan ahte man ollu suohkaniid ruhtadilli váikkuha
ohppiid sámegiel oahppofálaldagaide.
Máhttoloktema atnuiváldin
mielddisbuvttii maid muhtun rievdadusaid sámi
oahpahussii. Earet eará eai
oaččo
oahppit dál šat
oahpu fágas sámegiella ja
kultuvra. Dat fága ii gávdno šat, dál
ožžot
oahppit oahpu sámegiella
vuosttaš- dahje nubbigiella
fágain. Lea beare árrat
vuos dadjat addá go dát
rievdan ohppiide buoret vuođu viidásit
oahpahusas dahje movt oahppit ieža árvvoštallet
dán nuppástusa.
Galgá álggahuvvot
iskkadeapmi mii guoská sámegiel oahppofálaldagaid
kvalitehtii ja viidodahkii. Dát
bargu galgá kártet
dan movt sámegiel oahpahus
heivehuvvo ja movt dat doaibmá.
12.2.1.1 Lullisámegiella ja julevsámegiella vuođđooahpahusas
Nugo statistihkka čájeha,
de leat unnán oahppit geain
lea oahpahus julevsámegillii
ja lullisámegillii. Sullii 2000
olbmo hupmet julevsámegiela,
ja eanaš oassi sis ássá Ruoŧas.
Lullisámegiella lea áitojuvvon
giella. Guovllut gos lullisámegiela
hupmet, leat smávvat ja
leat hui bieđgguid. Maŋimus áiggiid
leat ásahuvvon vásetin
giellasuodjalandoaimmat. Dan oktavuođas
lea diehttelas hui dárbu láhčit
oahpu ođđa
buolvvaid mánáide,
jus giela galgá lihkostuvvat seailluhit.
Nordlándda fylkamánne
lea leamaš prošeaktajođiheaddji prošeavttas
Lullisámegiel
oahpahus ruovttuskuvllas. Dan prošektii
lea stáhta juolludan doarjaga
nu ahte leat sáhttán láhčit
gáiddusoahpu ja leat sáhttán
hospiteret lullisámi ohppiid máŋgga
guvlui Norggas. Oahppit leat leamaš sierra
ruovttuskuvllas ja leat ožžon
lullisámegiel oahpahusa gáiddusoahppun
muhtun sámi skuvllas, omd.
Gaska- Norgga sámiskuvllas árbordis.
Elgå bajásšaddanguovddáža
oahppit leat maid leamaš dán
prošeavttas mielde, ja doppe sámi
oahppit leat hospiteren Snoasas.
Dát prošeakta
lea dál ođđa
muttos, go lea ovddiduvvon neahttasiidu veahkkin oahpaheddjiide.
Neahttasiidu ii leat vuos nu ollu anus, ja leat bargamin buoridit
dan. Jurdda lea váldit dan
atnui 2008 mielde.
Boksa 12.1 Elgå-prošeakta
Govus 12.2 Engerdála suohkan Hedmárkkus
Sámedikki giellamovttiidahttinprošeakta
(2001 – 2006), mas Sámi allaskuvla
leamaš bagadallin ovttasráđiid
Engerdála suohkaniin, lea čalmmustahttán
lullisámegiela dili. Mihttomearri
lea ahte mánát
galget leat guovttegielagat go gerget nuoraidskuvllas, go leat čuvvon oahpahusa
lullisámegillii ja lullisámegielas
sihke mánáidgárddis
ja skuvllas. Go buot váhnemiin
ii leat nu buorre lullisámegielmáhttu,
de leat áhkut ja ádját
leamaš mielde dehálaš máhttoolmmožin dán
prošeavttas. Prošeavtta bohtosat čájehit
eare eará dan ahte mánát
geat prošeavttas ledje mielde,
geavahit lullisámegiela beaivválaš gulahallamis,
ja sis lea buorre dovdu lullisámegillii. Ráđđehusa
mielas lea dát leamaš hui
buorre bargu. Engerdála suohkan
lea 2007:s ja 2008:s ožžon 500
000 ruvnno jahkái čuovvolit dán
prošeavtta. Doarjja addojuvvo Bargo-
ja searvadahttindepartementta bušeahtas.
Gáiddusoahpaheapmi lea
eaktun jus galgá sihkkarastit
lullisámegielat mánáide
giellaoahpu. Elgås lea su iežas
studio gos gáiddusoahppu jođihuvvo,
ja sii sáhttet ovddidit gáiddusoahppofálaldagaid
eará skuvllaid ohppiide
jus lea dárbu. Liikká leat
lullisámi giellaservodagain
stuora hástalusat, sihke
danin go váilot oahpaheaddjit
geain lea lullisámegielas
gelbbolašvuohta ja maiddái
danin go váilot lullisámegiel
oahpponeavvut miehtá lullisámiguovl-lu.
Oahppodirektoráhtta lea
dieđihan ahte lea šaddagoahtán
stuorát beroštupmi
lullisámegillii, ja ohppiid
lohku geat lohket lullisámegiela
joatkkaskuvllas, lassána.
Nordlándda fylkamánne
ovttasbargá Ruoŧain
dainna jurdagiin ahte álggahit
lullisámi prošeavtta rastá riikkarájiid.
Departemeanta árvvoštallá makkár
vejolašvuođat Nordlándda
fylkamánnes livčče ovttastahttit
julevsámi oahppodoaimmaid seamma
ládje go fylkamánne
dál ovttastahttá doaimmaid
mat gullet lullisámegiela
oahpaheapmái.