14.1.1 Bargu riikkaidgaskasaš ja davviriikkalaš dásis
ON-konvenšuvdna biologalaš šláddjiivuođa
birra (CBD) mii mearriduvvui jagi 1992, válddahallá (i)
biologalaš šláddjiivuođa
bisuheami, (ii) šláddjiivuođa
osiid ceavzilis geavaheami ja (iii) daid ovdamuniid mat čuvvot genehtalaš resurssaid
geavaheamis, govttolaš ja
ovttadássásaš juogadeami. Konvenšuvnna
gohčodit dávjá rámmakonvenšuvdnan.
Dat mearkkaša ahte konkrehta
geatnegasvuođaid sisdoalu
stuorra oassi aiddostahttojuvvo oasehasaid čoahkkimiid
mearrádusain.
álgoálbmot-
ja báikkálaš servodagaid
dieđut, hutkosat ja geavadat
seailluhit biologalaš šláddjiivuođa
leat válddahallojuvvon artihkkaliin
8 (j) ja 10 (c). Dás daddjojuvvo
ahte juohke šiehtadalli
bealli galgá nu bures go
lea vejolaš ja ulbmillaš
vuhtiiválddidettiin
iežas nationála
lágaid, árvvus
atnit, bisuhit ja doalahit daid álgoálbmot-
ja báikegottiid dieđuid, ođđahutkagiid
ja geavadiid mat ovddastit dakkár árbevirolaš eallinvugiid
mat leat dehálaččt
biologalaš šláddjiivuođa bisuheapmái
ja ceavzilis geavaheapmái,
ja ovddidit dáid viidáset geavaheami
dan láhkai ahte dat geain
leat dát dieđut,
ođđahutkagat
ja geavadat, galget miehtat ja leat mielde váikkuheamen
dasa, ja vel ávžžuhit
govttolaččat juogadit
daid ovdamuniid mat čuvvot dakkár
dieđuid, hutkagiid ja geavadiid
geavaheamis (8j);
suodjalit ja movtiidahttit virolaččat geavahit
biologalaš resurssaid dakkár árbevirolaš kultuvrralaš vugiid
vuođul, mat sohpet seailluheami
ja ceavzilis geavaheami eavttuide (10c).
Stáhtat mat leat vuolláičállán
konvenšuvnna, leat geatnegahttán iežaset
seailluhit ja doalahit álgoálbmogiid árbevirolaš dieđuid
mat leat soahppevaččat suodjaleapmái
ja ceavzilis geavaheapmái, nu
ahte daid dieđuid lea vejolaš sirdit boahttevaš buolvvaide.
Konvešuvnna oktavuođas
leat dál šiehtadallamin
dakkár vuogádaga birra
mii galgá sihkkarastit genaresurssaid fidnema
ja daid vuoittu njuolggalaš juogadeami. árbedieđut
mat čatnasit genaresurssaide, árvvoštallojuvvojit maiddái šiehtadallamiin. Ráđđehus
deattuha ahte álgoálbmogat
galget oažžut vejolašvuođa
searvat šiehtadallamiidda,
ja ahte daid vuoigatvuođat siskkáldahttojuvvojit
dán bargui.
Konvenšuvnnas lea sierra
bargoprográmma álgoálbmogiidda
guoski áššiid
várás
mii čatnasa artihkkala 8(j) čuovvoleapmái. álgoálbmotáššiid
bargoprográmma mearriduvvui
viđat oasehasčoahkkimis
Nairobis jagi 2000 (COP5). Sierra rabas bargojoavku lea ásahuvvon árvvoštallan
dihtii bargoprográmma ovdáneami,
ráhkkanahttin dihtii oasehasčoahkkimiid mearrádusaid.
Dát lea dakkár
arena mii lea nu organiserejuvvon ahte álgoálbmotovttastusat «bálddastahttojuvvojit» konvenšuvnna
oasehasaiguin sátnevuoru
oažžuma
ja hállanáiggi
dáfus. Dat ii dáhpáhuva
konvenšuvnna eará forain.
Riikkaidgaskasaččat
lea álgoálbmotbargu
konvenšuvnna olis konkretiserejuvvon
go:
Ovddidit sierra prográmma
8(j) birra ja sullasaš áššiid
birra.
ásahit sierra bargojoavkku
mii galgá čuovvolit
dán barggu.
Ovttastit álgoálbmotdeastagiid
buot áššáigulli
bargoprográmmaide konvenšuvnna
olis.
Ovttas doibmet ONa Bistevaš álgoálbmotforumiin.
Bargu lea váikkuhan dasa
ahte álgoálbmotdeastagat
leat čalmmustuvvon konvenšuvnna
oktavuođas. Konkrehta bohtosiin
sáhttá namahit «Akwé: Kon
Guidelines», mat leat eaktodáhtolaš njuolggadusat
rávvagiiguin das mo váikkuhusat álgoálbmogiidda
guoski bassi báikkiide,
eatnamiid-da ja čáziide
berrejit čielggaduvvot,
nu ahte biraslaš, sosiála
ja kultuvrralaš deastagat šaddet
mielde.
Artihkkalis 8(j) lea ovddiduvvon raportaráidu
mii gohčoduvvo «Composite Reports
on the Status and Trends Regarding the Knowledge, Innovations and
Practices of Indigenous and Local Communities». Dás válddahallojuvvojit
sámi dilálašvuođat
ge.
álgoálbmogiid
bistevaš forum lea ONa álgoálbmotáššiid rávvejeaddji
ja oktiiordnejeaddji orgánan lágidan
bargobájit ja áššedovdijoavkkuid čoahkkimiid
Biologalaš šláddjiivuođa
ja árbevirolaš álgoálbmotdieđuid
gažaldagaid birra.
Máŋgga
fora barget hástalusain ovddidit
vuogádagaid mat galget kollektiiva struktuvrraid
veagal sihkkarastit vuoigatvuođaid čohkkejuvvon
dieđuide ja vásáhusaide. álgoálbmotjoavkkut
ieža orrot buorrin atnimin
searvadahtti bargovuogi mii lea šaddan
dán fáttá konvenšuvnabargui.
árktalaš Ráđđi
lea dohkkehan árbevirolaš dieđuid
daid doaibmabijuid oktan deháleamos
oassin, mat galget doarjut ceavzilis ovdáneami. árbevirolaš dieđut
leat dehálaš diehtojuohkingáldu
go olmmoš galgá árvvoštallat
mo iešguđetlágan
doaibmabijut váikkuhit álgoálbmogiid
kultuvrii. Dákkár
dieđut sihke ollistit diehtaga dieđuid,
ja váikkuhit dagahit daid váikkuhusaid
eambbo einnostahttin dan maid iešguđetlágan
doaibmabijut sáhttet mielddisetbuktit.
ACIA, árktalaš Ráđi dálkkádatraporta,
lea dasa buorra ovdamearka. álgoálbmogiid árbedieđut
leat duođaštuvvon ávkkálažžan dálkkádatrievdamiid
ja iešguđelágan
heivehanstrategiijaid bargui.
Boksa 14.1 Bargu artihkkaliin
8 (j) Ruoŧas
Ruoŧŧa
lea ovddidan «NAPTEK – báikkálaš ja árbevirolaš dieđuid
nationála prográmma
mii guoská biologalaš šláddjiivuođa
seailluheapmái ja ceavilis
geavaheapmái»,
6-jagi prográmma 2006 rájes mii
lea biddjojuvvon ásahussii
Centrum för biologisk mångfald (CBM). Prentejuvvon
leat earret eará girjjit
dološ dieđu
birra. Deháleamos evttohusat
maiguin Ruoŧŧa
lea bargamin, leat:
riikkalaš prográmma šláddjiivuođakonvenšuvnna
artihkkala 8j várás
ja dasa guoski gažaldagaid
várás
árbedieđuid
riikkalaš registtar
árbedieđuide
guoski oahpponeavvut
ovttasdoaibmanjoavkkut mat galget gieđahallat árbevirolaš báikegottiid gažaldagaid
Ruoŧa Sámediggi
lea ovttas CBMin ráhkadan čielggadeami «Traditionell
kunskap och sedvänjor inom den samiska kulturen – relaterat
till bevarande och hållbart nyttjande av biologisk mångfald».
Das čujuhovvo earret eará dáidda
hástalusaide:
sáhttá go
sámi árbedieđuid
systemáhtalaš duođašteapmi ja
gilvin bisuhit ja doalahit sámi árbevieruid
ja nu maiddái daid mávssolašvuođa
biologalaš šláddjiivuhtii?
sáhttá go
sámiid árbevirolaš luondduresursageavaheapmi
mii lea vuođđuduvvon árbedieđuide,
boahtteáiggi caggat sámeguovl-luid ekovuogádaga
ja šlájaid
eallinbirrasiid hedjoneames ja billašuvvamis?
sáhttá go
sámiid árbevirolaš luondduresursageavaheapmi
ovddiduvvot ja dagahit guhkes áigái
ceavzilis ovdáneami, sosiálalaččat,
kultuvrralaččat,
ekonomalaččat
ja ekologalaččat,
sápmái?
Dán čielggadeami
vuođul almmuha CBM ja Ruoŧa
Sámediggi 600 000
ruvdnosaš supmi 1 – 3
dakkár ovddasmanni prošeavtta čađaheapmái
main galget ovddidit metoda duođaštit
báikkálaš sámi árbedieđuid ráddjejuvvon
geográfalaš guovllu
siskkobealde. áigumuš lea
ahte ovddasmanni prošeakta/-prošeavttat
galget biddjojuvvot máŋggajahkásaš áŋgiruššama
vuođđun
man ulbmil lea kártet, duođaštit, bisuhit
ja sirddihit boahttevaš buolvvaide
sámi árbedieđuid.
Ráđđehusa
davviguovlostrategiijaid konkretiseren (gč.
kap. 1.5.2) sáhttá maiddái
sisttisdoallat árbedieđuid.
Dan speadjalastá earret eará ulbmil:
álggahit
lagaš ovttasbarggu álgoálbmotovddasteaddjiiguin nationála
strategiijaid ja davviguovlostrategiijaid ovddideami hárrái.
Ovttasbargguin ovddidit diehto- ja gelbbolašvuođaovddideami
davviguovlluin.
Fuolahit ahte árbevirolaš álgoálbmotdieđuid
suodjaleapmi sáhttá leat
ollislaš resursahálddašeami
oassin.
Bargat dan ovdii ahte álgoálbmogiid dieđut
ja áicamat šaddet
guovdilin árktalaš Ráđi dálkkádatraportta,
ACIA, čuovvoleamis.
Ruoŧa, Suoma ja Norgga ráđđehusat áigot viidáseappot
bargat davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain.
Dat čađahuvvo
riikkalaš bargguin ja gulaskuddančuovvolemiin
ja vejolaš váikkuhusiskkadallamiiguin.
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
evttohusa artihkal 31 cealká árbedieđuid
ja kulturdovddahemiid birra. Konvenšuvdnaevttohus
cealká earret eará: «Stáhtat
galget árvvus atnit sámi álbmoga
vuoigatvuođa hálddašit
iežas árbevirolaš dieđuid
ja iežas kulturdovddahemiid,
ja vel bargat dan ala ahte sámit
sáhttet bisuhit, ovddidit
ja gaskkustit daid boahttevaš buolvvaide.» Konvenšuvdnaevttohus
dadjá ahte dán mearrádusa
vuođul lea stáhtain ovddasvástádus
das ahte sámi árbedieđut
ja kulturdovddaheamit sáhttet
seailluhuvvot ja ovddiduvvot, ja ahte dakkár
geatnegas-vuohta soahpá ON-konvnšuvnnain
biologalaš šláddjiivuođa
birra. Konvenšuvdnaevttohus
gieđahallá maiddái
gávppálaš geavaheami gažaldaga
ja dan vuoittu juogadeami mii boahtá sámi
kultuvrra gávppálaš geavaheamis.
14.1.2 Bargu Norggas
Sd.dieđ. 34 (2001 – 2002)
Kvalitehtaođastus.
Alit sámi oahpahusa ja dutkama
birra, deattuhii ahte árbedieđut doložis
jo leat leamaš sámekultuvrra vuođu
oassi. Dieđáhus
deattuhii maiddái ahte sámi
dutkan mii vuodduduvvá dákkár
diehtovuđđui,
sáhttá mávssolaččat
váikkuhit akademalaš dutkamii
dan láhkai ahte olbmot áddešgohtet
geavadii guoski dieđuid buorebut.
Dákkár
dieđut sáhttet šaddat
mearrideaddji eaktun dasa ahte sámi
giella, kultuvra ja ealáhusheiveheapmi
seilot ja ovdánit.
Máŋgga
prošeavttas mat ožžo
doarjaga Norgga dutkanráđi
sámi dutkama loahpalaš prográmmas
maid Máhttodepartemeanta
ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta dorjo, leat uhcit eanet
leamaš árbedieđut
fáddán.
Dan láhkai lea vejolaš dadjat
ahte prográmma lea máŋgga
suorggis váikkuhan árbedieđu duođašteapmái,
earret eará boazodoalus
ja resursaávkkástallamis. árbediehtu
galgá leat áŋgiruššansurggiid
gaskkas Norgga Dutkanráđi
sámi dutkama ođđa
prográmmas (2007 rájes). Dutkanráđđi
lea maiddái geahččaleamen
ovttastit sámi oainnuid
iežas prográmmadoaimma eará osiide,
gč. kap. 12.5.1.
Dieđáhusa čuovvoleami
oasis lea bargojoavku golmma ásahusa,
Romssa universitehta, Sámi
allaskuvlla/Davviriikkaid Sámi
Istituhta ja Finnmárkku
allaskuvlla, ovddasteaddjiiguin čađahan čielggadeami
sámi alit oahpu ja dutkama
ovttasbarggu birra. Bargojoavku lea evttohan árbedieđu
oktan fáddán máŋgga
fáttá searvái
main sáhtášedje
ovttas bargat dutkama oktavuođas
(gč.
kap.
12.3.4).
Ealáhusovddideami ja árvobuvttadeami
iešguđetlágan
ortnegiin eanadoallošiehtadusas
addet doarjaga earret eará báikkálaš biebmokultuvrra ovddideapmái,
mii maiddái sáhttá sisttisdoallat álgoálbmotkultuvra.
Boazodoallošiehtadusas várrejuvvojit
jahkásaččat
ruđat DjO-doibmii, ja dás
lea sámi boazodoallodiehtu
strategalaš fáddá. Maŋimus
guokte jagi leat várren
0,5 milj. ruvnnu jahkái
duođaštit
ja ovddidit boazodoallonissoniid árbedieđu.
Ulbmil lea ovddidit dieđu
geavaheami fitnodatásaheapmái
ja oahpahussii.
Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága-
ja gaskkustanguovddáš (gč.
kap. 1.5.3) lea ovttasráđiid
Association of World Reindeer Herders vuolggahan ja álggahan prográmma «EALAT».
Dat galgá riikkaidgaskasaš polárajagi
prográmman geahčadit
mo dálkkádatrievdamat
váikkuhit boazoguohtu-miidda.
Prošeavtta dehálaš ulbmil
lea ovttaidahttit árbedieđuid
dieđalaš dieđuiguin (gč.
kap. 12.5.2.).
árbedieđu
lea vejolaš fállat máŋgga
oahpu/oahppofáttá oassin
ja máŋgga
mearrin, ovdamearkka dihtii:
Oahppofáddá mii
erenoamážit čalmmusta árbedieđu – nu
mo Sámi allaskuvllas – duodji,
sámi biebmoárbevierru, váikkuhusiskan álgoálbmotperspektiivvain
(Impact Assessment With Indigenous Perspectives), álgoálbmotfilosofiija,
juoigan ja muitaleapmi.
Oahppu mas sáhttet
leat fáttát mat
gusket sámi/máŋggakultuvrralaš diliide,
ja mas sáhttet leat dakkár
válljenvejolaš fáttát
mat erenoa-mážit čalmmustit
sámi diliid/máŋggakultuvrralaš dieđu, ovdamearkan árbedieđu
dakkár fágaid
oassin go sámegiela, oahpaheaddjioahpu
ja journalistaoahpu oassin.
Finnmárkku allaskuvllas
lea bachelor- ja masteroahppu mátkeealáhusas
ja hoteallafágain dakkár
válljenvejolaš fáttáiguin
go kulturárbeturismmain
dahje guossoheadddjiin ja gussiin.
Oahppit sáhttet
ieža ge válljet čuolbmačilgehusaid
mat gusket sámi dilálašvuođaide oppalaččat
dahje árbedihtui erenoamážit
iežaset master- dahje bachelorbarggus.
Romssa universitehtas leat buot fakultehtain oahppofáttát
mat erenoamážit
leat sámi diliid birra ja máŋggakultuvrralaš diliid
birra, ja lea vejolaš váldit
dutkioahpu sámi/álgoálbmotgullevašvuođain.
Oahppit sáhttet válljet čuolbmačilgehusaid
mat čatnasit árbedihtui.