15.1 Eambbo kulturdoahpaga birra
Kultuvra lea rabas doaba, man oaivilsisdoallu historjjálaččat
lea rievddadan. Sd.dieđ.
nr. 48 (2002 – 2003) sirre gaskal viiddis
ja gáržžes
kulturdoahpaga definišuvnna.
Goappeš definišuvnnat
leat dehálaččat
kulturpolitihkalaš oktavuođas.
Viiddis ipmárdusas fátmmasta
doaba árvvuid, norpmaid,
máhtuid, symbolaid ja dadjanmálliid
mat leat seammaláganat dihto
servodaga dihto joavkkus. Diekkár ipmárdusain
fátmmasta sámi
kultuvra visot mii lea boazodoalu, guolásteami
ja luondduriggodagaid hálddašeami – materiálalaš kulturvuođu
rájes – gitta gelbbolašvuođasirdima
ja biktasiid rádjái.
Gáržžit
doaba geavahuvvo iešguđetge
doaimmaid birra mat leat kultureallimis ja kulturpolitihkas go daid
ipmirda ráddjejuvvon servodatsuorgin.
Dán dieđáhusa
kapihttalis lea kulturdoahpaga ipmárdus
guovddážis.
Liikká ii leat álot
nu álki sirret dan guovtti
doabaipmárdusa.
Ovdal lei dábálaš geahččat
Norgga servodaga kultuvrralaččat
oktan, ja kulturpolitihkalaččat
lea deattuhuvvon ahte galgá gávdnot
okta našuvnnalaš oktasaškultuvra.
Máilmmemiehtádeapmi
ja individualiseren lea dagahan ahte ovttaláganvuođa
ja našuvnnalaš ovttaiduhttima
ideálaid dál hástalit
ođđamállet iešguđetláganvuođat.
Kulturpolitihka lea guođđán
dan perspektiivva ahte ráhkadit
dušše ovttalágan
oktasaškultuvrra ja sirdásan
dan guvlui ahte láhčigoahtán
dili ovddidit kultuvrra masa lea vuođđun
girjáivuohta ja máŋggabealatvuohta
mii lea mihtilmasat dálá kulturdilálašvuhtii.
Kultuvra lea rabas proseassa, ja čuožžila,
stuorru ja rievdá go deaivvada
eará kultuvrraiguin.
Dál suddet kultursuorggit
dávjá oktii šáŋgáriid
ja našuvnnalaš identitehtaid
rastá. Earret eará gávdnojit
ovdamearkkat buriid ovttasbargoprošeavttaide
gaskal sámi, dáčča
ja kveanalaš dáiddáriid.
Prošeavttaid sáhttá maiddái
hábmet árbevieruid
rastá, ja gávdnojit prošeakta
ovdamearkkat main árbevirolaš kulturovdanbuktimat
biddjojuvvojit ođđa
oktavuođaide mat eai leat čielgasat
etnalaš árbevierus,
ja mas dakkár kategoriseren
ii oba leatge áigumuššan.
Dat lea váikkuhan eiseválddiid bajitdási
politihkalaš láidestemiide. Sd.dieđ.
nr. 17 (2005 – 2006)
kultuvrra máŋggabealatvuođa ávvudanjahki
2008 lea ovdamearkka dihte ulbmil ovddidit duohta máŋggakultuvrrat
servodaga mas kulturolggosbuktimat deaivvadit ja ovdánit,
ja mas ođđa
kulturolggosbuktimat ráhkaduvvojit.
Dihtomielalašvuohta ahte
sámi álbmogis
lea iežaset kultuvra, lea lassánan
maŋimus logi jagis, ja mii sáhttit
hupmat ahte sámiin lea ovdánan
sierra sámi kulturpolitihkka 1980-
logu gaskamuttu rájes. Lea
erenoamážit
deattuhuvvon ahte sámiin alddiineaset
galgá leat ovddasvástádus
ja váldi hálddašit
ja ain ovddidit sámi kultuvrra,
ja Norgga eiseválddit leatge
dan dihte bidjan muhtun bargguid ja ovddasvástádussurggiid Sámediggái.