St.dieđ. nr. 28 (2007-2008)

Sámepolitihkka

15.1 Eambbo kulturdoahpaga birra

Kultuvra lea rabas doaba, man oaivilsisdoallu historjjálaččat lea rievddadan. Sd.dieđ. nr. 48 (2002 – 2003) sirre gaskal viiddis ja gáržžes kulturdoahpaga definišuvnna. Goappeš definišuvnnat leat dehálaččat kulturpolitihkalaš oktavuođas.

Viiddis ipmárdusas fátmmasta doaba árvvuid, norpmaid, máhtuid, symbolaid ja dadjanmálliid mat leat seammaláganat dihto servodaga dihto joavkkus. Diekkár ipmárdusain fátmmasta sámi kultuvra visot mii lea boazodoalu, guolásteami ja luondduriggodagaid hálddašeami – materiálalaš kulturvuođu rájes – gitta gelbbolašvuođasirdima ja biktasiid rádjái.

Gáržžit doaba geavahuvvo iešguđetge doaimmaid birra mat leat kultureallimis ja kulturpolitihkas go daid ipmirda ráddjejuvvon servodatsuorgin. Dán dieđáhusa kapihttalis lea kulturdoahpaga ipmárdus guovddážis. Liikká ii leat álot nu álki sirret dan guovtti doabaipmárdusa.

Ovdal lei dábálaš geahččat Norgga servodaga kultuvrralaččat oktan, ja kulturpolitihkalaččat lea deattuhuvvon ahte galgá gávdnot okta našuvnnalaš oktasaškultuvra. Máilmmemiehtádeapmi ja individualiseren lea dagahan ahte ovttaláganvuođa ja našuvnnalaš ovttaiduhttima ideálaid dál hástalit ođđamállet iešguđetláganvuođat. Kulturpolitihka lea guođđán dan perspektiivva ahte ráhkadit dušše ovttalágan oktasaškultuvrra ja sirdásan dan guvlui ahte láhčigoahtán dili ovddidit kultuvrra masa lea vuođđun girjáivuohta ja máŋggabealatvuohta mii lea mihtilmasat dálá kulturdilálašvuhtii. Kultuvra lea rabas proseassa, ja čuožžila, stuorru ja rievdá go deaivvada eará kultuvrraiguin.

Dál suddet kultursuorggit dávjá oktii šáŋgáriid ja našuvnnalaš identitehtaid rastá. Earret eará gávdnojit ovdamearkkat buriid ovttasbargoprošeavttaide gaskal sámi, dáčča ja kveanalaš dáiddáriid. Prošeavttaid sáhttá maiddái hábmet árbe­vieruid rastá, ja gávdnojit prošeakta ovdamearkkat main árbevirolaš kulturovdanbuktimat biddjojuvvojit ođđa oktavuođaide mat eai leat čielgasat etnalaš árbevierus, ja mas dakkár kategoriseren ii oba leatge áigumuššan.

Dat lea váikkuhan eiseválddiid bajitdási politih­kalaš láidestemiide. Sd.dieđ. nr. 17 (2005 – 2006) kultuvrra máŋggabealatvuođa ávvudanjahki 2008 lea ovdamearkka dihte ulbmil ovddidit duohta máŋggakultuvrrat servodaga mas kulturolggosbuktimat deaivvadit ja ovdánit, ja mas ođđa kul­turolggosbuktimat ráhkaduvvojit.

Dihtomielalašvuohta ahte sámi álbmogis lea iežaset kultuvra, lea lassánan maŋimus logi jagis, ja mii sáhttit hupmat ahte sámiin lea ovdánan sierra sámi kulturpolitihkka 1980- logu gaskamuttu rájes. Lea erenoamážit deattuhuvvon ahte sámiin alddiineaset galgá leat ovddasvástádus ja váldi hálddašit ja ain ovddidit sámi kultuvrra, ja Norgga eiseválddit leatge dan dihte bidjan muhtun bargguid ja ovddasvástádussurggiid Sámediggái.