Sámepolitihkka

18.1 Sámi girkoeallin

Dat maid buot ovddimus ferte váldit vuhtii sámi girkoeallimis Norgga Girku siskkobealde lea ahte dan ferte ovddidit ovttas sámiid iešipmárdusain ja sámi árbevieruiguin. Ovddimustá de galget sámi girkomiellahtut muosáhit dan ahte girku doaibma ja sárdni speadjalastá sin eallima ja dagaha ahte sin eallimis lea oaivil. Nubbi ulbmil lea ahte sámi girkoeallin ja kulturoasit galget riggudahttit Norgga Girku oppalaččat. Jus sámi girkoeallin galgá leat integrerejuvvon oassi ja dakkár mii lea seamma dásis go girkoeallin muđui, de lea earret eará deaŧalaš viidáseappot bargat dainna ahte heivehit girku liturgiija sámi gillii ja musihkkii, ja fertejit maid ráhkadit eambbo materiealla sámegillii – erenoamážit julev- ja oarjelsámi guovlluin. Go galgat lasihit sálmmaid logu ja ođastit liturgiija, de hir­bmadit deattuhit ge sámi ipmilbálvalusárbevieru, sámegiela, musihkkaárbevieru ja kultuvrra.

Sámi girkoráđđi dajai čuovvovaččaid dan ráđđečoahkkimis maid dolle Romssas 2006 čakčamánu:

Govus 18.1 Kárášjoga boares girku – 200 jagi 2007:s

Gáldu: Davvi-Hålogalándda bismagoddekontuvra

Girkočoahkkin bivddii 2006 (ášši 07/06) ahte Sámi girkoráđđi ovttasráđiid Davvi-Hålogalándda, Lulli-Hålogalándda, Nidarosa ja Oslo bismágottiiguin ráhkada plána das movt ovddidit sámi girko­eallima gos davvisámegiella, julevsámegiella ja oarjelsámegiella ja maid girjás sámi kultuvra váldojuvvo vuhtii. Ulbmil dainna plánain lea addit searvegottiide, girkolaš mielbargiide ja girkui oppalaččat konkrehta bagadallama ja veahki nannet sámi girkoeallima báikkálaččat. Girkočoahkkin bivdá plána ráhkadettiin ee. deattuhit sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa nannema golmma davimus bismagottiin, ja doaibmabijuid ráhkadeami sihkkarastin dihte sámi nuoraid háhkat girkolaš ohppui, ja buot áigeguovdilis oahpuin máhtu nannema girku mišunhistorjjás sámi guovlluin, sámi oskkolašvuođas, kultuvrras ja servodateallimis. Muđui deattuhuvvo bargagoahtit eambbo biibbaljorgalemiin, sálmmaiguin ja liturgiijain. Plánas galgá erenoamážit jurddašuvvot Sis-Finnmárkku proavássuohkana rekruterendilli. Girkočoahkkin bivdá plána galgat biddjojuvvot áššin 2008 Girkočoahkkimis.

18.1.1 Sámi girkoráđđi

Sámi girkoráđđi Norgga Girkus lea Girkočoahkkima orgána sámi girkoeallimis. Ráđđi ásahuvvui 1992:s dainna ulbmiliin ahte sámiin galgá leat eambbo dadjamuš iežaset dili badjel girkoeallima iešguđet surggiin. Go Sámi girkoráđi leat ásahan, de lea Norgga girkus ovddasteaddji orgána mii sáhttá ovddidit ja čuovvolit sámi girkoeallima doaimmaid. Girkočoahkkin lea mearridan ahte sámi girkoeallin galgá leat okta nannensuorgi. Dat ruđat mat Girkočoahkkimis leat dan oktavuođas, galget fievrriduvvot Sámi girkoráđđái ja Sámi girkoráđi bokte. Sámi girkoráđi váldobarggut leat:

• ovddidit, gáhttet ja ovttastahttit sámi girkoeallima Norgga girkus.

• buktit oaiviliiddis dakkár áššiide mat ráđi ipmárdusa mielde gusket sámi girkoeallimii ja álgoálbmogiidda

• bargat dan ala ahte sámi girkoeallin váldojuvvošii vuhtii dárbbašlaš ja ovttadássásaš oassin Norgga girkus

• addit olbmuide dieđu dain erenoamáš árvvuin maid sámi girkoeallin ja sámi kristtalaš árbi addá girkui ollislaččat, ja bargat áššiiguin maiguin girku deaivvada sámi kultuvrras, árbevierus ja historjjás

• bargat dan ala ahte nannet sámi álbmoga kultuvrra ja giela ja ovddidit máhtu ja beroštumi sámiid sajádagas Norgga Girku siskkobealde

• doalahit oktavuođaid daiguin girkuiguin gos leat sámi searvegottit Davviriikkain ja Guoládagas ja ovddidit doaimmaid ja ovttastahttit dakkár áššiid mat leat oktasaš sámi-girkolaš áššit

• váldit vuhtii álgoálbmotáššiid Norgga Girku bealis ja ovttasráđiid Gaskagirkolaš ráđiin.