20.4.1 Sámelága giellanjuolggadusat
Sámelága § 1 – 5
nanne ahte sámegiella ja
dárogiella leat
ovttaárvosaš gielat,
ja ahte dát galget leat ovttaárvosaččat
sámelága 3.
kapihtala vuođul.
Muhtun mearrádusat sámelágas leat
gáržžiduvvon
sámegiela hálddašanguovlluide,
ja earáin eai leat fas dakkár
geográfalaš gáržžideamit.
Muhtun mearrádusat leat
oavvilduvvon erenoa-mážit
gielddaide, ja earát gusket maiddái
stáhta ja regionála eiseválddiide.
Maiddái stáhta
ja regionála almmolaš orgánat
leat geatnegahtton, ovdamearkka dihte lea viiddiduvvon riekti geavahit
sámegiela riektelágádisas,
ja lágat ja láhkajuolggadusat
mat leat erenoamáš beroštahttit
olles sámi álbmogii dahje
dan osiide, galget jorgaluvvot sámegillii.
Sámelága
giellanjuolggadusat addet ássiide
giellavuoigatvuođaid go
deaividit iešguđetge
almmolaš orgánaiguin.
Dát guoská njuolggadusaid,
almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái
sámegillii, riektái
oažžut
vástádusa sámegillii,
viididuvvon riektái geavahit sámegiela
rievtti ovddas, viiddiduvvon riektái
geavahit sámegiela dearvvašvuođa-
ja sosialsuorggis, individuála
girkolaš bálvalusaide sámegillii,
vuoigatvuhtii oažžut oahppovirgelobi
ja vuoigatvuhtii oažžut sámegieloahpahusa.
Jus almmolaš orgána
ii čuovo sámelága
giellakapihttala njuolggadusaid, sáhttá son
geasa ášši guoská,
váidit dan dan orgánii
mii lea lagamusas bajábealde
dán orgána masa
váidda guoská,
gč. sámelága § 3 – 11.
Fylkkamánni lea váiddaásahus
go váidda guoská gieldda
dahje fylkkagieldda orgánaide. Maiddái
riikkaviidosaš sámi
organisašuvnnain ja riikkaviidosaš almmolaš orgánain
main leat barggut mat leat erenoamáš mávssolaččat
olles sámi álbmogii
dahje dan osiide, lea váidinvuoigatvuohta
dakkár áššiin. Seammá guoská maiddái áššiide
mat eai guoskka erenoamážit
ovttage ol-bmui. Kultur- ja girkodepartemeanta ii dovdda ahte lea
leamaš oktage váiddaášši.
Hálddašanguovllu
ráddjen lea rievttálaš vuolimusrádji
ja sámelága
giellakapihttala mearrádusat
leat unnimusgáibádus. Dát
siskkilda ahte buot almmolaš orgánat ávžžuhuvvojit
vuhtiiváldit sámegielat
geavaheddjiid, maiddái viidábut
go lága njuolggadusat gáibidit.
Buorit hálddašanvierut dadjet
ahte čálalaš oktavuođaváldimat
sámegillii vástiduvvojit
sámegillii, maiddái
dakkár oktavuođain
main láhka dan ii gáibit.
Go sámelága
giellanjuolggadusat mearriduvvojedje jagi 1990, mearriduvvui maiddái
lágas guđet
gielddat leat fárus sámegiela
hálddašan-guovllus.
Dan oktavuođas go Divttasvuona gielda šattai
lahttun 2005, rievdaduvvui láhka
dainna lágiin ahte hálddašanguovllut
dál leat mearriduvvon láhkaásahusain. Hálddašanguovllus
lea odne Kárášjoga,
Guovdageainnu, Unjárgga,
Porsáŋggu
ja Deanu gielddat Finnmárkkus,
Gáivuona suohkan Romssa
fylkkas, Divttasvuona suohkan Nordlánddas
ja Snoasa suohkan Davvi-Trøndelágas.
Nu leat ge sihke davvisámegiela, julevsámegiela
ja lullisámegiela guovllut oassin
hálddašanguovllus.
Loabága suohkan lea guovvamánus
2008 mearridan ahte suohkan áigu
ohcat beassat searvat sámegiela
hálddašanguvlui.