Sámepolitihkka

21.2.1 Plána- ja huksenlága ođđa plánaoassi

Ráđđehus ovdanbijai guovvamánu 2008 ođđa plána- ja huksenlága evttohusa (Od.prp. nr. 32 (2007 – 2008) Om lov om planlegging og byggesaksbehandling (plána- ja huksenláhka) (plánaoassi)). Lágas galgá leat govda servodatlaš perspektiiva, ja leat gaskaoapmin ceavzilis ovdáneapmái mii lea buot buoremussan juohkehažžii, servodahkii ja boahttevaš buolvvaide. Plánen galgá regionála ja gieldda dásis bidjat oktasaš rámmaid areálaresurssaid geavaheapmái ja gáhttemii, ja sihkarastit ahte priváhta plánen ja huksen geavvá dáid rámmaid siskkobealde. Láhkaevttohus galgá addit politihkalaš eiseválddiide heivvolaš neavvu mearridit mihtuid, láhčit dili árvoháhkamii ja barggaheapmái, ja hovdet guhkesáiggi birasdeasttaid, álbmotdearvvasvuođa ja eará buohkaidguoski beroštumiid. Dás lea stuorra mearkkašupmi ássiid gaskkas buriid ja nođiid juogadeamis. Erenomáš mearkkašahttin lea mo areálageavaheapmi mearriduvvo ja mo dasa guoski beroštusriiddut čovdojit. Dát bidjá gáibádusaid dasa mo plánavuogádat hábmejuvvo. Láhkaevttohus galgá láhčit dili vai nannejuvvo suorgerasttildeaddji, servodatlaš plánen, mas galgá oktiiordnet beroštumiid ja deasttaid surggiid ja servodatsurggiid gaskka lága vuogádaga siskkobealde. Dáinna sáhttá buorebut vuoruhit almmolaš resurssaid ja olaha mihtuid buorebut.

Sámi kultuvra, ealáhusdoaimmaheapmi ja servodateallin lea máŋggaláhkai Norgga stuorraservodaga deattu vuolde, muhto daid sáhttá áimmahuššat ja ovddidit gielddaid ja fylkkaid beales doaibmi ja dihtomielalaš plánema bokte. Plána- ja huksenlága regelat, ja mo láhka geavahuvvo, lea danne sakka mearkkašahttin das mo sámi beroštumit áimmahuššojit.

Vuođđolága § 110a ja riikkaidgaskasaš regelat geatnegahttet sihke gieldda, regionála ja stáhta eiseválddiid ereliiggánit meannudit ja árvvoštallat sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima deastta servodatplánemis oppalaččat, ja areálaplánemis erenomážit. Dát guoská daid gielddaide ja regiovnnaide gos leat čielga sámi beroštumit, ja muđui plánaáššiin mat gusket sámi álbmogii erenomážit. Sámi beroštumiin galgá leat vejolašvuohta beassat ovdan plánaproseassas. Deasta galgá deattuhuvvot vihkkedallamis nu ahte sámi kultuvra, ealáhusdoaibma ja servodateallin plánaid bokte seailluhuvvo dahje ovddiduvvo, iige uhkiduvvo.

Gielddain main leat viehka ollu sámi ássit, berre gielddaplánemis offensiivva bargat nu ahte láhččo dilli sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima gáhttemii ja ovdánahttimii. Vástideaddji berre dákkár áššiid meannudit regionála plánemis.

Sámi beroštumiid deastta galgá plánemis sáhttit áimmahuššat seamma láhkai go eará dehálaš nationála ja regionála deasttaid. Sámedikkis lea vuosttažettiin autoritehta identifiseret ja dovddahit mat sámi beroštumit leat plánaoktavuođas. Dattege galggašedje plánaeiseválddit leat geatnegasat ráđđádallat eará beroštumiiguin. Dát guoská erenomážit daid áššiin mat njuolga gusket sámi ealáhusaide, nugo boazodoallu. Boazodoalu hovden- ja hálddašanorgánain dat lea čehppodat ja váldi áimmahuššat boazodoalu beroštumiid plánaoktavuođas. Sámi beroštumiid áirasiidda ferte addit buori vejolašvuođa oassálastit plánaproseassain fylkkain ja gielddain.

Plánaláhkalávdegotti evttohusa mielde lea odeldiggeproposišuvnnas evttohuvvon ahte Sámediggi šaddá plánaáššiin vuosttušorgánan áimmahuššat dehálaš beroštumiid sámi kultuvrra ja ealáhus­doaimmaheami ektui (láhkaevttohusa § 5 – 4), gč. 7.6 kap. Lea mearriduvvon ahte Sámediggi sáhttá ovddidit vusttuša jus plána lea «sakka meark-kašahttin sámi kultuvrii dahje ealáhusdoaimma­heapmái».

Norgga riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat dán suorggis čuvvot erenomážit ON-konvenšuvnna siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra 1966, art. 27. Dasto lea ILO-konvenšuvdna nr. 169 1989 eamiálbmogiid birra dehálaš vuođđun dán suorggi politihkkii. ON-konvenšuvnnas biologalaš máŋggabealatvuođa birra lea mearkkašupmi, erenomážit dan artihkal 8 j eamiálbmogiid dieđu ja geavada birra seailluhit biologalaš máŋggabealatvuođa. Agenda 21 26 kapihtal cealká earret eará ahte eamiálbmogiid árbevirolaš ja njuolga sorjjásvuohta luondduriggodagaide galgá dohkkehuvvot ja bid­djot vuođđun luondduriggodagaid mearridanproseassain, maidda buohkat galget sáhttit searvat. Plá­navuogádat lea guovddáš gaskaoapmin čuovvolit dáid geatnegasvuođaid go lea huksema, gáhttema ja servodathábmema ektui sámi guovlluin.