21.2.1 Plána- ja huksenlága ođđa
plánaoassi
Ráđđehus
ovdanbijai guovvamánu 2008
ođđa
plána- ja huksenlága
evttohusa (Od.prp. nr. 32 (2007 – 2008) Om
lov om planlegging og byggesaksbehandling (plána-
ja huksenláhka) (plánaoassi)).
Lágas galgá leat
govda servodatlaš perspektiiva,
ja leat gaskaoapmin ceavzilis ovdáneapmái
mii lea buot buoremussan juohkehažžii,
servodahkii ja boahttevaš buolvvaide.
Plánen galgá regionála
ja gieldda dásis bidjat oktasaš rámmaid
areálaresurssaid geavaheapmái
ja gáhttemii, ja sihkarastit ahte
priváhta plánen
ja huksen geavvá dáid
rámmaid siskkobealde. Láhkaevttohus
galgá addit politihkalaš eiseválddiide
heivvolaš neavvu mearridit
mihtuid, láhčit
dili árvoháhkamii
ja barggaheapmái, ja hovdet
guhkesáiggi birasdeasttaid, álbmotdearvvasvuođa
ja eará buohkaidguoski beroštumiid.
Dás lea stuorra mearkkašupmi ássiid
gaskkas buriid ja nođiid
juogadeamis. Erenomáš mearkkašahttin
lea mo areálageavaheapmi
mearriduvvo ja mo dasa guoski beroštusriiddut čovdojit.
Dát bidjá gáibádusaid
dasa mo plánavuogádat
hábmejuvvo. Láhkaevttohus
galgá láhčit
dili vai nannejuvvo suorgerasttildeaddji, servodatlaš plánen,
mas galgá oktiiordnet beroštumiid
ja deasttaid surggiid ja servodatsurggiid gaskka lága
vuogádaga siskkobealde.
Dáinna sáhttá buorebut vuoruhit
almmolaš resurssaid ja olaha mihtuid
buorebut.
Sámi kultuvra, ealáhusdoaimmaheapmi
ja servodateallin lea máŋggaláhkai
Norgga stuorraservodaga deattu vuolde, muhto daid sáhttá áimmahuššat
ja ovddidit gielddaid ja fylkkaid beales doaibmi ja dihtomielalaš plánema
bokte. Plána- ja huksenlága regelat,
ja mo láhka geavahuvvo,
lea danne sakka mearkkašahttin
das mo sámi beroštumit áimmahuššojit.
Vuođđolága § 110a
ja riikkaidgaskasaš regelat
geatnegahttet sihke gieldda, regionála
ja stáhta eiseválddiid
ereliiggánit meannudit ja árvvoštallat sámi
kultuvrra, ealáhusdoaimma
ja servodateallima deastta servodatplánemis oppalaččat,
ja areálaplánemis erenomážit.
Dát guoská daid gielddaide
ja regiovnnaide gos leat čielga sámi
beroštumit, ja muđui plánaáššiin
mat gusket sámi álbmogii
erenomážit. Sámi
beroštumiin galgá leat vejolašvuohta
beassat ovdan plánaproseassas.
Deasta galgá deattuhuvvot
vihkkedallamis nu ahte sámi
kultuvra, ealáhusdoaibma
ja servodateallin plánaid
bokte seailluhuvvo dahje ovddiduvvo, iige uhkiduvvo.
Gielddain main leat viehka ollu sámi ássit,
berre gielddaplánemis offensiivva bargat
nu ahte láhččo
dilli sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma
ja servodateallima gáhttemii
ja ovdánahttimii. Vástideaddji
berre dákkár áššiid
meannudit regionála plánemis.
Sámi beroštumiid
deastta galgá plánemis
sáhttit áimmahuššat
seamma láhkai go eará dehálaš nationála
ja regionála deasttaid.
Sámedikkis lea vuosttažettiin
autoritehta identifiseret ja dovddahit mat sámi
beroštumit leat plánaoktavuođas.
Dattege galggašedje plánaeiseválddit
leat geatnegasat ráđđádallat eará beroštumiiguin.
Dát guoská erenomážit
daid áššiin
mat njuolga gusket sámi ealáhusaide,
nugo boazodoallu. Boazodoalu hovden- ja hálddašanorgánain
dat lea čehppodat ja váldi áimmahuššat
boazodoalu beroštumiid plánaoktavuođas. Sámi
beroštumiid áirasiidda
ferte addit buori vejolašvuođa
oassálastit plánaproseassain
fylkkain ja gielddain.
Plánaláhkalávdegotti
evttohusa mielde lea odeldiggeproposišuvnnas
evttohuvvon ahte Sámediggi šaddá plánaáššiin vuosttušorgánan áimmahuššat
dehálaš beroštumiid
sámi kultuvrra ja ealáhusdoaimmaheami
ektui (láhkaevttohusa § 5 – 4),
gč. 7.6 kap. Lea mearriduvvon ahte
Sámediggi sáhttá ovddidit vusttuša
jus plána lea «sakka
meark-kašahttin sámi
kultuvrii dahje ealáhusdoaimmaheapmái».
Norgga riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat
dán suorggis čuvvot
erenomážit
ON-konvenšuvnna siviilla
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra 1966, art. 27. Dasto lea ILO-konvenšuvdna
nr. 169 1989 eamiálbmogiid
birra dehálaš vuođđun
dán suorggi politihkkii. ON-konvenšuvnnas
biologalaš máŋggabealatvuođa
birra lea mearkkašupmi,
erenomážit
dan artihkal 8 j eamiálbmogiid
dieđu ja geavada birra seailluhit
biologalaš máŋggabealatvuođa.
Agenda 21 26 kapihtal cealká earret
eará ahte eamiálbmogiid árbevirolaš ja
njuolga sorjjásvuohta luondduriggodagaide
galgá dohkkehuvvot ja biddjot
vuođđun
luondduriggodagaid mearridanproseassain, maidda buohkat galget sáhttit
searvat. Plánavuogádat
lea guovddáš gaskaoapmin čuovvolit dáid
geatnegasvuođaid go lea
huksema, gáhttema ja servodathábmema
ektui sámi guovlluin.