21.3.1 Boazodoallopolitihka bajimus ulbmilat ja váikkuhangaskaoamit
Dat ulbmilat ja rávvagat
mat leat vuođđun
boazodoallopolitihkkii leat mielde Sd.dieđ.
nr. 28:s (1991 – 1992)
Nana bissovaš boazodoallu,ja
dat muddemat ja ođđa
momeanttat mat leat deattuhuvvon Stuorradikki meannudettiin jahkásaš boazodoallošiehtadusproposišuvnnaid
ja jahkásaš stáhtabušeahta meannudettiin.
Váldostrategiija lea ásahit ceavzilat
boazodoalu. Dáinna oaivvilduvvo dakkár
boazodoalu mas lea ekologalaš, ekonomalaš ja
kultuvrralaš ceavzilvuohta. Dát
golbma mihtu leat gaskaneaset oktavuođas:
Ekologalaš ceavzilvuohta bidjá vuođu
ekonomalaš ceavzilvuhtii
ja ekologalaš ja ekonomalaš ceavzilvuohta
ovttas dahket vejolažžan
ovddidit kultuvrralaš ceavzilvuođa.
Dat guokte guovddáš gaskaoami mainna
galggašii juksat boazodoallopolitihkalaš mihtuid
leat boazodoalloláhka ja boazodoallošiehtadus.
Ođđajagimánus
2007 ovddidii ráđđehus
ođđa
boazodoalloláhkaevttohusa.
Stuorradiggi dohkkehii lága
ja dat bođii fápmui
suoidnemánu 1. b. 2007 rájes.
Ođđa lága
ferte geahččat ráđđehusa
ja Stuorradikki ceavzilis boazodoalu mihtu oktavuođas.
Dat ođđa
láhka lea dehálaš veahkkin
ollislaš boazodoallopolitihka
barggus, mas visot gažaldagat árvvoštallojit ovttas.
Láhka lea vuođđuduvvon dasa
ahte boazodoallu lea biologalaš resurssaid
duohken, ja ahte dáid atnin
ferte leat ceavzil guhkitáiggi
perspektiivvas. Boazodoallu lea ealáhus,
seammás go das lea guovddáš mearkkašupmi
sámi kultuvrii. Dál
lea láhččon
ahte ealáhusas sáhttá leat
eanet siskkáldas hovden.
Seammás leat hábmejuvvon
ráŋggáštanregelat
mat addet eiseválddiide
láhkavuođu čuovvolit,
daid háviid go siskkáldas
iešstivrejupmi ii doaimma, dahje
go dat dárbbášuvvo
resursavuođu dahje eará servodatberoštumiid
dihtii.
Dál bargojuvvo diehtojuohkimiin
boazodoalu ektui, man áigumuššan
lea ahte ealáhusas ohppet
lága mearrádusaid birra,
nu ahte dat ođđa
gaskaoamit bohtet sadjái
nu johtilit ja beaktilit go vejolaš. Erenomáš dehálaččat
leat geavahanregeliid mearrádusat,
ja boazodoalliide galgá bures čilget
mo geavahanregelat ráhkaduvvojit.
Dohkkehuvvon geavahanregelat šaddet
resursahálddašeami vuođđun
ovddasguvlui, ja leat eaktun dasa ahte lágas
galget máŋga mearrádusa
muđui geavahuvvot, masa gullet
mearrádusat oalgeordnejuvvon
rekrutterenoasi ođđaásaheami
ja ásaheami birra. Dán
diehtojuohkimis leat sihke čálalaš dieđut,
diehtojuohkinčoahkkimat
ja njuolga oaivadeapmi.
Boazodoallošiehtadus
lea boazodoallolága bálddas
dat dehálamos gaskaoapmi
juksat boazodoallopolitihka mihtuid. 2007/2008 boazodoallošiehtadusas
lea dábálaš rámma
97 milj. ruvnno. Dát lea
4,5 milj. ruvnno lasáhus
2006/2007 boazodoallošiehtadusa
ektui. Boazodoallošiehtadusa
dehálamos mihttun lea láhčit
dili bohccobierggu lassi johtui, ja oalgguhit ealáhusa
eanemus vejolaš njuovvamii
ja árvoháhkamii
dihto rámmaid siskkobealde.
Dat doaimmat mat leat 2007/2008 boazodoallošiehtadusas,
masa maid gullá joatkit
sierra árvoháhkanprográmmain
boazodili várás,
nannejit dan joraheami mii lea maŋimuš jagiid
leamaš boazodoallošiehtadusa gaskaomiin,
namalassii eanet ealáhusguvlui, ja
heiveheapmi daid boazodoalliide guđiin
lea boazodoallu váldoealáhussan.
Dál lea ođđa
boazodoallošiehtadus sohppojuvvon
2008 – 2009 šiehtadusjahkái, mas
gaskaomiid geavaheapmi jotkojuvvo dáinna
hálttiin. Stuorradiggi eaktuduvvo dábálaš láhkai
meannudit proposišuvnna
ovdal geasi.
Jahkásaš boazodoallošiehtadallamiid
oktavuođas lea Sámedikkis áicisajádat,
ja čuovvu šiehtadallamiid. Ovdal šiehtadusšiehtadallamiid meannuda
Sámediggi iežas árvalusaid
boahttevaš šiehtadallamiidda. Dán árvalusa
vuođul, dollo čoahkkin
gaskal Sámedikki ja Eanandoallo-
ja biebmodepartemeantta politihkalaš jođihangotti
ovdal go Stáhta ovddida fálaldagas.
Geahča maiddái Sámedikki
2007 jahkedieđáhusa čuoggá 10.5.