21.5.1 Eanadoallu
Ráđđehus áigu
Soria Moria-julggaštusa
mielde sihkarastit eanadoalliide boahtoovdánahttima
ja sosiála eavttuid, seamma
láhkai go eará joavkkuide. Dasto lea
Soria Moria-julggaštusas
deattuhuvvon ahte galgá sihkarastit
miehtá riikka dakkár
eanadoalu mas lea molsašuddi doallostruktuvra.
Dán dahká go
nanne strukturprofiilla ja joatká kanaliserenpolitihkain.
Jahkásaš eanadoallosálkemiin ee.
lea ráđđehus
deattuhan ahte vuoruha eanadoallodoaimmaid boahtobuorideami ja bieđgguid
eanadoalu doaibmabijuid. Dáinna
vuoruhemiin bidjá ráđđehus
sámi eanadolluige buorebut
rámmaeavttuid. Sámi
eanadoalu doaibmabijut čađahuvvojit ollislaš eanadoallopolitihka
siskkobealde. Dát ii guoska
dušše
ekonomalaš gaskaomiide,
muhto maiddái biras- ja
resursapolitihka ektui, biebmopolitihkalaš doaibmabijuid
deattuhettiin, ealáhusovdánahttima
ja opmodat- ja ássanpolitihka
vuoruhettiin.
Eanadoalus Davvi-Norggas leat váttis luondduviđá dilit
ee. go lea bieđggus buvttadeapmi
ja bijusgálvvuide ja eanadoallobuktagiidda
leat guhkes fievrridangaskkat. Oalgguhan dihtii doaibmi eanadoalu
dán riikaoasis, ja dákko
bokte sámi eanadoalu, lea groavvafuođđarvuođđuduvvon šibitbuvttadeamit
kanaliserejuvvon Davvi-Norgii, ja heajos bealit dáid
buvttademiin buhtaduvvojit máŋggalágan
guovllusirrejuvvon gaskaomiid bokte. Dát
váikkuha ollislaččat
dan láhkai ahte bušeahttadoarjja
juohke dollui lea gaskamearálaččat
sullii 100 000 ruvnno (2007) eanet Finnmárkkus
go gaskamearálaččat
riikkas. Ovdamearkan oažžu
Vestlandetis šibitdoallu
0,34 ruvnno guovlludoarjagiin ovtta lihtera mielkki ovddas, ja Finnmárkkus
ges lea doarjja 1,70 kr juohke mielkelihtera ovddas (gč.
2007 hattiid). Iige addo doarjja dušše
ekonomalaš gaskaomiid bokte,
mat njuolga dahket mađđása
eanadoallodoaimmaide. Eará ortnegatge
vuoruhuvvojit, nugo fievrridandoarjja visot dehálaš buvttademiide
eanadoalus, ja dat mearkkašit
ollu davvi Norgga fylkkaide. Earret doarjjaortnegiid, vuoruhuvvo
dán riikaoasi eanadoallu
vel eará doaibmabijuid bokte.
Ovdamearkka dihtii mearriduvvui 2006 eanadoallošiehtadallamiin várret
1 milj. lihtera mielkeeari eará guovlluin
ja mii galgá juhkkojuvvot Finnmárkui.
Sámediggi lea jagiin
1995, 2001 ja 2007 ráhkadan
dieđáhusaid
sámi eanadoalu birra. Maŋimuš dieđáhus
dohkkehuvvui skábmamánus
2007, ja dan váldomihttun
lea sihkarastit ja ovddidit sámi
eanadoalu. Sámedikki váldomihttun ealáhussii
lea doalahit dan barggaheami ja doallostruktuvrra mii dál
lea. Dieđáhusat
válddahallet máŋggalágan
vuoruhansurggiid, ja giddejit fuomášumi
doalahit eanadoalu ja ođasteami
eanadoalu oktavuođas.
Sámediggi dáhttu
váikkuhanfámu
Norgga ealáhuspolitihka hábmemis,
go sámi guovlluid ealáhusovdánahttin
lea ovddemustá guovddáš eiseválddiid
politihka hálddus.
Ráđđehus áigu
joatkit daid ásahuvvon proseassaiguin
ahte Sámedikkis lea váikkuhanfápmu
eanadoallopolitihka hábmemis,
dan láhkai ahte Sámedikkis
ja Eanandoallo- ja biebmodepartemeanttas lea dialoga ovdal daid
jahkásaš eanadoallošiehtadallamiid.
Dás vel deattuhuvvo ahte
regionála dásis
lea oktavuohta gaskal Sámedikki,
fylkkamánni ja Innovašuvdna
Norga, erenomážit
ealáhusovdánahttima doaibmabijuid
ektui eanadoalu oktavuođas.
Ealáhusovdánahttima
2007 – 2009 nationála
strategiija eanadoalus ja dan oktavuođas «Ta
landet i bruk!» guoská sámi
guovlluidege. Strategiija váldosáhkan
lea ahte galgá váldit
atnui visot resurssaid mat leat sadjagasas vai šattašii
gánnáhahtti ealáhusovdánahttin.
Strategiija lea bajitdásis
ja lea biddjon viehka ollu vejolašvuohta
regionála hábmemii eanadollui
ja dan oktavuođas daid fylkkaid mielde
ealáhusovdánahttima
strategiijaid bokte. Fylkkamánnit
dat vddasvástidit ovddidit
regionála strategiijaid
ovttas regionála ovttasbargiiguin.
Oalgguhan dihtii ealáhusovdánahttimii
eanadoalus ja dan oktavuođas,
biddjojit máŋggalágan
ekonomalaš gaskaoamit dan
doibmii:
Fylkkaid mielde gilleovdánahttinruhta boahtá Eanadoalu
ovdánahttinfoanddas (LUF)
ja dat galgá láhčit
dili ealáhusovdánahttimii
mii bidjá vuođu
guhkesáiggi, gánnáhahtti árvoháhkamii
ja bieđggus ássamii,
ja mii lea oppalaččat
eanadoalu resurssaid ja erenomážit
eanadoalloopmodaga vuođul.
Ruhta sáhttá geavahuvvot doarjut
máŋga
muttu fitnodatásaheamis,
gitta mobiliseremis ja plánemis,
investeremiid ja fitnodatovdánahttima
rádjai. Ruhta hálddašuvvo
regionála dásis. Finnmárkku,
Romssa, Nordlándda ja Namdalen
guovllus ii leat makkárge bajimuš rádjá ohcat
investerendoarjaga. Muđui
riikkas lea bajimuš rádjá 600 000,-
ru.
Biebmobuvttadeami árvoháhkanprográmmaollašuhttá prošeavttaid
mat lasihit árvoháhkama
vuođđobuvttadeaddjiide,
ja nanne gilvogálgga smávit
ja gaskasturrosaš biebmofitnodagaide. Prográmma
lea oassin dan ollislaš strategiijas
mii láhčá dili
buvttadan- ja bálvalusbuvttadeapmái
mii lea eanadoalu ollislaš resursavuođu
vuođul.
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta sirdá jahkásaččat
Sámediggáiruđa,
mii várrejuvvo eanadoallošiehtadallamiid
oktavuođas
.Ruhta,
2 milj. ruvnno 2008:s, galgá geavahuvvot
sámi guovlluid erenomáš dárbbuid
dustemii, ja doarjut sámi
eanadoalu ovdánahttindoaibmabijuid.
Sámediggái
ja regionála ja nationála
eiseválddiide lea oktasaš bargun
buoridit dán ovttasdoaimma.
Ruoná mátkeealáhusa ovdánahttinprográmmaálggahuvvui
2007 ja galgá ovddidit daid
resurssaid maid doallu ja gilli hálddaša mátkeealáhusa
oktavuođas. Sáhttá addit
doarjaga nationála ovdánahttinprošeavttaide
ja báikkálaš ja
regionála pilotprošeavttaide
maid sáhttá geavahit eará sajis
riikkas. Doaibmabijut maid sáhttá ruhtadit
ovdánahttinprográmma
bokte, leat buvtta- ja gealboovdánahttin,
ja ovttasbargu, fierpmádat ja
lihttoásaheapmi.
Ovdánahttinprográmma
bokte fállá Inno-vašuvdna
Norga gillevuođđuduvvon mátkeealáhus-fitnodagaide
nationála ja internationála
profilerema ja márkanfievrrideami.
Sáivačáhceguollebivddu ovdánahttinprográmma(geahča vulobealde)
lea 5-jagáš ovdánahttinprográmma
sáivačáhceguollebivdui.
Ealáhusovdánahttin
ja lotnolasealáhusat eanadoalu
olmmošlaš ja ávnnaslaš resurssaid
vuođul, lea Departemeanttas
vuoruhansuorgin. Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta dáhtošii
ahte vejolaš ođđa
vuoruheamit árvoháhkamis
ja/dahje lotnolasealáhusain
galget gehččot
ovttas daid prográmmaiguin
ja ekonomalaš gaskaomiiguin
mat jo gávdnojit.
Dát soaitá leat ávkkálamos
sámi álbmogii.
Integrerenperspektiivvas lea dás
stuorra meark-kašupmi go
jo erenomáš gaskaoamit
mat leat jurddašuvvon dihto álbmotjoavkkuide, sáhttet
dagahit ahte dát joavkkut čuldojuvvojit
stuorát prográmmain main
lea sullasaš sisdoallu.