Sámepolitihkka

21.5.1 Eanadoallu

Ráđđehus áigu Soria Moria-julggaštusa mielde sihkarastit eanadoalliide boahtoovdánahttima ja sosiála eavttuid, seamma láhkai go eará joavkkuide. Dasto lea Soria Moria-julggaštusas deattuhuvvon ahte galgá sihkarastit miehtá riikka dakkár eana­doalu mas lea molsašuddi doallostruktuvra. Dán dahká go nanne strukturprofiilla ja joatká kanaliserenpolitihkain.

Jahkásaš eanadoallosálkemiin ee. lea ráđđehus deattuhan ahte vuoruha eanadoallodoaimmaid boahtobuorideami ja bieđgguid eanadoalu doai­bmabijuid. Dáinna vuoruhemiin bidjá ráđđehus sámi eanadolluige buorebut rámmaeavttuid. Sámi eanadoalu doaibmabijut čađahuvvojit ollislaš eanadoallopolitihka siskkobealde. Dát ii guoska dušše ekonomalaš gaskaomiide, muhto maiddái biras- ja resursapolitihka ektui, biebmopolitihkalaš doai­bmabijuid deattuhettiin, ealáhusovdánahttima ja opmodat- ja ássanpolitihka vuoruhettiin.

Eanadoalus Davvi-Norggas leat váttis luondduviđá dilit ee. go lea bieđggus buvttadeapmi ja bijusgálvvuide ja eanadoallobuktagiidda leat guhkes fievrridangaskkat. Oalgguhan dihtii doaibmi eanadoalu dán riikaoasis, ja dákko bokte sámi eanadoalu, lea groavvafuođđarvuođđuduvvon šibitbuvttadeamit kanaliserejuvvon Davvi-Norgii, ja heajos bealit dáid buvttademiin buhtaduvvojit máŋggalágan guovllusirrejuvvon gaskaomiid bokte. Dát váikkuha ollislaččat dan láhkai ahte bušeahttadoarjja juohke dollui lea gaska­mearálaččat sullii 100 000 ruvnno (2007) eanet Finn­márkkus go gaskamearálaččat riikkas. Ovdamearkan oažžu Vestlandetis šibitdoallu 0,34 ruvnno guovlludoarjagiin ovtta lihtera mielkki ovddas, ja Finnmárkkus ges lea doarjja 1,70 kr juohke mielkelihtera ovddas (gč. 2007 hattiid). Iige addo doarjja dušše ekonomalaš gaskaomiid bokte, mat njuolga dahket mađđása eanadoallodoaimmaide. Eará or­tnegatge vuoruhuvvojit, nugo fievrridandoarjja visot dehálaš buvttademiide eanadoalus, ja dat mearkkašit ollu davvi Norgga fylkkaide. Earret doarjjaortnegiid, vuoruhuvvo dán riikaoasi eana­doallu vel eará doaibmabijuid bokte. Ovdamearkka dihtii mearriduvvui 2006 eanadoallošiehtadallamiin várret 1 milj. lihtera mielkeeari eará guovlluin ja mii galgá juhkkojuvvot Finnmárkui.

Sámediggi lea jagiin 1995, 2001 ja 2007 ráhkadan dieđáhusaid sámi eanadoalu birra. Maŋimuš dieđáhus dohkkehuvvui skábmamánus 2007, ja dan váldomihttun lea sihkarastit ja ovddidit sámi eanadoalu. Sámedikki váldomihttun ealáhussii lea doalahit dan barggaheami ja doallostruktuvrra mii dál lea. Dieđáhusat válddahallet máŋggalágan vuoruhansurggiid, ja giddejit fuomášumi doalahit eanadoalu ja ođasteami eanadoalu oktavuođas.

Sámediggi dáhttu váikkuhanfámu Norgga ealáhuspolitihka hábmemis, go sámi guovlluid ealáhusovdánahttin lea ovddemustá guovddáš eiseválddiid politihka hálddus.

Ráđđehus áigu joatkit daid ásahuvvon proseassaiguin ahte Sámedikkis lea váikkuhanfápmu eanadoallopolitihka hábmemis, dan láhkai ahte Sáme­dikkis ja Eanandoallo- ja biebmodepartemeanttas lea dialoga ovdal daid jahkásaš eanadoallošiehtadallamiid. Dás vel deattuhuvvo ahte regionála dásis lea oktavuohta gaskal Sámedikki, fylkkamánni ja Innovašuvdna Norga, erenomážit ealáhusovdánaht­tima doaibmabijuid ektui eanadoalu oktavuođas.

Ealáhusovdánahttima 2007 – 2009 nationála strategiija eanadoalus ja dan oktavuođas «Ta landet i bruk!» guoská sámi guovlluidege. Strategiija váldosáhkan lea ahte galgá váldit atnui visot resurssaid mat leat sadjagasas vai šattašii gánnáhahtti ealáhusovdánahttin. Strategiija lea bajitdásis ja lea biddjon viehka ollu vejolašvuohta regionála hábmemii eanadollui ja dan oktavuođas daid fylkkaid mielde ealáhusovdánahttima strategiijaid bokte. Fylkkamánnit dat vddasvástidit ovddidit regionála strategiijaid ovttas regionála ovttasbargiiguin.

Oalgguhan dihtii ealáhusovdánahttimii eana­doalus ja dan oktavuođas, biddjojit máŋggalágan ekonomalaš gaskaoamit dan doibmii:

Fylkkaid mielde gilleovdánahttinruhta boahtá Eanadoalu ovdánahttinfoanddas (LUF) ja dat galgá láhčit dili ealáhusovdánahttimii mii bidjá vuođu guhkesáiggi, gánnáhahtti árvoháhkamii ja bieđggus ássamii, ja mii lea oppalaččat eanadoalu resurssaid ja erenomážit eanadoalloopmodaga vuođul. Ruhta sáhttá geavahuvvot doarjut máŋga muttu fitnodatásaheamis, gitta mobiliseremis ja plánemis, investeremiid ja fitnodatovdánahttima rádjai. Ruhta hálddašuvvo regionála dásis. Finnmárkku, Romssa, Nordlándda ja Namdalen guovl­lus ii leat makkárge bajimuš rádjá ohcat investerendoarjaga. Muđui riikkas lea bajimuš rádjá 600 000,- ru.

Biebmobuvttadeami árvoháhkanprográmmaollašuhttá prošeavttaid mat lasihit árvoháhkama vuođđobuvttadeaddjiide, ja nanne gilvogálgga smávit ja gaskasturrosaš biebmofitnodagaide. Prográmma lea oassin dan ollislaš strategiijas mii láhčá dili buvttadan- ja bálvalusbuvttadeapmái mii lea eanadoalu ollislaš resursavuođu vuođul.

Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta sirdá jahkásaččat Sámediggáiruđa, mii várrejuvvo eanadoallošiehtadallamiid oktavuođas .Ruhta, 2 milj. ruvnno 2008:s, galgá geavahuvvot sámi guovlluid erenomáš dárbbuid dustemii, ja doarjut sámi eanadoalu ovdánahttindoaibmabijuid. Sámediggái ja regionála ja nationála eiseválddiide lea oktasaš bargun buoridit dán ovttasdoaimma.

Ruoná mátkeealáhusa ovdánahttinprográmmaálggahuvvui 2007 ja galgá ovddidit daid resurssaid maid doallu ja gilli hálddaša mátkeealáhusa oktavuođas. Sáhttá addit doarjaga nationála ovdánahttinprošeavttaide ja báikkálaš ja regionála pilotprošeavttaide maid sáhttá geavahit eará sajis riikkas. Doaibmabijut maid sáhttá ruhtadit ovdánahttinprográmma bokte, leat buvtta- ja gealboovdánahttin, ja ovttasbargu, fierpmádat ja lihttoása­heapmi. Ovdánahttinprográmma bokte fállá Inno-vašuvdna Norga gillevuođđuduvvon mátkeealáhus-fitnodagaide nationála ja internationála profilerema ja márkanfievrrideami.

Sáivačáhceguollebivddu ovdánahttinprográmma(geahča vulobealde) lea 5-jagáš ovdánahttinprográmma sáivačáhceguollebivdui.

Ealáhusovdánahttin ja lotnolasealáhusat eanadoalu olmmošlaš ja ávnnaslaš resurssaid vuođul, lea Departemeanttas vuoruhansuorgin. Eanan­doallo- ja biebmodepartemeanta dáhtošii ahte vejolaš ođđa vuoruheamit árvoháhkamis ja/dahje lotnolas­ealáhusain galget gehččot ovttas daid prográmmaiguin ja ekonomalaš gaskaomiiguin mat jo gáv­dnojit. Dát soaitá leat ávkkálamos sámi álbmogii. Integrerenperspektiivvas lea dás stuorra meark-kašupmi go jo erenomáš gaskaoamit mat leat jurddašuvvon dihto álbmotjoavkkuide, sáhttet dagahit ahte dát joavkkut čuldojuvvojit stuorát prográmmain main lea sullasaš sisdoallu.