1.4.1 Areálasuodjaleapmi
ja suodjalanplánat
Sámediggi lea jagis 2006 čađahan konsultašuvnnaid
Birasgáhttendepartemeanttain
suodjalannjuolggadusaid birra sámi
guovlluin. Buot áššit
eai leat vel čielgas, gč.
Sámedikki jagi 2005 suodjalannjuolggadusaid
evttohusa, muhto konsultašuvdnabeliin
lea áigumuš loahpahit ášši
maŋŋá ođđajagi
2007. Bealit leat maid ovttamielalaččat
das ahte ođđa
suodjalanproseassat luonddulága
vuođul sámi guovlluin
eai galgga álggahuvvot ovdalgo
konsultašuvnnaid njuolggadusat
leat válbmejuvvon.
Sámediggi lea loahpageahčen
2006 álggahan konsultašuvnnaid ođđa
plána- ja huksenlága
birra Birasgáhttendepartemeanttain.
Sámedikkis lea doaivva ahte
ođđa
láhka galgá sáhttit
fuolahit sámi beroštusaid
sakka buorebut. Dálá plána-
ja huksenláhka ii leat doarvái ahte
sihkkarastit sámi beroštusaid
jus gievrras huksejeaddjit gáibidit
ahte eará deaŧalaš servodatberoštusaid
ferte vuhtiiváldit.
Boazodoallolágas, nu
mo dat lea dál ja nu mo
departemeanta lea evttohan ođasmahttojuvvot,
váilu boazodoalu várás duohta
ja sektoriidrasttideaddji areálasuodjalus.
Dása gullá maiddái
ahte ollu guovlluin eai leat sámi
vuoigatvuođat identifiserejuvvon,
mii maiddái ferte čielggaduvvot
ovdalgo duohtadeamit sáhttet čađahuvvot. Finnmárkku
hárrái
leat kommišuvdna ja sierraduopmostuollu
mat áigot identifiseret
geavahan- ja oamastanvuoigatvuođaid.
Guovlluid hárrái máttabealde
Finnmárkku vuordá Sámediggi
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
cealkámuša. Danne
vuordá ge Sámediggi
ahte eai čađahuvvo
stuorra duohtadeamit dain sámi
guovlluin, gos sámi vuoigatvuođat leat čielggaduvvomin.
Leat maid čađahuvvon
konsultašuvnnat Sievjju
ja Várnjárgga álbmotmehciid
evttohusaid birra Finnmárkku
fylkkas. Sámediggi deattuha ahte
konsultašuvnnat Birasgáhttendepartemeanttain
leat veahkehan juksat ovttamielalašvuođa.
Meannudeapmi lea leamaš viehka čorgat
ja konstruktiiva ja beliin lea leamaš dáhttu
gávdnat čovdosiid
buot konsultašuvdnačoahkkimiin,
ja eará gulahallamiin proseassas.
Sámediggi lea sihke áššiid
proseassa ja sisdoalu vuođul
miehtan Sievjju ja Várnjárgga álbmotmehciid
suodjaleapmái. Sámediggi
eaktuda dattetge ahte galget čađahuvvot
ođđa
proseassat jus, maŋŋá dálá geavahan-
ja oamastanvuoigatvuođaid
kárten gávnnahuvvo
ahte leat earát go Finnmárkkuopmodat
geat oamastit eanaš oasi
dain eatnamiin, gosa suodjalanguovllut leat ásahuvvon.
Viidáseappot eaktuduvvo ahte
Luondduhálddašandirektoráhta
konsultašuvnnain Sámedikkiin
mearrida gii dat galgá leat
suodjalanguovlluid hálddašaneiseváldi,
ja ahte sámi beroštusat
sihkkarastojuvvojit dan hálddašanortnegis
mii ásahuvvo. Sámediggi
deattuha viidáseappot ahte
dat čovdosat, maid konsultašuvdnabealit gávnnahit
maŋit áiggis,
oktiiordnejuvvojit ja čađahuvvojit
Sievjju ja Várnjárgga álbmotmehciid viidáset
hálddašanmodealla-
ja hálddašanplánabarggus.
Sámediggi ja Suodjalusdepartemeanta
leat jagis 2006 čađahan
konsultašuvnnaid Meavkki
ja Arvenjárgga báhčinšiljuid
ovttastahttima oktavuođas
Romssa fylkkas. Oktanaga konsultašuvnnaiguin
lea oččoduvvon eaktodáhtolaš šiehtadus
Meavkki boazoorohaga Oskal Siidda bokte, Forsvarsbygg ja Hærens
styrker gaskkas ásahit molssaeaktosaš feaskára
mii ovttastahttá Meavkki
ja Arvenjárgga báhčin-
ja hárjehallanšiljuid.
Dáid beliid gaskasaš šiehtadus
dahkkojuvvui 2006 čavčča.
Konsultašuvnnat leat
buvttihan ovttamielalašvuođa
Sámedikki ja Suodjalusdepartemeantta
gaskkas das ahte jus suodjalusa dárbu
guvlui nohká, de galgá guovlu fas
váldojuvvot sámi
geavaheapmái. Nappo eaktuda
ge dát ahte suodjalus ii sáhte
hálddašit
guovllu dakkár vugiin mii
dagaha geavatlaččat
dahje formálalaččat
váttisin dahje veadjemeahttumin čađahit
dakkár ruovttoluottafievrrideami.
Sámediggi diehtá ahte
dál leat máŋga
bieggafápmohuksenplána
sámi guovlluin, ja ahte
sihke eaŋkil huksenáššit
ja buot dieđihuvvon duohtademiid
lohku oktiibuot mielddisetbuktet issoras stuorra areáladuohtademiid
main leat stuorra váikkuhusat sámi
ealáhusaide ja kultuvrii. Sámediggi
lea fuolastuvvan dán ovdáneami
geažil ja ballá ahte sámi
beroštusat buohkanassii
eai fuolahuvvo doarvái bures
jus buot plánejuvvon huksemat čađahuvvojit.
Dát guoská sihke
sámi ealáhusaide
ja sámi kulturmuittuide
ja kulturbirrasiidda. Daid váikkuhusaid
maid buot bieggafápmohuksemat
guovllus mielddisetbuktet, ferte ollislaččat čielggadit beroškeahttá das
galle huksejeaddji dat leat seamma guovllus. Regiovnnalaš bieggafápmoplánaid
ráhkadeapmi sáhtášii
maiddái leat mielde stivremin
huksemiid buori ja einnosteaddji vugiin. Sámediggi
vuordá konsulterejuvvot ovdalgo
stuorra huksenplánat čađahuvvojit.
Sámediggi lea jagis 2006
váldá ovdan
bieggafápmohuksemiid čoahkkimiin
sihke Oljo- ja energiijadepartemeantta stáhtaráđiin
ja Birasgáhttendepartemeantta stáhtaráđiin.
Sámediggi dovddaha maiddái
ahte lea fuolastuvvan daid šiehtadusaid
dáfus maid energiijafitnodagat/doaibmaeaiggádat dahket
guoskevaš boazodoallojoavkkuiguin. Duogáš manne
boazodoallu dahká dákkár šiehtadusaid
lea ahte sis dávjá eai
leat eará vejolašvuođat.
Jus ášši mearriduvvo árvvoštallama
vuođul, de sáhttá boazodoallu
massit eanet go jus eai dagašii
dakkár šiehtadusa,
ovdamearkka dihtii jus áitet
bággolonistemiin. Sáhttá jearrat
sáhttá go
boazodoallu šiehtadit eret
dakkár guohtuneatnamiid,
maid sii hálddašit
oktasaš sámi
rievtti vuođul. Dása
gullá maiddái
boahttevaš buolvvaid vuoigatvuohta
doaimmahit boazodoalu ja dat vieruiduvvan vuoigatvuohta, mii maiddái
eará orohagain/siidaosiin
lea. Dilálašvuođat fertejit
láhččojuvvot
nu ahte boazodoallu ain sáhttá šiehtadallat vejolaš doaibmabijuid
eavttuid. Seammás ferte
láhčit
dilálašvuođaid nu
ahte sámiid ál-bmotválljenorgána
galgá konsulterejuvvot dakkár
proseassain.