Máhttolokten lea ođđa
ođastus olles vuođđooahpahusa
várás. Ođastus
mielddisbuktá olu rievdadusaid skuvlla
sisdoalus, hámis ja organiseremis vuosttaš ceahkis
vuođđoskuvllas gitta
maŋemus ceahkkái
joatkkaoahpahusas. Ođastus álggahuvvui
borgemánus 2006 1.-9. ceahki
ohppiide vuođđoskuvllas,
ja vuosttaš ceahki ohppiide
joatkkaoahpahusas.
Máhttolokten – Sámi
lea leamaš hirbmat viiddis
bargu Sámedikkis. Dát lea
stuorámus oahpahusođastus
maid Sámediggi lea hábmen
ovttas guovddáš eiseváldiiguin
nugo Oahpahusdirektoráhtain
ja Máhttodepartemeanttain.
Sámedikki rolla ja ovddasvástádusa
ovddideapmi ja digaštallan
skuvlaođastusa ovddideami
ja johtuibidjama oktavuođas,
lea leamaš hástaleaddji
bargu sihke Sámediggái ja
guovddáš eiseváldiide.
2006s barggai Sámediggi
ovttas Máhttodepartemeanttain
eanaš gulaskuddamiiguin
ja oahppoplánabuktosa iešguđet
osiid gárvvistemiin.
1.8.1.2 Máhttolokten – Sámi ođđa
Oahppoplánabuktosa ovddideapmi
Sámedikki bargu Máhttolokten – Sámi
Oahppoplánabuktosiin lea
2006s guoskkahan buot osiid oahppoplánabuktosis earret
Oppalaš oasi. Oppalaš oasis
deattuhit árvovuođu
ja álbmotoainnu mii lea
oahpahusa vuođđun.
O97S oppalaš oassi fievrriduvvo
viidásit Sámi
Máhttoloktemii.
Oahpahusa prinsihpat
Sámediggi mearridii áššis
19/06 sámi oahppoplakáhtta,
ahte galgá ráhkaduvvot
sierra sámi prinsihppaoassi. Prinsihppaoassi,
Oahpahusa prinsihpat ja rámmat
sámi skuvllas ja oahppofitnodagas
(Prinsipper og rammer for opplæringen i samisk skole og
lærebedrift), lea oassi Máhttolokten – Sámi
Oahppoplánabuktosis. Prinsihpat
galget čielggadit skuvlaeaiggáda ovddasvástádusa
ollislaš oahpahussii njuolggadusaid
vuođul, ja galget leat heivehuvvon
báikkálaš ja
individuála eavttuide ja
dárbbuide.
Oahppoplakáhtta lea oassi
prinsihpain ja čoahkkáigeassá skuvlla
ja oahppobáikki vuođđogeatnegasvuođaid.
Sámi oahppoplakáhtas
leat 12 čuoggá;
daid gaskkas lea sierra sámi čuokkis
mas čuožžu:
Sámi
skuvla ja oahppofitnodat galgá láhčit
dili nu ahte oahppit ja fidnooahppit ožžot
kvalitehtalaš buori oahpahusa
mas vuođđun
lea sámegiella, sámi kultuvra ja servodateallin.
Muđui leat dat eará 11 čuoggá seamma
go Máhttoloktema Oahppoplánabuktosa
nášuvnnalaš oahppoplakáhtas.
Sámediggi álggahii
barggu sámi oahpahusa prinsihpaiguin
Máhttolokten – Sámi
Oahppoplánabuktosii čakčat
2006, ja dalle sáddejuvvui maiddái
gulaskuddamii. Sámedikki
dievasčoahkkin galgá meannudit
prinsihpaid 2007 giđa mielde,
ovdalgo Máhttodepartemeanta
mearrida Sámi oahpahusa
prinsihpaid.
Fága- ja diibmojuohku
Ohppiide geain lea sámegieloahpahus
lea mearriduvvon sierra fága-
ja diibmojuohku, ja dat guoská buot
ohppiide Norggas geain lea sámegieloahpahus
juogo vuosttaš- dahje nubbingiellan
vuođđoskuvllas,
dahje joatkkaoahpahusas. Deaŧa-leamos ášši
dás lea ahte vuosttašgiela
(sámegielas/dárogielas)
ja nuppigiela diibmolohku lea lassánan O97S
ektui.
Oahppit geain lea sámegielaoahpahus
eai dárbbaš váldit
bákkolaš oahpahusa
amasgielas dahje gielalaš čiekŋudeami.
Dat lea danne go dain ohppiin lea juo oahpahus golmma gielas vuođđoskuvllas.
Muhto sis lea vuoigatvuohta oažžut
oahpahusa amasgielas/gielalaš čiekŋudeamis
jus dan háliidit.
Goalmmát váldoášši
lea ahte ohppiin geain lea sámegieloahpahus
leat eanet diimmut oktiibuot go ohppiin geat čuvvot
dábálaš fága-
ja diibmojuogu. Nu leat šaddan
dahkat vai vuosttašgiela
ja nubbigiela oahpahus nannejuvvošii,
ja vai eará fágaid
oahpahus ii fuoniduvvošii.
Dat lea spiehkastatmearrádus
mii guoská ohppiide geain
lea sámegieloahpahus ja
geat orrot olggobealde sámegielguovllu
oahpahuslága mielde. Muhto
dat oahppit sáhttet dattetge
beassat eará fága
oahpahusas gitta 76 diibmui mánáidskuvladásis,
vai diibmolohku ii šatta
nu hirbmat olu stuorát go eará ohppiin
geain ii leat sámegieloahpahus.
Lea hirbmat deaŧalaš organiseret sámegieloahpahusa
nu ahte doarju ja nanne oahppi movtta válljet
sámegiela.
Fágaoahppoplánat
Oassin Máhttoloktema – Sámi
Oahppoplánabuktosis leat
mearriduvvon ođđa
oahppoplánat eanaš fágaide
vuođđoskuvllas,
ja vuođđoskuvlla
ja joatkkaoahpahusa čađamanni
fágaide.
Sámediggi lea dohkkehan
sámegiela vuosttašgiela
ja nuppigiela oahppoplánaid.
Dat leat čađamanni
oahppoplánat sámegieloahpahusa várás
vuođđoskuvlii
ja joatkkaoahpahussii. Oahppoplánat
leat davvisámegillii ja
dárogillii, ja leat dál jorgaluvvome
julevsámegillii ja lullisámegillii.
Oahppoplánat addet ollislaš ja čađamanni
oahpahusgearddi sámegielas
olles vuođđooahpahussii,
ja dat nanne sámegiela. Sámegiela
nuppigiela oahppoplánas
lea earenoamáš hápmi
eará oahppoplánaid
ektui Máhttolokten – Sámis.
Plánas leat iešguđetlágan
dásit, ja das leat guokte
ovdánanvuogi vai lea buorebut
heivehuvvon ohppiide geain lea, ja geain ii leat ovdamáhttu
sámegiela birra, ja das
lea ulbmil movttiidahttit ohppiid oahppat sámegiela.
Máhttodepartemeanta lea
dohkkehan vuođđoskuvlla
paralealla ovttaárvosaš sámi
oahppoplánaid čuovvovaš fágain: biebmu
ja dearvvašvuohta, musihkka,
servodatfága, duodji, ja
risttalašvuođa-, osku-
ja eallinoainnumáhttu. Departemeanta lea
maiddái dohkkehan čađamanni paralealla
ovttaárvosaš oahppoplánaid
vuođđo-
ja joatkkaoahpahussii luonddufágas
ja dárogielas ohppiide geain
lea sámegiella vuosttašgiellan. Ovdal
go dat plánat dohkkehuvvojedje,
de čađahii
Sámediggi 2006s gulaskuddama
dain oahppoplánain.
Sámediggi lea álggahan
barggu ráhkadit oahppoplána
sámegiela čiekŋudeamis
vuođđoskuvlla nuoraidceahki
váste. Sámediggi ráhkadii
ovttas Oahpahusdirektoráhtain evttohusa
paralealla sámi oahppoplánaide
joatkkaoahpahusa čuovvovaš oktasašfágaide;
servodatfága, historjá,
osku ja etihkka, ja geografiija. Sámediggi
lea dasto ráhkadan oahppoplánaevttohusaid
studerenráhkkanahtti prográmmafágaid váste čuovvovaš sámi fágain:
Sámi historjá ja
servodat, sámi musihkka
ja lávdi ja sámi visuála
kultuvra. Buot dát leat
oassin Máhttolokten – Sámi
Oahppoplánabuktosis ja gárvejuvvojit
2007 giđa mielde.
1.8.1.3 Diehtojuohkinbargu Máhttolokten – Sámi
johtuibidjama oktavuođas
Sámediggi čađahii
2006:s vuđolaš diehtojuohkinbarggu Máhttoloktema
birra, ja deattuhii earenoamážit
Máhttolokten – Sámi Oahppoplánabuktosa.
Sámediggi lea doallan
diehtojuohkinčoahkkimiid
Máhttolokten – Sámi
birra čuovvovaš suohkaniid vuođđoskuvllaide:
Guovdageainnu, Divdasvuona, Porsáŋggu,
Deanu ja Unjárgga. Sámediggi
lea maiddái searvan máŋgga čoahkkimii
ja konferánsii ja juohkán
dieđuid skuvlaođastusa
birra, earret eará skuvlakonferánsas
Kárášjogas, Finnmárkku
joatkkaoahpahusa sámegiel- ja
suomagielfágaid ovttasbargoForumis,
7-suohkana ja ravdasuohkaniid čoahkkimiin
ja Oahppolihtuin. Diehtojuohkin Máhttolokten – Sámi
birra biddjui maiddái Sámedikki
neahttasiidduide ja Sámi oahpponehttii.
Lassin lea Sámediggi
ovttas Finnmárkku ja Romssa
fylkamánniiguin ráhkadan
diehtojuohkingihppaga sámi oahpahusa
birra mii lea jurddašuvvon váhnemiidda
olggobealde sámi hálddašanguovllu.