1.9.1 Duodji
Sámediggi lea ovttasráđiid
duodjeorganisašuvnnaiguin
2005s ráhkadan váldošiehtadusa
duodjeealáhussii. Juohke
jagi šiehtadallet duodjeorganisašuvnnat
ja Sámediggi jahkásaš ealáhusšiehtadusa. Šiehtadus
mearkkaša ahte duojáriin leat
vejolašvuođat
viidáset ovddidit ovttaskas
doaimmaset. Šiehtadus sáhttá maid
váikkuhit duodjeárbevieruid
goziheami ja bargosajiid háhkama
nuorra duodjeásaheaddjiide. Earret
eará leat várrejuvvon
ruđat doaibmadoarjagii, čálgoortnegiidda, investeremiidda,
ovddidandoaibmabijuide ja mearkadávvirhuksemii.
2006s leat sullii 50 duojára
deavdán eavttuid ja leat sáhttán
ohcat doaibmadoarjaga ja vejolaš čálgoortnegiid. Šiehtadusbealit
leat ovttaoaivilis ahte ásahit
duodjeregisttara, muhto Databearráigeahčču
ferte dohkkehit duodjeregisttara ásaheami
nu guhká go registtar vuođđuduvvo
etnálašvuhtii. Hástalussan
lea ásahit eaŋkalis vuogádaga
maid lea álki gieđahallat. Sihke
sii geat leat mielde vejolaš duodjeregisttaris
ja sii geat áigot ásahit
duodjeealáhusas lea vejolašvuohta
ohcat doarjaga investeremiidda ja eará ovddidandoaibmabijuide.
Dál lea álggahuvvon
duoji vuovdinorganisašuvnnaid
ja Duojáriid dálu evalueren. áigumuššan
lea earret eará árvvoštallat
dáid organisašuvnnaid
ovddideami ja makkár mearkkašupmi
dáin leat duojáriidda ja
báikegottii-de.
Duodjeealáhusa ekonomalaš dili
birra lea ráhkaduvvon raporta.
Go raporta ráhkaduvvo vuosttaš jagi,
de dasa ii gávdno makkárge
buohtastahttinvuođđu
ovddit jagiid ektui. Analysavuođđu
lea dahkkojuvvon 34 duojára vuođul.
88 % dáin
leat Guovdageainnus ja Kárášjogas,
ja 71 % leat nissonolbmot. Doaibmaboađus
(buhtadus bargui ja ieškapitálii) čájeha
ahte gaskamearri lea 37 138 ruvnno. Sámedikki
mihttomearri ahte láhčit
nannoseabbot ealáhuslaš duoji
ovddideami ferte ain bisuhuvvot buoridan dihte doaibmabohtosa ja gánnáhahttivuođa
duodjeealáhusas.
Duodjeealáhusas leat
ollu stuorra hástalusat
sihke mii guoská ođđa
márkaniid gávdnamii, gálvomearkahuksemii
ja gelbbolašvuođa
bajideapmái ekonomiijas ja
rehketdoalu fievrrideamis. Sámediggái lea
mearrideaddji deaŧalaš ahte váikkuhangaskaoamit
mat leat biddjojuvvon ealáhusšiehtadussii
geavahuvvojit iešbuvttaduvvon
duoji ovdánahttimii ja ahte
ruđat mannet ávkin
duojáriidda.
Boazudoalu ja duoji oahpahuskantuvrras Vuonnabađas
lea ovddasvástádus čađahit
duoji fidnooahppiortnega. Guoktejagi prošeakta
lea álggahuvvon 2004s ovttas
Romssa ja Finnmárkku fylkkagielddaiguin.
Prošeavtta mihttomearrin
lea sihkkarastit rekrutterema duoji fágaoahpahussii. áigodagas
2004 – 2006 leat leamaš 15 jeavddalaš šiehtadusa
duojis, ja golmmas sis leat juo váldán
fágareivve. 10 oahppis geain
lea šiehtadus váilu
fidnoteoriija, maid fertejit čađahit
ovdal go sáhttet váldit
f��gareivve. Go váilu
fidnoteoriija, de manná guhkkit áigi
ovdal go kandidáhtta sáhttá váldit
fágareivve. Vásihusat čájehit
maiddái ahte sis geain lea
fidnoteoriija ožžot
stuorát ávkki oahppoáiggis
go sii geain ii leat fidnoteoriija. Mihttomearrin lea ahte duodjefidnooahppiortnet galgá boahtit
dábálaš fidnooahppiortnega
vuollásažžan.
Duodje-ealáhusa ekonomalaš dilli
lea dagahan dan ahte Sámediggi
lea oaidnán erenoamáš dárbbu
doaibmabijuide maiguin sihkkarastit rekrutterema. Heajos gánnáhahttivuohta
duojis sáhttá leat
okta sivva manne nu unnán
váldet duoji joatkkaskuvladásis.
Deaŧalaš lea
maid buoridit duojáriid
rámmaeavttuid.
Raporta dan birra ahte luvvet momssa duojáriin
lea ráhkaduvvon. Raporta
deattasta ahte momssa luvven lea beaktilis váikkuhangaskaoapmi mainna
sáhtášii
buoridit ealáhusa gánnáhahttivuođa. Čuolbmačilgehus
lea ovddiduvvon máŋgga
departementii ja momsaluvvenortnet ii leat liikká ollašuhttojuvvon.