2.1 Sámediggi
Sámediggi atná vuođđun
ahte Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga
eatnamiid ala: sápmelaččaid
ja norgalaččaid.
Goappašiin álbmogiin
leat seamma vuoigatvuođat
ovddidit iežaset kultuvrra
ja giela. Sámiin go lea álgoálbmot
lea álbmot-rievttálaš vuoigatvuohta
oažžut erenoamáš kultursuodjalusa
ja iešmearrideami. Sámediggi
bargá sámi
giela, kultuvrra, ealáhusaid-
ja servodateallima ealáskuhttimiin.
Sámedikki doaibman lea
go lea sámiid parlameanta,
ovddidit dakkár politihka
mas lea ávki sámi
servodahkii. Seammás galgá Sámediggi oažžut
duohta váikkuhanfámu politihka
johtui bidjamii dain surggiin mat leat deaŧalaččat
sámi servodahkii. Sámedikkis
galgá leat duohta váikkuhanfápmu
politihkalaš ja ekonomalaš rámmaeavttuid
mearrideamis.
2.1.1 Ođđa
válgaortnet
Sámediggi lea ovddidan
láhkaevttohusa ođđa
válgaortnegii mii lea sáddejuvvon
Bargo- ja searvadahttindepartementii. Láhkaásahus
váldá vuolggasaji
válgaortnega fágalávdegotti árvalusas
mii ovddiduvvui cuoŋománus
2007. Ođđa válgaortnegis
evttohuvvo earret eará ahte
válgabiirriid lohku unniduvvo
nu ahte 13 válgabiirre sadjái
bohtet 7 ja áirasiid lohku
unniduvvo nu ahte 43 áirasa
sadjái bohtet 39. Nuppástusa
ulbmilin lea váldoáššis
oažžut eanet
gorrelašvuođa
jienastagaid ja dan gaskka geat válljejuvvojit Sámediggái,
ja dasto sihkkarastit ahte válgaloahpparehkenastin
manašii johtileabbot. Dasto
oaivvilda Sámediggi ahte ođđa
válgabiirriid namat berrejit čuožžut
sámelágas.
Danne leat ge válgabiirriid
namat evttohuvvon sáme-
ja dárogillii.
Sámediggi lea evttohan Ráđđehussii
ahte addit Sámediggái
válddi mearridit láhkaásahusaid
sámediggeválgga čađaheami
oktavuođas. Eaktun ferte
leat ahte Sámediggi oažžu
nu stuorra válddi go vejolaš mearridit
válggaidis čađaheami.
Departemeanta oaivvilda ahte ođđa
válgaortnega galgá sáhttit
váldit atnui áiggil
ovdal 2009 válgga.
2.1.2 Dásseárvu
Dásseárvu
lea heivehuvvon oassi Sámedikki
politihkas. Sámedikkis
lea ulbmilin heivehit dásseárvoperspektiivva buot
bargguide Sámedikkis.
Sámediggi lea ságastallama
bokte iešguđet
organisašuvnnaiguin gávnnahan
prošeavttaid maiguin sáhttá ovddidit
dásseárvvu sámi
servodagas. Sámedikki dásseárvoruđaiguin
leat muhtun muddui ruhtaduvvon iešguđet prošeavttat
ja konferánssat. Sámediggi čujuha
erenoamážit konferánsii
man fáddán
lei nuorat ja seksuála miellaguottut
Sámis. Sámediggi
lea maiddái leamaš mielde
ruhtadeamen seminára veahkaválddi
birra mii dáhpáhuvvá lagas
birrasis sámi báikegottiin,
ja maid Norgga Sáráhkká lágidii.
Dasto lea Sámediggi addán
doarjaga dievdduidsearvái Dievddut
Guovdageainnus.
Ovttas máŋggain
sámi organisašuvnnain
lea Sámediggi lágidan davviriikkalaš sámi
dásseárvokonferánssa,
Sámis. Konferánssa ulbmilin
lei ovttastahttit sámi dásseárvobarggu ásahuvvon
davviriikkalaš ovttasbargui.
Guovddážis lei
sohkabealdásseárvu
sámi servodagas erenoamážit,
ja álgoálbmotservodagas oppalaččat.
Konferánssas ledje oasseváldit
Norggas, Ruoŧas ja Suomas,
ja dasto álgoálbmotovddasteaddjit Ruonáeatnamis
ja Davveoarje Ruoššas.
Konferánsaraportta jurddaboađus
lea ahte sámi dásseárvobarggu
ferte institušonaliseret,
ja ahte sámi dásseárvobarggu
ferte oktiiortnet njeallji riikkas.
Dásseárvokonferánssa čuovvoleapmin
lágiduvvui miessemánus
miniseminára dásseárvvu
birra Sámedikki áirasiidda.
Dan oktavuođas ovddidii Sámediggeráđđi dásseárvopolitihkalaš čilgehusas
Sámedikki dievasčoahkkimii. Sámedikki
dásseárvopolitihkalaš doaibmaplána
ovddiduvvo 2008:s.
2.1.3 Sámi statistihkka
Buriid politihkalaš mearrádusaid
dahkamii atno máhtolašvuohta
das movt servodat ovdána.
Dasa dárbbašuvvo loguide
ja máhtolašvuhtii vuođđuduvvon mearrádusvuođđu
man bokte sáhttá oaidnit
gos mii leat. Statistihkka ja dutkan leat dakkár
gaskaoamit maid bokte sáhttá oaidnit
man muttus mii leat, ja maiguin sáhttá mihtidit
politihkalaš doaibmabijuid
beaktilvuođa. Dál
lea unnán statistihkka
sámi servodatdiliid birra.
Rámmašiehtadus
Sámedikki ja Statistihkalaš guovddášbyråa gaskka
sámiguoski statistihka buvttadeamis lea
fas jotkojuvvon 2007:s. Sámi
statistihka nubbi jahkegirji almmuhuvvo guovvamánus 2008.
Statistihka lávdegoddi lea čohkkejuvvon
geografiija vuođul ja lea
meroštallojuvvon guoskat
Sámedikkis ohcanvejolaš ealáhusovddidan
doarjagiid geografalaš doaibmaguvlui
(davábealde Sáltoduoddara).
Statistihkalaš guovddášbyråa
bargá ovttas Sámi
allaskuvllain/Sámi
instituhtain statistihkaid ráhkadeami
oktavuođas.
2007:s biddjojuvvui fágalaš analysajoavku
mii galgá jahkásaččat
buktit raportta sámi servodaga
dili ja ovdánandovdomearkkaid
birra. Dát dahkkui konsultašuvdnašiehtadusa
ektui mii lea stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki gaskka.