2.2.1.1 Ovttasbargošiehtadusat
Sámediggi lea dahkan
ovttasbargošiehtadusaid
buot fylkkagielddaiguin sámi
guovlluin. Ovttasbargošiehtadusat
leat gaskaoapmin sihkkarastit eanet dássedis
ja einnostahtti rámmaeavttuid.
Ovttasbargošiehtadusaid ulbmilin
lea nannet ja oidnosii buktit sámi
kultuvrra, giela ja servodateallima. Jahkásaččat
dollojuvvojit čoahkkimat
politihkalaš dásis
guoskevaš fylkkagielddaiguin.
Jahkásaččat dieđihuvvo
fylkkadikkiide ja Sámediggái
doaimmaid, ovdáneami ja
ruđaid birra mat leat geavahuvvon. Goappašat
bealit fertejit čuovvolit šiehtadusaid.
Jahkásaš stáhtus lea
deaŧalaš ulbmiliid
juksanbarggus.
Ovttasbargošiehtadusat
ođasmahttojuvvojit ja áigeguovdilastojuvvojit jeavddalaččat.
Ođasmahttojuvvon ovttasbargošiehtadus
Romssa fylkkagieldda ja Sámedikki
gaskka mearriduvvui skábmamánu
dievasčoahkkimis. Ođasmahttojuvvon šiehtadusas
Romssain lea eanet biddjojuvvon deaddu ealáhusovddideapmái, areálaáššiide
ja buktá ođđa áŋggirdemiid mánáid
ja nuoraid ektui. Dasto viidáset
ovddiduvvo dat viiddis áŋggirdeapmi
sámi kultuvra siskkobealde,
man oktavuođas maiddái sámi
kulturguovddážiidda
addojuvvojit ođđa
ovddidanvejolašvuođat.
Bealit leat vuolláičállán
ođasmahttojuvvon ovttasbargošiehtadusa Finnmárkku
fylkkagieldda ja Sámedikki gaskka
ja dat meannuduvvo 2008:s. Šiehtadusas
leat earret eará ođđa
artihkkalat ceavzilis ovdáneami,
Finnmárkkuopmodaga, areálahálddašeami
ja álbmotdearvvašvuođa
birra. Dasto lea das láhččojuvvon
eanet áŋgiruššan
kultuvrrain, ealáhusovddidemiin
ja davviguovlobargguin.
Jahkásaš čoahkkin
politihkalaš dásis
Sámedikki ja fylkkagielddaid
gaskka máttasámi
guovllus dollojuvvui miessemánus. Čoahkkima
ulbmilin lei geahčadit man
muttos dat doaibmabijut leat mat šiehtaduvvojedje
2005 ovttasbargošiehtadusas.
Suorggit mat vuoruhuvvojit 2008:s leat giellaovddidanprográmma,
sámi sisdoallu joatkkaskuvllain
ja skuvlafierpmádagas. Dasa
lassin lea sáváldahkan
oažžut
ovttasbarggu boraspiriid ektui.
Sámediggi áigu
viidáset ovddidit ovttasbargošiehtadusa
sisdoalu ja geografalaš doaibmaguovllu.
Vuosttaš vuorus lea lunddolaš ovddidit
ovttasbarggu Oslo gielddain.
2.2.1.2 Hálddašanođastus
Jagi 2010 rájes galgá hálddašeapmi
ođasmahttojuvvot. Ođđa álbmotválljen
guovllut galget boahtit dáláš fylkkagielddaid sadjai,
ovddasvástádus
ja doaimmaid juohkáseapmi
hálddašandásiid gaskka
galgá čilgejuvvot
ja guovllulaš stáhta
hálddašeapmi galgá geahčaduvvot.
Sámediggái
lea leamaš deaŧalaš fuolahit
ahte doaimmaid sirdimat eai fuonidivčče
dan váikkuhanfámu
mii Sámedikkis lea áššesurggiin.
Mii mearkkaša dan ahte Sámedikkis
ain galgá leat vástesaš váikkuhanfápmu
go mii das lea konsultašuvdnašiehtadusa bokte
maŋŋá go
doaimmat sirdojuvvojit guovlluide.
Sámediggi lea konsultašuvnnain ráđđehusain
dovddahan ahte háliida gievrrat
regiovnnaid nu ahte stuorát
doaimmat sirdojuvvojit guovlluide. Dán
geažil livččii álkit plánet
ollislaš perspektiivva vuođul. Guovllut
sáhttet stivret resurssaid
seamma sektuvrrain ovtta guvlui ja háhkat vejolašvuođaid
oktasaš guovllulaš plánemii.
Deaŧalaš lea sihkkarastit
guovlluide resurssaid ja gelbbolašvuođa
vai sáhttet čuovvolit stáhta
sámepolitihka. Deaŧalaš lea
ahte Sámedikkis lea duohta
sajádat daid stivrejeaddji
orgánain mat hálddašit
resurssaid dakkár guovlluin
gos lea sámi árbevirolaš ávkkástallan
ja ássanguovllut, ILO-konvenšuvnna
169 ektui. Dát prinsihppa ferte
geavahuvvot resurssaid guovllulaš hálddašeami
oktavuođas.