2.3.1 Iešmearrideapmi
Čakčamánus
2007 mearridii ON váldočoahkkin
julggaštusa álgoálbmotvuoigatvuođain. Mearrádus
lea historjjálaččat deaŧalaš álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid
ja vuođđo
friijavuođaid dohkkehanbarggus.
Julggaštus dohkkeha čielgasit álgoálbmogiid
iešmearridanvuoigatvuođa,
maiddái sámi álbmoga vuoigatvuođa
friija mearridit sin ekonomalaš,
sosiálalaš ja
kultuvrralaš ovddideami
ja sin luondduriggodagaid, ja dasto vuoigatvuođa
friija mearridit iežaset
politihkalaš dili. Julggaštusas deattuhuvvo
maiddái ahte sámiin
lea vuoigatvuohta nannet sin politihkalaš,
rievttálaš ja
ekonomalaš ásahusaid,
maiddái álbmotválljen Sámedikki.
ON olmmošvuoigatvuođalávdegoddi
lea gažaldagain Supmii,
Norgii ja Ruŧŧii
1999:s eaktudan ahte sámiin lea
stáhtus dakkár álbmogin
mas lea vuoigatvuohta iešmearrideapmái
Siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
konvenšuvnnna ja 1966 mannosaš Ekonomalaš,
sosiálalaš ja
kultuvrralaš vuoigatvuođaid
konvenšuvnna 1. artihkkala
vuođul. Dan eaktuda maiddái áššedovdi
lávdegoddi mii lea čielggadan
ja evttohan davviriikkalaš sámekonvenšuvnna. Ráđđehus
lea go lea dohkkehan ON álgoálbmotjulggaštusa
maiddái dovddahan ahte sámiin
lea iešmearridanvuoigatvuohta.
Dan go stáhtat leat dohkkehan julggaštusa,
lea lunddolaš dulkot ja
fertege dulkot dan láhkai
ahte sii maiddái čielgasit
dovddahit ahte sámit lea dakkár álbmot
mas lea iešmearridanvuoigatvuohta
dan mearkkašumis mii čuovvu
ON konvenšuvnnaid 1. artihkkala,
nugo Ruoŧŧa
lea dadjan raporttastis ON olmmošvuoigatvuođalávdegoddái
2006:s.
ON konvenšuvnnaid 1.
artihkkala dulkon dat bidjá rievttálaš vuolggasaji
ja rámma iešmearridanvuoigatvuođa ávnnaslaš sisdollui
nugo dat lea hábmejuvvon álgoálbmotjulggaštusas
ja davviriikkalaš sámekonvenšuvdnaevttohusas. ávnnaslaš sisdoallu
iešmearridanvuoigatvuođas
ferte geavahusas hábmejuvvot
dego boađusin das movt dát álbmotrievttálaš instrumeanttat
leat dulkojuvvon dađistaga
ja dynámalaččat
riikkaidgaskasaččat.
Sámediggi ii sáhte oaidnit
ahte livččii
makkárge álbmotrievttálaš vuođđu čuoččuhit
ahte sámiid iešmearridanvuoigatvuohta
galgá dulkojuvvot eará láhkai
go dat iešmearridanvuoigatvuohta
mii buot álbmogiin lea álbmotrievtti
mielde dáid álbmotriekteprinsihpaid
vuođul. Sámediggi oaidná prinsihpalaččat
ahte ávnnaslaš sisdoallu
iešmearridanvuoigatvuođas
boahtá ovdan máŋgga
láhkai ja sorjá das makkár
dilis guoskevaš álbmot dahje álgoálbmot
lea. Ovttaskas riikkat eai sáhte
friija dulkot, ráddjet ja meroštallat álgoálbmogiid iešmearridanrievtti
nu ahte dat lea vuostá dan
oainnu maid ON lahttostáhtat
leat dovddahan ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusas.
Dalle dat daninassii heađuštivččii
ieš oaivila mii lea sihke
iešmearridanvuoigatvuođas
ja álbmotrievttis.
Konkrehta sisdoallu iešmearridanvuoigatvuhtii
ferte biddjojuvvot ja konkretiserejuvvot earret eará nationála
lágaid bokte. Láhkabargoproseassa
biras-, resursa- ja eanavuoigatvuođain
lea dás deaŧalaš, dasto
lea láhkaaddin Sámedikki
formalalaš saji ja konsultašuvdnarolla
ektui stáhtalaš eiseválddiid
beales deaŧalaš iešmearridanvuoigatvuođa čađaheamis.
Sámediggi oaidná váttisin
dan go ráđđehus
vuos dovddaha ahte sámiin
lea iešmearridanvuoigatvuohta, muhto
nuppe dáfus fas lea jearggalaččat
garván konkretiseremis dán
vuoigatvuođa láhkaproseassain main
leat leamaš konsultašuvnnat
2007:s, nugo plána- ja huksenlága,
mearraresursalága, minerálalága,
luondduriggodatlága
ja sámelága
oktavuođas. Deaŧalaš bealli
iešmearrideami oktavuođas
lea dat ahte ii galgga addojuvvot lohpi makkárge
stuorra ja viiddis duohtademiide sámi
guovlluin sámiid dasa mieđakeahttá.
Sámediggi oaivvilda ahte
prinsihpas eaktodáhtolaš miehtama
ektui dieđiheami vuođul
lossa duohtadanáššiin
lea deaŧalaš mearkkašupmi
ja dasa lea doarjja álbmotrievttis.
Prinsihppa lea deaŧalaš sámiid ávnnaslaš kulturvuđđosa
sihkkarastima rahčamušaid
oktavuođas.
Sámediggi oaivvilda ahte
lunddolaš vuolggasadji ja
eanemus konstruktiivvalaš ságastallamii
iešmearrideami ektui lea dat
ahte eanet bidjat guovddážii iešmearridanvuoigatvuođa
váldosisdoa-lu, namalassii
ahte sámit friija galget sáhttit
mearridit sin ekonomalaš, sosiálalaš ja
kultuvrralaš ovddideami,
ja sin iežaset ulbmiliidda
friija geavahit iežaset
luondduresursaid. Sámediggi
lea oaidnán ahte
ráđđehus
ollu oktavuođain lea gávnnahan dárbbašlažžan
dadjat ahte eamiálbmogiid
iešmearridanvuoigatvuohta
lea ráddjejuvvon dainna
lágiin ahte ii leat vejolaš ásahit
sierra stáhta. Sámiid
beales ii leat áigumuš ja
maid eai goassige leat čuoččuhan
ahte háliidit luvvejuvvot
stáhtas. Danne bahkke dát
caggat ságastallama álgoálbmogiid
iešmearrideami birra oppalaččat
dan sadjái go viidáset
ovddida áddejumi ja ovddideami.