19 Sámegiella
Sihke dárogiella ja sámegiella
rehkenastojit almmolaš giellan
Norggas. Sámegielas galgá leat
sihkkaris boahtteáigi Norggas.
Sámegiela seailluheapmi
ja nannen lea hui mávssolaš gáhtten
ja ovdánahttin dihte sámi
giela ja eallinvuogi. Sámegiella
lea okta caggi sámi kultuvrras.
Giella lea kultturguoddi ja oaivilguoddi ja lea deaŧalaš sámi árvvuid
ja máhtu joatkimii. Sámegiela
geavaheapmi lea čadnon juohkehačča
riektesihkkarvuhtii go deaivida almmolaš ásahusaiguin,
vai áddehallá ja âddejuvvo.
Riekti sáhttit adnit sámegiela čoahkkimiin almmolaš eiseválddiiguin
ja riekti oažžut
oahpahusa sámegielas ja sámegillii
lea earret eará okta dain deaŧaleamos
vuoigatvuođain sápmelaččaide álbmogin.
Sihke sámegielagiid ja almmolaš ásahusaid
dihtomielalašvuohta ja máhttu sámegielgeavaheami
rievtti hárrái ferte
lassánit.
Guhkes áiggi dáruiduhttima maŋŋil
lea sámegiella ealáskeame.
Ollu sámi guovlluin bargojuvvo
issorasat ealáskahttit giela.
Ráđđehus
hálida ahte sámegiella
galgá leat ealli giella.
Jus giella galgá bissut
eallin ferte dat leat viššalit
anus. Sámegiela galgá sáhttit
geavahit juoh-ke servodatarenain ja sámegiella
almmolaš sajiin ferte lassánit.
Dát lea buot almmolaš doaimmaid
ovddasvástádus,
gč. kap. 5. Jus sámegiella
galgá šaddat
lunddoleabbo giellan atnit almmolaš oktavuođain,
de lea deaŧalaš ásahit guovttegielat
servodagaid mas dát lea vejolaš.
Guovttegielat gielddaid lassigolut galget gokčojuvvot,
Soria Moria-julggaštusa mielde.
Lulli- ja julevsámi guovlluin
lea sámegiella áitojuvvon
giella. Divttasvuona gieldda ja Snoasa gieldda searvan lahttun sámegiela
hálddašanguvlui addá almmatge
ođđa vejolašvuođaid.
Ráđđehussii
lea deaŧalaš ahte
dáid guovlluid searvan lahttun
hálddašanguvlui galgá váikkuhit
nannet sámegieláŋgiruššama dáin
guovlluin, sihke Sámedikki,
gielddaid, fylkkagielddaid ja stáhta
bealis.
Jus sámegiella galgá leat
ealli giella, lea áibbas
mearrideaddji ahte gávdnojit buorit
fálaldagat mánáidgárddiin
(gč. Kap. 10) ja skuvllain
(gč. Kap. 11). Sámegiela ealáskahttin
ferte ain eambbo movttiidahttot dainna lágiin
ahte sámegieloahpahus láhččojuvvo
buorebut oppa skuvlaáiggis.
Viidáseappot lea deaŧalaš láhčit
dili ráves sápmelaččaide
geat leat massán eatnigielaset,
oahppat sámegiela, ja addit
lohkan- ja čállinoahpahusa
ráves sápmelaččaide
geat hupmet sámegiela, gč.
kap. 11.2.3.
Norggas váilot olbmot
geain lea sámgielgelbbolašvuohta
buot dásiin. Váilevaš mánáidgárdebargit,
oahpaheaddjit, oahppogirječállit,
jorgaleaddjit, dulkkat, ja olbmot geain lea sámegielgelbbolašvuohta dearvvašvuođa-
ja sosiallágádusas
ja ollu eará servodatsurggiin
dagaha ahte deaŧalaš prinsihpat
ja láhkageatnegahtton vuoigatvuođat eai
ollašuhtto, gč.
kap. 5.2.2 ja 19.4.2. Lea stáhta
ovddasvástádus,
ovttas Sámedikkiin, fuolahit
ahte servodat oažžu
dan dárbbašlaš gelbbolašvuođa.
Hástalus ovddosguvlui lea
danne ráhkadit nu buori
rekruterenvuođu álbmogii
go vejolaš ja movtiidahttit
olbmuid sámegielohppui buot dásiin.
Jus sámegiella galgá sáhttit ovdánit
lunddolaš geavahangiellan
guovlluin main sámi giellageavaheaddjit
leat unnitlogus, lea deaŧalaš ráhkadit
arenaid main sámegiella
sáhttá geavahuvvot gulahallangiellan
sihke sosiála ja kultuvrralaš oktavuođain.
Arenat nugo ovdamearkka dihte kulturviesut ja giellaguovddážat
leat deaŧalaččat. Viidáseappot
lea sámi nuoraid arenain nugo
ovdamearkka dihte, riemuin/ festiválain,
valáštallandoaluin,
ja giellaleairrain, deaŧalaš rolla
sámegiela geavahahttit ovttasdoaibman-
ja gulahallangiellan.
Ollu boarraset sápmelaččat máhttet
sámegiela bures njálmmálaččat,
ja sis lea ollu kultuvrralaš gelbbolašvuohta.
Sin sáhttá geavahit árjan
giellaealáskahttinbarggus
giellamovttiideaddjin ja giellaofelažžan,
skuvllas ja nuoraidkluppain.
Sámegiella ferte šaddat
oainnusin almmolaččat.
Sámi báikenamaid
geavaheapmi ja galbbat sámegillii ávkkuhit čájehit
ahte sámegiella lea giella
mii lea anus. Sámegielsáddagat NRK
Sámi Radios ja TV-sáddagat sámi
kultuvrra ja sámi diliid
birra sámegillii leat ávkin
dahkame sámegiela oainnusin
almmolaččat.
Ráđđehus
lea ásahan vejolašvuođa
válljet sámegiela ráđđehusa
interneahttasiidduin. áššit
mat leat njuolga beroštahttit
sámi álbmogii
buktojit dás ovdan sámegillii – vuosttažettiin
davvisámegillii, muhton
maiddái julevsámegillii
ja lullisámegillii. Ollu
almmolaš doaimmaid neahttasiidduin sáhttá válljet
sámegiela, ja leat ráhkaduvvon
skovit ja almmolaš dieđut
jna. juhkkojuvvojit sámegillii. Bargu
sihkkarastit ahte sámi álbmot oažžu
diehtojuoh-kima iežas gillii, galgá jotkojuvvot.
Lea juohke doaimmahusa ovddasvástádus áimmahuššat
sámegiela surggiideaset
siskkobealde, gč. kap. 5.2.
Máŋgga
gielddas Romssas ja Finnmárkkus
leat ássit geain lea gullevašvuohta
sihke dáru-, sámi-
ja kveana/suoma kultuvrii. Omasvuona suohkan Romssas julggaštii
miessemánus 2007 iežas
golmmagielat gieldan. Gielda lea álggahan
ovddasmanni prošeavtta – Girjáivuohta
nanne – man ul-bmil lea oainnusin dahkat ja ovttadássásažžan dahkat
dássáduhttit
dárogiela, sámegiela
ja kveana/suoma kultuvrra ja giella. Prošeakta
galgá earret eará ovdánahtttit
oahpahuspáhka gieldda bargiide,
ja galgá geahččat vejolašvuođa ásahit
giella-guovddáža
mii gokčá sihke sámi
ja kveana-/suomagiela. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta
attii jagi 2007 100 000 ruvdnosaš doarjaga
ovdaprošektii.
Boksa 20.1 Gollegiella – Davviriikkalaš sámegielbálkkašupmi
Sámeministarat ja sámediggepresideanttat
Suomas, Ruoŧas ja Norggas ásahedje
2004:s davviriikkalaš sámegielbálkkašumi – Golle-giella – mii
máksá «gullspråket» dárogillii.
Bálkkašupmi
lea 100 000 Norgga ruvnno ja juolluduvvo áinnahas
olbmuide, joavkkude, organisašuvnnaide
dahje ásahusaide mat leat
dahkan mávssolaš áŋgiruššama
ovddidit sámegiela. Giellabálkašupmi galgá leat ávkin
nannet, ovddidit ja seailluhit sámegiela
Norggas, Ruoŧas, Suomas
ja Ruoššas. Bálkkašupmi
juhkko juohke nuppi jagi.
Bálkkašupmi
juhkkui vuosttaš geardde
skábmamánu 17.
beaivvi 2004:s Stockholmmas. Dat geigejuvvui dalle Ella Holm Bullii,
Snoasas, ja Anársámegiela
searvái Matti Morottaja
bokte, Anáris Suomas hui buori
barggu ja árjjaid bidjama
ovddas lullisámegillii ja
Anársámegillii. 2006:s
addui bálkkašupmi
Juoni Moshnikoffii barggus nuortalašgiela ovddidanbarggu
ovddas, ja Harald Gaskii sámegiel-
ja girjjálašvuođaáŋgiruššama
ovddas.
Sámegiella lea unnitlohkogiella
Norggas, Ruoŧas, Suomas
ja Ruoššas. Sámegiela
gielladilli ja eavttut leat iešguđetlágánat iešguđetge
guovllus. Soames guovlluin lea sámegiella
eanetlohkogiella, muhto fas unnitlohkogiella eanaš guovlluin.
Daidda smávva sámegielaide
nugo nuortalašgillii, julevsámegillii
ja lullisámegillii gáibiduvvojit
doaimmat johtilit jus gielat galget seailut. Giella-joavkkut leat unnit
Norggas, muhto leat seammalágán giellajoavkkut
nuppe bealde ráji, Ruoŧas ja
Suomas/Ruoššas.
Jus áŋgiruššamis
dáid smávva
gielaid várás
galgá leat ceavzilis váikkuhus
lea dárbbašlaš bargat
badjel rájiid, sihke gieldda,
regionála ja stáhta dásis,
gč. kap. 2 ja 11.4.1.
Maŋimus logi jagiid leat álggahuvvon ollu
doaimmat nannet ja ovddidit sámegiela. Ollu
doaimmat doibmet bures, ja leat dagahan ahte sámegiela
posišuvdna lea nannejuvvon máŋgga
dáfus Norggas. Lea dattetge eahpečielggas
leat go dát doaimmat dagahan
ahte sámegiella duođaid
geavahuvvo eambbo árgabeaivválaš giellan, ovdamearkka
dihte go váldá oktavuođa
almmolaš ásahusaiguin.
Dát iešguđetge
doaimmat sámegiela várás
leat hábmejuvvon iešguđetge
sektorsurggiin eaige leat báljo
oppanasiige gehččojuvvon
ovttas. Jus sámegielas galgá leat
sihkkaris boahtteáigi Norggas
lea dárbbašlaš geahččat sámegieláŋgiruššama
ollisvuođalaččát.
Oppalaš fokus sámegillii
sáhttá almmustahttit
surggiid main áŋgiruššan
ii leat doarvái bures joksan
olahanjoavkku, ja áŋgiruššansurggiid
vejolaš raššivuođaid.
Ráđđehus áigu
bovdet Sámedikki ovttasbargui
ovddidit ovttasdoaibmanplána
sámegiela várás Norggas.
Ulbmil ovttasdoaibmanplánain sámegiela
várás
lea geahččat
barggu mii dahkko sámegiela
várás
odne oppalaččat,
ja ovttasbargamiin Sámedikkiin árvvoštallat
mainna lea deaŧaleamos áŋgiruššat sihkkarastin
dihte sámegiela ealli ja
kulturguoddi giellan boahtteáiggis.
20.1 Sámegiela leava
Sámegiella gullá suoma-ugralaš giellajovkui.
Sámegiella hubmojuvvo Norggas, Ruoŧas,
Suomas ja Ruoššas. Gávdnojit
logi iešguđetlágán
sámi suopmana dahje gielat,
ja giellarájit mannet riikkarájiid
rastá. Iskkadeapmi maid Sámi
ealáhus- ja čielggadanguovddáš lea
dahkan 2000:s Sámi giellaráđi
ovddas, árvvoštallá Norggas
leame su. 25 000 giellageavaheaddji. Sullii bealli dáin
sihke hupmet, lohket ja čállet
sámegiela, ja earáide
lea fas vuosttažettiin hupmangiella.
Davvisámegiella lea viidámus sámi
gielain Norge. Dávvisámegiela hupmet
eanaš Finnmárkku
ja Troms fylkkain, ja Dielddanuori ja Evenášši gielddain
Nordlánddas.
Julevsámi giellaguovlu
Norggas lea Nordlándda fylkkas
ja ollá Sáltovuonas
lullin gitta Bálága
gildii davvin. Divttasvuotna lea dat gielda mas leat eanemus ássit
geat hállet julevsámegiela. Sáhttá árvvoštallat
ahte leat sullii 2000 olbmo geat hállet
julevsámegiela Norgga bealde
ráji, ja ahte sullii 600:s
sis geavahit giela aktiivvalaččat.
Lullisámi giellaguovlu
Norggas lea Sáltoduoddaris
davvin Svahkenii Hedmárkkus
lullin. Lea váttis addit
juste logu man ollu lullisámegielagat
orrot Norggas. Maŋimus logut
leat 1984 rájes (NOU 1984:
18 Sámiid riektedilli) gos árvvoštallui
ahte gávdnojit badjelaš 2000
lullisámi Norggas ja Ruoŧas,
ja ahte sii juohkásit sullii ovttasturrosaš joavkun
goappáge bealde ráji.
Lea maiddái váttis
addit juste loguid man oallugat hállet
lulli- sámegiela beaivválaččat,
muhto várrogas meroštallan
lea ahte vuollel bealli lullisápmelaččain
máhttet giela.
Govus 20.1 Svahken Sijte Engerdála
suohkanis Hedmárkkus
Gáldu: Engerdála suohkan
Sámi giellalávdegotti
dieđuid mielde leat áibbas
unnán olbmot Norggas geain
lea nuortalašgiella eatnigiellan. Eanaš nuortalaččat
orrot Suomas ja Ruoššas,
gos giella ain lea geavahusas.
Geahčá muđui
kapihhttala 2 Máŋggabealatvuohta
sámi servodagas.
19.1 Sámegiela leava
Sámegiella gullá suoma-ugralaš giellajovkui.
Sámegiella hubmojuvvo Norggas, Ruoŧas,
Suomas ja Ruoššas. Gávdnojit
logi iešguđetlágán
sámi suopmana dahje gielat,
ja giellarájit mannet riikkarájiid
rastá. Iskkadeapmi maid Sámi
ealáhus- ja čielggadanguovddáš lea
dahkan 2000:s Sámi giellaráđi
ovddas, árvvoštallá Norggas
leame su. 25 000 giellageavaheaddji. Sullii bealli dáin
sihke hupmet, lohket ja čállet
sámegiela, ja earáide
lea fas vuosttažettiin hupmangiella.
Davvisámegiella lea viidámus sámi
gielain Norge. Dávvisámegiela hupmet
eanaš Finnmárkku
ja Troms fylkkain, ja Dielddanuori ja Evenášši gielddain
Nordlánddas.
Julevsámi giellaguovlu
Norggas lea Nordlándda fylkkas
ja ollá Sáltovuonas
lullin gitta Bálága
gildii davvin. Divttasvuotna lea dat gielda mas leat eanemus ássit
geat hállet julevsámegiela. Sáhttá árvvoštallat
ahte leat sullii 2000 olbmo geat hállet
julevsámegiela Norgga bealde
ráji, ja ahte sullii 600:s
sis geavahit giela aktiivvalaččat.
Lullisámi giellaguovlu
Norggas lea Sáltoduoddaris
davvin Svahkenii Hedmárkkus
lullin. Lea váttis addit
juste logu man ollu lullisámegielagat
orrot Norggas. Maŋimus logut
leat 1984 rájes (NOU 1984:
18 Sámiid riektedilli) gos árvvoštallui
ahte gávdnojit badjelaš 2000
lullisámi Norggas ja Ruoŧas,
ja ahte sii juohkásit sullii ovttasturrosaš joavkun
goappáge bealde ráji.
Lea maiddái váttis
addit juste loguid man oallugat hállet
lulli- sámegiela beaivválaččat,
muhto várrogas meroštallan
lea ahte vuollel bealli lullisápmelaččain
máhttet giela.
Govus 20.1 Svahken Sijte Engerdála
suohkanis Hedmárkkus
Gáldu: Engerdála suohkan
Sámi giellalávdegotti
dieđuid mielde leat áibbas
unnán olbmot Norggas geain
lea nuortalašgiella eatnigiellan. Eanaš nuortalaččat
orrot Suomas ja Ruoššas,
gos giella ain lea geavahusas.
Geahčá muđui
kapihhttala 2 Máŋggabealatvuohta
sámi servodagas.
19.2 Sámegiela ovddideaddji barggu
organiseren
Kultur- ja girkodepartemeanttas lea fágalaš ovddasvástádus sámilága
giellakahpittala hárrái. Go
giellamearrádusat doaibmagohte ásahuvvui
maiddái Sámi
giellaráđđi.
Sámediggi nammadii Giellaráđi
ja das lei sierra hálddahus. Organiserennuppástuhttima
oktavuođas Sámedikkis
heaittihuvvui Sámi giellaráđđi
jagi 2001. Sámi giellaráđi
hálddahus šattai Sámedikki
hálddahusa oassin
, gč. kap.
7.1. Sámi giellaráđi
heaittiheapmi gáibidii rievdadusaid sámilágas,
gč. Od.prp. nr. 114 (2001 – 2002)
ja árv.O. nr. 13 (2002 – 2003).
Sámilága § 3 – 12
mielde lea Sámedikki bargu
suodjalit ja viidáseappot ovddidit
sámegiela Norggas. Sámediggi galgá juohke
njealját jagi ráhkadit raportta
sámegiela dili birra Norggas. Sámediggi
ráhkadii dakkár
raportta maŋimustá jagi
2004.
Sámediggeráđđi
lea nammadan Sámedikki giellastivrra
mii lea fágaorgána.
Mii guoská giellafágalaš áššiide,
lea Sámi giellalávdegoddi,
mas leat Suoma, Ruoŧa, Ruošša
ja Norgga lahtut mii áimmahuššá dán
barggu, gč. kap. 19.6. Terminologiijaovdánahttin ja
kap. 19.7.5 Sámi giellalávdegoddi.
Sámediggi hálddaša
muhtin ruhtadoarjagiid gielladoaimmaide, ee. guovttegielalašvuođaruđa
sámegiela hálddašanguovllu
gielddaide ja fylkkagielddaide, gč.
kap. 19.7.
Sámedikkis lea guovddaš rolla sámegielbarggus.
Norgga eiseválddit eai sáhte
dattetge válddi sirddihemiin
addit Sámediggái
ovddasvástádusa sámegiela
hárrái.
Lea álo stáhta
ovddasvástádus
fuolahit ahte sámegiella
gáhttejuvvo ja ovdánahtto viidáseappot.
Sámedikkis leat gáržžes
váikkuhangaskaoamit ja resurssat
ja iige sáhte okto leat ovddasvástideaddjin
das láhččojuvvo
go dilli ovddidit sámegiela,
ovdamearkka dihte IKT dáfus. Sámegiela
ovdánahttin viidáseappot lea
sorjavaš ollu doaimmaheddjiid árjjas.
Buot stáhta doaimmahusain
lea ovddasvástádus
vuhtiiváldit sámegiela
geavaheddjiid, gč. kap.
19.4.1 Sámilága
giellanjuolggadusat. Oahpahus-suorgi lea mearrida sámegiela
ovdánahttima. Máhttodepartemeanttas
lea danne guovddáš rolla
barggus sámegiela várás,
gč. kap. 11 ja 12. Sámegiella
lea maiddái hui deaŧalaš elemeanta dearvvašvuođa-
ja sosialsuorggis, gč. kap.
8.
Bargo- ja searvadahttindepartemeantta ovddasvástádus
lea vuosttažettiin ovttastahttit
ráđđehusa
sámepolitihka. Bargo- ja
searvadahttindepartemeanta lea almmatge álggahan
ollu doaimmaid sámegiela
ovddas, vuosttažettiin čadnon
IKT’ii (jf. kap. 19.5) ja ásahii
2002 sierra doarjjapoastta sámegiela
ja diehtojuohkima várás.
Ruhta lea earret eará geavahuvvon
IKT-doaimmaide ja terminologiijaprošeavttaide.
20.2 Sámegiela ovddideaddji barggu
organiseren
Kultur- ja girkodepartemeanttas lea fágalaš ovddasvástádus sámilága
giellakahpittala hárrái. Go
giellamearrádusat doaibmagohte ásahuvvui
maiddái Sámi
giellaráđđi.
Sámediggi nammadii Giellaráđi
ja das lei sierra hálddahus. Organiserennuppástuhttima
oktavuođas Sámedikkis
heaittihuvvui Sámi giellaráđđi
jagi 2001. Sámi giellaráđi
hálddahus šattai Sámedikki
hálddahusa oassin
, gč. kap.
7.1. Sámi giellaráđi
heaittiheapmi gáibidii rievdadusaid sámilágas,
gč. Od.prp. nr. 114 (2001 – 2002)
ja árv.O. nr. 13 (2002 – 2003).
Sámilága § 3 – 12
mielde lea Sámedikki bargu
suodjalit ja viidáseappot ovddidit
sámegiela Norggas. Sámediggi galgá juohke
njealját jagi ráhkadit raportta
sámegiela dili birra Norggas. Sámediggi
ráhkadii dakkár
raportta maŋimustá jagi
2004.
Sámediggeráđđi
lea nammadan Sámedikki giellastivrra
mii lea fágaorgána.
Mii guoská giellafágalaš áššiide,
lea Sámi giellalávdegoddi,
mas leat Suoma, Ruoŧa, Ruošša
ja Norgga lahtut mii áimmahuššá dán
barggu, gč. kap. 19.6. Terminologiijaovdánahttin ja
kap. 19.7.5 Sámi giellalávdegoddi.
Sámediggi hálddaša
muhtin ruhtadoarjagiid gielladoaimmaide, ee. guovttegielalašvuođaruđa
sámegiela hálddašanguovllu
gielddaide ja fylkkagielddaide, gč.
kap. 19.7.
Sámedikkis lea guovddaš rolla sámegielbarggus.
Norgga eiseválddit eai sáhte
dattetge válddi sirddihemiin
addit Sámediggái
ovddasvástádusa sámegiela
hárrái.
Lea álo stáhta
ovddasvástádus
fuolahit ahte sámegiella
gáhttejuvvo ja ovdánahtto viidáseappot.
Sámedikkis leat gáržžes
váikkuhangaskaoamit ja resurssat
ja iige sáhte okto leat ovddasvástideaddjin
das láhččojuvvo
go dilli ovddidit sámegiela,
ovdamearkka dihte IKT dáfus. Sámegiela
ovdánahttin viidáseappot lea
sorjavaš ollu doaimmaheddjiid árjjas.
Buot stáhta doaimmahusain
lea ovddasvástádus
vuhtiiváldit sámegiela
geavaheddjiid, gč. kap.
19.4.1 Sámilága
giellanjuolggadusat. Oahpahus-suorgi lea mearrida sámegiela
ovdánahttima. Máhttodepartemeanttas
lea danne guovddáš rolla
barggus sámegiela várás,
gč. kap. 11 ja 12. Sámegiella
lea maiddái hui deaŧalaš elemeanta dearvvašvuođa-
ja sosialsuorggis, gč. kap.
8.
Bargo- ja searvadahttindepartemeantta ovddasvástádus
lea vuosttažettiin ovttastahttit
ráđđehusa
sámepolitihka. Bargo- ja
searvadahttindepartemeanta lea almmatge álggahan
ollu doaimmaid sámegiela
ovddas, vuosttažettiin čadnon
IKT’ii (jf. kap. 19.5) ja ásahii
2002 sierra doarjjapoastta sámegiela
ja diehtojuohkima várás.
Ruhta lea earret eará geavahuvvon
IKT-doaimmaide ja terminologiijaprošeavttaide.
20.3 Riikkaidgaskaš geatnegasvuođat
Ollu riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat unnitloh-koálbmogiid
ja eamiálbmogiid birra gáhttejit
sámi giela ja kultuvrra.
ILO-konvensuvdna nr. 169 dadjá ee.
28. artihkkalis ahte «Galget gávnnahuvvot
doaimmat seailluhan ja ovdánahttin
dihte guoskevaš álbmogiid álgogielaid». Maiddái
ONa konvenšuvdna siviila
ja politihkalaš vuoigaitvuođaid
birra addá láidestusaid
Norgga sámegiela ovddideaddji
barggu várás.
Dáid konvenšuvnnaid
birra muitaluvvo kapihttalis 1.3.
Skábmamánu
5. beaivvi 1992 Eurohpa soahpamuš regiovdna-
dahje unnitlohkogielaid soahpamuša
ovddasvástádus
lea Kultur- ja girkodepartemeanttas. Konvenšuvdna
gusto lassin sámegillii maiddái
nationála unnitlohkogielaide
go kveanagillii/suomagllii, romangillii ja romanesgillii.
20.3.1 Eurohpa regiovdna- dahje unnitlohkogielaid soahpamuš
Eurohparáđđi
mearridii Eurohpa regiovdna- dahje unnilohkogielaid soahpamuša
(European Charter for regional or minority languages) jagi 1992
gáhtten dihte unnitlohkogielaid,
vai Eurohpa kultuvra seailluhuvvo oktan ovttastuvvon ja girjás
kultuvran. Soahpamuš geatnegahttá našunalstáhtaid čađahit
konkrehta doaimmaid seailluhan dihte regionála- ja
unnilohkogielaid, vai šaddet
oainnusin sihke politihkas, láhkaaddimis
ja geavahusas.
Norga vuolláičálii
soahpamuša skábmamánu
10. b. 1993:s, muhto dát
ii boahtán fápmui
ovdal njukčamánu
1. b. 1998. Soahpamuša nubbi
oassi mearrida ollu deaŧalaš ulbmiliid
ja prinsihpaid das mii guoská stáhtaid geatnegasvuhtii
sihkkarastit unnitlohkogielaid suodjaleami. Unnitlohkogielaid lihtu goalmmát
oassi sisttisdoallá viidát
ja bienalet njuolggadusaid mat addet eiseválddiide
konkrehta geatnegasvuođaid iešguđetge
surggiin, ee. dakkár surggiin
go oahpahusas, riektelágádusas ja
almmolaš hálddašeamis.
Norgga dáfus lea soahpamuša
goalmmát oasi ratifiseren
váikkuhan dušše
davvisámegillii.
Norga lea váldán
badjelasas geatnegasvuođaid
das mii guoská sámegillii oahpahusvuogádagas
(artihkal 8), riektevuogádagas
(artihkal 9), almmolaš hálddašeamis
(artihkal 10), hivvomediain (artihkal 11), kultureallimis (artihkal
12), ekonomalaš ja sosiala
diliin (artihkal 13), ja das mii guoská gielladillái
riikkarájiid rastá (artihkal
14). Maŋimusat namuhuvvon
artihkkalis giela dili birra riikkarájiid rastá lea
Norga dohkkehan geatnegasvuođa
láhčit
diliid nu ahte lea vejolaš ovddidit
ovttasbargama riikkarájiid
rastá ovdamunnin sámegillii, erenoamážit
gaskal regionála ja báikkálaš eiseválddiid
dan golbma davviriikkas.
Unnitlohkogielaid soahpamuša
15. artihkkalis čuovvu ahte
oasehasat galget buktit ovdan raportta politihka birra mii lea nugo
soahpamuša nuppi oasis,
ja doaimmaid birra mat leat dahkkon čađahan
dihte goalmmát oasi, maid
oasehasat leat dohkkehan ratifikašuvnnas.
Raporttat galget bid-djot ovdan juohke njealját
jagis. Norga buvttii ovdan iežas
vuosttaš raportta 1999,
ja 2002 biddjui Norgga nubbi raporta ovdan. Kultur- ja girkodepartemeanta
ovttastahttá raportabarggu
mas leat oasit guoskkahuvvon departemeanttain sámegiela
ja eará unnitlohkogielaid
doaimmaid birra sin ovddasvástádussurggiin.
20.3.2 Mo Norgga goalmmát
raporta Eurohparáđđái galgá čuovvoluvvot
Norga bijai ovdan golmmát
raporttas njukčamánu
2005. Dás čielggaduvvui
bargu mii dahkko ollu surggiid siskkobealde gáhtten
ja ovdánahttin dihte sámegiela,
ee. Sis-Finnmárkku diggegotti ásahemiin
(gč. kap. 5.3.2), Divttasvuona gieldda
searvamiin sámegiela hálddašanguvlui,
ja Elgå-prošeavttain
(kap. 11.3.).
áššedovdilávdegoddi rámida
raporttastis barggu maid Norgga eiseválddit
dahket joatkin dihte soahpamuša čađaheami
Norggas ja čujuhit ahte
Norga lea guorrasan ministtarlávdegotti ávžžuhusaide Norgga
vuosttaš ja nuppi raportta
oktavuođas. áššedovdilávdegoddi
oaivvilda ollašuhttindási
leame čielgasit buorránan.
áššedovdilávdegoddi dadjá ahte
Divttasvuona gieldda searvan lahttun hálddašanguvlui
lea lávki rievttes guvlui
seailluhit ja ovddidit julevsámegiela.
Giella lea dattetge hearkkes dilis. áššedovdilávdegoddi oaidná dárbbu
dakk viđe čađahit
doaimmaid seailluhan dihte giela, erenoamážit
dakkár surggiin go oahpahusas,
oahpaheddjiid háhkamis ja
heivehuvvon oahpponeavvuid ovdánahttimis.
áššedovdilávdegoddi
lea maiddái heađis
go lullisámegiella lea erenoamáš rašis
dilis. Lea dárbu čađahit
dakká viđe doaimmaid
mat sihkkarastet ahte lullisámegiella šaddá ealli
giellan Norggas, erenoamážit
oahpposuorggis. áššedovdilávdegoddi ávžžuha
Norgga ja Ruoŧa eiseválddiid
bargat eambbo veahkkálagaid.
Boahtá ovdan áššedovdilávdegotti
raporttas ahte lea dahkkojuvvon stuorra bargu gáhttet
ja ovddidit davvisámegiela,
erenoamážit
Sis-Finnmárkku diggegotti ásahemiin. Norga
ollašuhttá artihkkaliid
mat geatnegahttet eiseválddiid
dakkár surggiin go oahpus,
mediain ja kultuvrralaš doaimmain. Lea
velá báhcán
muhtun suorggit mainguin ferte bargat viidáseappot.
Dát guoská erenoamážit
sámegielat bargiide ja váilevaš dulkkaide dearvvašvuođasuorggis.
Dasa lassin ii leat vejolaš čállit
sámi nama riekta nationála
registariin, ovdamearkka dihte álbmotregistaris.
Ministtarlávdegotti čoahkkimis
miessemánu 16. beaivvi 2007
gieđahallui áššedovdilávdegotti
raporta ja Eurohparáđđeresolušuvdna Norgga
unnitlohkosoahpamuša čuovvoleami
birra mearriduvvui. Mearrádusas ledje
konkrehta ávžžuhusat čuovvovaš čuoggain:
Norga ferte leat áŋgireabbot
bidjat searaid oahpponeavvuid ja oahpahusa fállamii
oahpaheddjiide julev- ja lullisámegielas
(gč. kap. 11).
Norga ferte sihkkarastit ahte sosiála-
ja dearvvašvuođaásahusat sámi
hálddašanguovl-lu
siskkobealde fállet bálvalusaid
sámegillii (gč.
kap. 8).
Norga ferte sihkkarastit ahte álbmotregisttar
ja eará almmolaš registarat
ja ásahusat dorjot sámegiela čállinmearkkaid
geavaheami (gč. kap. 19.5.1).
Ráđđehusa
Eurohparáđi áššedovdilávdegotti ávžžuhusaid čuovvoleapmi boahtá ovdan
sektorkapihttaliin.
Norgga njealját raporta
gárvána geassemánus
2008.
19.3 Riikkaidgaskaš geatnegasvuođat
Ollu riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat unnitloh-koálbmogiid
ja eamiálbmogiid birra gáhttejit
sámi giela ja kultuvrra.
ILO-konvensuvdna nr. 169 dadjá ee.
28. artihkkalis ahte «Galget gávnnahuvvot
doaimmat seailluhan ja ovdánahttin
dihte guoskevaš álbmogiid álgogielaid». Maiddái
ONa konvenšuvdna siviila
ja politihkalaš vuoigaitvuođaid
birra addá láidestusaid
Norgga sámegiela ovddideaddji
barggu várás.
Dáid konvenšuvnnaid
birra muitaluvvo kapihttalis 1.3.
Skábmamánu
5. beaivvi 1992 Eurohpa soahpamuš regiovdna-
dahje unnitlohkogielaid soahpamuša
ovddasvástádus
lea Kultur- ja girkodepartemeanttas. Konvenšuvdna
gusto lassin sámegillii maiddái
nationála unnitlohkogielaide
go kveanagillii/suomagllii, romangillii ja romanesgillii.
19.3.1 Eurohpa regiovdna- dahje unnitlohkogielaid soahpamuš
Eurohparáđđi
mearridii Eurohpa regiovdna- dahje unnilohkogielaid soahpamuša
(European Charter for regional or minority languages) jagi 1992
gáhtten dihte unnitlohkogielaid,
vai Eurohpa kultuvra seailluhuvvo oktan ovttastuvvon ja girjás
kultuvran. Soahpamuš geatnegahttá našunalstáhtaid čađahit
konkrehta doaimmaid seailluhan dihte regionála- ja
unnilohkogielaid, vai šaddet
oainnusin sihke politihkas, láhkaaddimis
ja geavahusas.
Norga vuolláičálii
soahpamuša skábmamánu
10. b. 1993:s, muhto dát
ii boahtán fápmui
ovdal njukčamánu
1. b. 1998. Soahpamuša nubbi
oassi mearrida ollu deaŧalaš ulbmiliid
ja prinsihpaid das mii guoská stáhtaid geatnegasvuhtii
sihkkarastit unnitlohkogielaid suodjaleami. Unnitlohkogielaid lihtu goalmmát
oassi sisttisdoallá viidát
ja bienalet njuolggadusaid mat addet eiseválddiide
konkrehta geatnegasvuođaid iešguđetge
surggiin, ee. dakkár surggiin
go oahpahusas, riektelágádusas ja
almmolaš hálddašeamis.
Norgga dáfus lea soahpamuša
goalmmát oasi ratifiseren
váikkuhan dušše
davvisámegillii.
Norga lea váldán
badjelasas geatnegasvuođaid
das mii guoská sámegillii oahpahusvuogádagas
(artihkal 8), riektevuogádagas
(artihkal 9), almmolaš hálddašeamis
(artihkal 10), hivvomediain (artihkal 11), kultureallimis (artihkal
12), ekonomalaš ja sosiala
diliin (artihkal 13), ja das mii guoská gielladillái
riikkarájiid rastá (artihkal
14). Maŋimusat namuhuvvon
artihkkalis giela dili birra riikkarájiid rastá lea
Norga dohkkehan geatnegasvuođa
láhčit
diliid nu ahte lea vejolaš ovddidit
ovttasbargama riikkarájiid
rastá ovdamunnin sámegillii, erenoamážit
gaskal regionála ja báikkálaš eiseválddiid
dan golbma davviriikkas.
Unnitlohkogielaid soahpamuša
15. artihkkalis čuovvu ahte
oasehasat galget buktit ovdan raportta politihka birra mii lea nugo
soahpamuša nuppi oasis,
ja doaimmaid birra mat leat dahkkon čađahan
dihte goalmmát oasi, maid
oasehasat leat dohkkehan ratifikašuvnnas.
Raporttat galget bid-djot ovdan juohke njealját
jagis. Norga buvttii ovdan iežas
vuosttaš raportta 1999,
ja 2002 biddjui Norgga nubbi raporta ovdan. Kultur- ja girkodepartemeanta
ovttastahttá raportabarggu
mas leat oasit guoskkahuvvon departemeanttain sámegiela
ja eará unnitlohkogielaid
doaimmaid birra sin ovddasvástádussurggiin.
19.3.2 Mo Norgga goalmmát
raporta Eurohparáđđái galgá čuovvoluvvot
Norga bijai ovdan golmmát
raporttas njukčamánu
2005. Dás čielggaduvvui
bargu mii dahkko ollu surggiid siskkobealde gáhtten
ja ovdánahttin dihte sámegiela,
ee. Sis-Finnmárkku diggegotti ásahemiin
(gč. kap. 5.3.2), Divttasvuona gieldda
searvamiin sámegiela hálddašanguvlui,
ja Elgå-prošeavttain
(kap. 11.3.).
áššedovdilávdegoddi rámida
raporttastis barggu maid Norgga eiseválddit
dahket joatkin dihte soahpamuša čađaheami
Norggas ja čujuhit ahte
Norga lea guorrasan ministtarlávdegotti ávžžuhusaide Norgga
vuosttaš ja nuppi raportta
oktavuođas. áššedovdilávdegoddi
oaivvilda ollašuhttindási
leame čielgasit buorránan.
áššedovdilávdegoddi dadjá ahte
Divttasvuona gieldda searvan lahttun hálddašanguvlui
lea lávki rievttes guvlui
seailluhit ja ovddidit julevsámegiela.
Giella lea dattetge hearkkes dilis. áššedovdilávdegoddi oaidná dárbbu
dakk viđe čađahit
doaimmaid seailluhan dihte giela, erenoamážit
dakkár surggiin go oahpahusas,
oahpaheddjiid háhkamis ja
heivehuvvon oahpponeavvuid ovdánahttimis.
áššedovdilávdegoddi
lea maiddái heađis
go lullisámegiella lea erenoamáš rašis
dilis. Lea dárbu čađahit
dakká viđe doaimmaid
mat sihkkarastet ahte lullisámegiella šaddá ealli
giellan Norggas, erenoamážit
oahpposuorggis. áššedovdilávdegoddi ávžžuha
Norgga ja Ruoŧa eiseválddiid
bargat eambbo veahkkálagaid.
Boahtá ovdan áššedovdilávdegotti
raporttas ahte lea dahkkojuvvon stuorra bargu gáhttet
ja ovddidit davvisámegiela,
erenoamážit
Sis-Finnmárkku diggegotti ásahemiin. Norga
ollašuhttá artihkkaliid
mat geatnegahttet eiseválddiid
dakkár surggiin go oahpus,
mediain ja kultuvrralaš doaimmain. Lea
velá báhcán
muhtun suorggit mainguin ferte bargat viidáseappot.
Dát guoská erenoamážit
sámegielat bargiide ja váilevaš dulkkaide dearvvašvuođasuorggis.
Dasa lassin ii leat vejolaš čállit
sámi nama riekta nationála
registariin, ovdamearkka dihte álbmotregistaris.
Ministtarlávdegotti čoahkkimis
miessemánu 16. beaivvi 2007
gieđahallui áššedovdilávdegotti
raporta ja Eurohparáđđeresolušuvdna Norgga
unnitlohkosoahpamuša čuovvoleami
birra mearriduvvui. Mearrádusas ledje
konkrehta ávžžuhusat čuovvovaš čuoggain:
Norga ferte leat áŋgireabbot
bidjat searaid oahpponeavvuid ja oahpahusa fállamii
oahpaheddjiide julev- ja lullisámegielas
(gč. kap. 11).
Norga ferte sihkkarastit ahte sosiála-
ja dearvvašvuođaásahusat sámi
hálddašanguovl-lu
siskkobealde fállet bálvalusaid
sámegillii (gč.
kap. 8).
Norga ferte sihkkarastit ahte álbmotregisttar
ja eará almmolaš registarat
ja ásahusat dorjot sámegiela čállinmearkkaid
geavaheami (gč. kap. 19.5.1).
Ráđđehusa
Eurohparáđi áššedovdilávdegotti ávžžuhusaid čuovvoleapmi boahtá ovdan
sektorkapihttaliin.
Norgga njealját raporta
gárvána geassemánus
2008.
19.4 Nationála lágat
Vuođđolága § 110
a ásaha stáhta
eiseválddiid geatnegasvuođa láhčit
dili dainna lágiin ahte sámi ál-bmotjoavku
sáhttá
«sihkkarastit ja ovddidit iežas
giela, kultuvrra ja servodateallima». Dát
lei earret eará duogážin
go sámiláhka oaččui
ođđa
kapihttala 3 giela birra 1990. Njuolggadusat bohte fápmui ođđajagimánu
1. beaivvi 1992 ja leat dainna lágiin
leamaš doaimmas 16 jagi.
Muđui muitaluvvo sámegiela
birra máŋgga
mearrádusas. Guovdileamos
lea
oahpahuslága kapihtal
6 mii addá sámi
máináide
vuoigatvuođa oažžut
oahpahusa sámegielas ja
sámegillii (gč.
kap. 11).
Mánáidgárdelágas lea gielddaid
ovddasvástádus
láhčit fálaldagaid
sámi mánáide dárkkuhuvvon
(gč. kap. 10). Duopmostuolloláhka čujuha
sámilága mearrádusaide
das mii guoská sámegiela
geavaheapmái.
Dearvvašvuođarievttálaš oainnu
(gč. kap. 8) mielde gusto gáibádus
oažžut áddehahtti diehtojuohkima
beroškeahttá giellanjuolggadusaid
gáržžidemiin. Bálvalusfálaldat
sámegillii lea maiddái
sávahahtti rivttes ja dárbbašlaš iskama
ja dálkkodeami geažil.
NRK lea
mearrádusaidisguin geatnegahtton
deattuhit erenoamážit
iežas rolla dážža
ja sámi dáidaga
ja kultuvrra ovddideaddjin ja gaskkustead-djin. Lea maiddái
konkrehta prográmmagáibádus
njuolggadusain ahte NRKa čohkkejuvvon
riikkaviidosaš prográmmafálaldat
sihke radios ja tvs unnimusat galgá sisttisdoallat beaivválaš sáddagiid
sámi álbmogii
ja jeavddalaš prográmmaid mánáide
ja nuoraide sámegillii.
Kultur- ja girkodepartemeanta buvttii skábmamánus
2007 ovdan stuorradiggedieđáhusa
NRK-plakáhta čađameami
birra mii bajit dásis muitala
daid vuordámušaid
ja gáibáidusaid
birra mat álbmogis leat NRKii
(Sd.dieđ. nr. 6 (2007 – 2008)).
Dás lea evttohuvvon ahte
okta momeanta NRK-plakáhtas
galgá leat ahte NRK galgá leat
veahkkin nanneme dáru ja
sámi giela, identitehta
ja kultuvrra. Geahča maiddái
kap. 18.3. Stuorradiggedieđáhus
NRK-plakáhta birra gieđahallui
Stuorradikkis njukčamánu
14. beaivvi 2008, gč. árv.S.nr.
169 (2007 – 2008).
19.4.1 Sámelága giellanjuolggadusat
Sámelága § 1 – 5
nanne ahte sámegiella ja
dárogiella leat
ovttaárvosaš gielat,
ja ahte dát galget leat ovttaárvosaččat
sámelága 3.
kapihtala vuođul.
Muhtun mearrádusat sámelágas leat
gáržžiduvvon
sámegiela hálddašanguovlluide,
ja earáin eai leat fas dakkár
geográfalaš gáržžideamit.
Muhtun mearrádusat leat
oavvilduvvon erenoa-mážit
gielddaide, ja earát gusket maiddái
stáhta ja regionála eiseválddiide.
Maiddái stáhta
ja regionála almmolaš orgánat
leat geatnegahtton, ovdamearkka dihte lea viiddiduvvon riekti geavahit
sámegiela riektelágádisas,
ja lágat ja láhkajuolggadusat
mat leat erenoamáš beroštahttit
olles sámi álbmogii dahje
dan osiide, galget jorgaluvvot sámegillii.
Sámelága
giellanjuolggadusat addet ássiide
giellavuoigatvuođaid go
deaividit iešguđetge
almmolaš orgánaiguin.
Dát guoská njuolggadusaid,
almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái
sámegillii, riektái
oažžut
vástádusa sámegillii,
viididuvvon riektái geavahit sámegiela
rievtti ovddas, viiddiduvvon riektái
geavahit sámegiela dearvvašvuođa-
ja sosialsuorggis, individuála
girkolaš bálvalusaide sámegillii,
vuoigatvuhtii oažžut oahppovirgelobi
ja vuoigatvuhtii oažžut sámegieloahpahusa.
Jus almmolaš orgána
ii čuovo sámelága
giellakapihttala njuolggadusaid, sáhttá son
geasa ášši guoská,
váidit dan dan orgánii
mii lea lagamusas bajábealde
dán orgána masa
váidda guoská,
gč. sámelága § 3 – 11.
Fylkkamánni lea váiddaásahus
go váidda guoská gieldda
dahje fylkkagieldda orgánaide. Maiddái
riikkaviidosaš sámi
organisašuvnnain ja riikkaviidosaš almmolaš orgánain
main leat barggut mat leat erenoamáš mávssolaččat
olles sámi álbmogii
dahje dan osiide, lea váidinvuoigatvuohta
dakkár áššiin. Seammá guoská maiddái áššiide
mat eai guoskka erenoamážit
ovttage ol-bmui. Kultur- ja girkodepartemeanta ii dovdda ahte lea
leamaš oktage váiddaášši.
Hálddašanguovllu
ráddjen lea rievttálaš vuolimusrádji
ja sámelága
giellakapihttala mearrádusat
leat unnimusgáibádus. Dát
siskkilda ahte buot almmolaš orgánat ávžžuhuvvojit
vuhtiiváldit sámegielat
geavaheddjiid, maiddái viidábut
go lága njuolggadusat gáibidit.
Buorit hálddašanvierut dadjet
ahte čálalaš oktavuođaváldimat
sámegillii vástiduvvojit
sámegillii, maiddái
dakkár oktavuođain
main láhka dan ii gáibit.
Go sámelága
giellanjuolggadusat mearriduvvojedje jagi 1990, mearriduvvui maiddái
lágas guđet
gielddat leat fárus sámegiela
hálddašan-guovllus.
Dan oktavuođas go Divttasvuona gielda šattai
lahttun 2005, rievdaduvvui láhka
dainna lágiin ahte hálddašanguovllut
dál leat mearriduvvon láhkaásahusain. Hálddašanguovllus
lea odne Kárášjoga,
Guovdageainnu, Unjárgga,
Porsáŋggu
ja Deanu gielddat Finnmárkkus,
Gáivuona suohkan Romssa
fylkkas, Divttasvuona suohkan Nordlánddas
ja Snoasa suohkan Davvi-Trøndelágas.
Nu leat ge sihke davvisámegiela, julevsámegiela
ja lullisámegiela guovllut oassin
hálddašanguovllus.
Loabága suohkan lea guovvamánus
2008 mearridan ahte suohkan áigu
ohcat beassat searvat sámegiela
hálddašanguvlui.
19.4.2 Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan
Sámi Instituhtta lea
2007 čađahan sámelága
giellanjuolggadusad evaluerema mii lei bargu Kultur- ja girkodepartemeantta ovddas.
Barggu duogážin
lei ahte Sámediggi ja departemeanta
oaivvildedje ahte lea ágga
geahččat
mo sámilága
kapihtal 3 Sámegiella doaibmá lága
ulbmila ektui.
Nugo mandáhta eaktudii
de geavahuvvojedje dieđut
mat leat olámuttus, evaluerema
vuođđun,
erenoamážit Sámedikki
giellageavahaniskkadeamit 2000 rájes
gitta 2004 rádjái.
Dasa lassin leat eará evalueremat
ja čielggadeamit geavahuvvon
ja veahá lassimateriála vižžojuvvon.
19.4.2.1 Raportta čoahkkáigeassu
Raporta loahppajurdda lea ahte eanaš almmolaš orgánat
maidda sámelága giellanjuolggadusat
gusket, eai deavdde lága gáibádusaid
ollásit. Dalle ii leat álbmogii
sámegiela hálddašanguovllu
siskkobealde sihkkaraston riekti geavahit sámegiela
go olbmot váldet oktavuođa
almmolaš orgánaiguin
dan muddui go giellanjuolggadusain lei jurddašuvvon.
Váldosivvan orru leame almmolaš etáhtaid
bargiid váilevaš sámegielgelbbolašvuohta.
Giellagelbbolašvuohta lea molsašuddi
sihke hálddašanguovllu gielddaid
gaskka ja gielddaid siskkáldas etáhtaid
gaskka. Danne leat maiddái
stuorra erohusat das mii guoská giellanjuolggadusaid
gáibádusaid
deaŧaleamos čuovvolaneavttuide.
Orrot maiddái leame stuorra
erohusat sámelága
giellanjuolggadusaid vuoruhemiid ja čuovvolanáŋgiruššama
dáfus almmolaš surggiin
gehččon
ovttas.
Vaikko sámegiella ja
dárogiella raportta mielde
eai velge leat ovttadássásaš gielat hálddašanguovl-lu
siskkobealde, ipmirduvvojit dát
guokte giela eanet ovttadássásažžan
go ovdal. Dát lea várra
hirbmat mávssolaš identitehtii
ja iešárvui,
ja áinnasge guovlluin main
sámegiella ja identitehta
leat leamaš erenoamážit
fuotnin adnon. Sámelága
giellanjuolggadusat leat maiddái
dagahan ahte lea dahkkon viiddis ja viehka muddui ođasmahtti
bargu vuhtiiváldin dihte
guovttegielat ja sámegielat bálvalusaid
ulbmila. Dát guoská sihke
gieldda, fylkkagieldda ja stáhta etáhtaide.
Leat dáhpáhuvvan
positiivva rievdamat giellavuoigatvuođaid
ja giela árvvu hárrái,
muhto eai doarvái. Materiála
mii lea dán evaluerema vuođđun, čájeha
ahte sámegiella ain lea
rašis dilis. Erenoamážit
heađástuhtti
lea lulli- og julevsámegiella
dilli, muhto maiddái davvisámegiella čilgejuvvo áitojuvvon
giellan.
Raporta árvvoštallá fuolahit
go sámelága
giellanjuolggadusat riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid,
erenoamážit
unnitlohkogiellasoahpamuša.
Sámelága
giellanjuolggadusat eai dattetge implementere buot mearrádusaid
unnitlohkogiellasoahpamušas,
mii lea hui viiddes ja čielga dokumeanta.
Raportta loahppajurdda lea ahte lea dárbu
heivehit sámelága
giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaide.
Raporta evttoha ahte eiseválddit árvvoštallet
viiddidit giellavuoigatvuođaid
doaibmaguovllu ja bidjat árjjaid sámegiela
ealáskahttimii. Doahpagat sámi
guovlu, doaimmahusat ja vejolaččat
maiddái sámi
doaimmahusat evttohuvvojit vuođđun dakkár
digáštallamii.
Raporta evttoha ahte ásahuvvo
lávdegoddi sámegiela
ealáskahttimii. Raporta deattuha
dárbbu ovttasbargat riikkarájiid rastá sámi ássanguovlluin.
Ráđđehus áigu čuovvolit
evaluerema ovttas Sámedikkiin.
Evaluerenraporta lea deaŧalaš vuođđu sámegiela
doaibmaplánii.
19.4.3 Báikenammaláhka
Báikenammaláhka
galgá sihkkarastit sámi
báikenamaid nugo riikka lágaid
ja riikkaidgaskasaš šiehtadusaid
ja konvenšuvnnaid rávvejit. Láhka rievdaduvui
jagi 2006. Okta ulbmil lága
rievdademiin lei álkkidit áššemeannudannjuolggadusaid,
ja seammás sihkkarastit
vuđolaš ja jierpmálaš áššemeannudeami
sámi ja kveana báikenamaid dáfus.
Láhkarievdadeapmi lea čuovvoluvvon láhkaásahusa
rievdademiin jagi 2007. Láhkaásahusa
divodanbarggus leat Sámediggi
sámi báikenammakonsuleanta
lahkalagaidovttasbargan sihkkarastin dihte ahte sámi
báikenamaid vuhtiiváldin fuolahuvvo
dohkálaččat.
Eanaš Sámedikki
evttohusas lea dohkkehuvvon.
Govus 20.2 Galben golmma gillii
Gáldu: Kurt Johnsen
Sihke lágas ja láhkaasahusas
leat váldon sisa rievdadusat
mat siskkildit ahte sámi
namaid geavaheapmi nannejuvvo. Earret eará gáibiduvvo
dál riekta čállinvuohki
ja rievttes sámgiel bukstávvageavaheapmi.
Nugo lága mearrádusain
daddjo galgá sámi namma álo čuožžut vuosttažin
galbbain sámi hálddašanguovllus. Láhkaásahusas
lea árvaluvvon rahpat dakkár
vejolavuođa ahte gielddat sáhttet
válljet ahte sámi
namma galgá čuožžut
vuosttažin galbbain maiddái
guovlluin mat eai leat fárus
sámi hálddašanguovllus.
Sámi namaid geavaheapmi
lea dasto vel nannejuvvon dainna lágiin
ahte lága § 9:s lea
mearriduvvon ahte sámi báikenamat maid
dat olbmot geat orrot bissovaččat báikkis
dahje leat čadnon báikái ealáhusa
geažil, geavahit dábálaččat,
galget geavahuvvot almmolaččat
galbbain, kárttain jna. Eaktun
lea ahte báikenamma geavahuvvon iešdáhtus.
Lága § 10:žis
lea velá rahppon vejolašvuohta
váidit jus mearriduvvon
báikenamma sámegillii
ii geavahuvvo.
Váiddalávdegoddi sáhttá addit
Sámediggái
liibba buktit cealkámuša.
Lága § 11 addá Sámediggái
válddi nammadit Sámi
báikenammakonsuleanttaid.
20.4 Nationála lágat
Vuođđolága § 110
a ásaha stáhta
eiseválddiid geatnegasvuođa láhčit
dili dainna lágiin ahte sámi ál-bmotjoavku
sáhttá
«sihkkarastit ja ovddidit iežas
giela, kultuvrra ja servodateallima». Dát
lei earret eará duogážin
go sámiláhka oaččui
ođđa
kapihttala 3 giela birra 1990. Njuolggadusat bohte fápmui ođđajagimánu
1. beaivvi 1992 ja leat dainna lágiin
leamaš doaimmas 16 jagi.
Muđui muitaluvvo sámegiela
birra máŋgga
mearrádusas. Guovdileamos
lea
oahpahuslága kapihtal
6 mii addá sámi
máináide
vuoigatvuođa oažžut
oahpahusa sámegielas ja
sámegillii (gč.
kap. 11).
Mánáidgárdelágas lea gielddaid
ovddasvástádus
láhčit fálaldagaid
sámi mánáide dárkkuhuvvon
(gč. kap. 10). Duopmostuolloláhka čujuha
sámilága mearrádusaide
das mii guoská sámegiela
geavaheapmái.
Dearvvašvuođarievttálaš oainnu
(gč. kap. 8) mielde gusto gáibádus
oažžut áddehahtti diehtojuohkima
beroškeahttá giellanjuolggadusaid
gáržžidemiin. Bálvalusfálaldat
sámegillii lea maiddái
sávahahtti rivttes ja dárbbašlaš iskama
ja dálkkodeami geažil.
NRK lea
mearrádusaidisguin geatnegahtton
deattuhit erenoamážit
iežas rolla dážža
ja sámi dáidaga
ja kultuvrra ovddideaddjin ja gaskkustead-djin. Lea maiddái
konkrehta prográmmagáibádus
njuolggadusain ahte NRKa čohkkejuvvon
riikkaviidosaš prográmmafálaldat
sihke radios ja tvs unnimusat galgá sisttisdoallat beaivválaš sáddagiid
sámi álbmogii
ja jeavddalaš prográmmaid mánáide
ja nuoraide sámegillii.
Kultur- ja girkodepartemeanta buvttii skábmamánus
2007 ovdan stuorradiggedieđáhusa
NRK-plakáhta čađameami
birra mii bajit dásis muitala
daid vuordámušaid
ja gáibáidusaid
birra mat álbmogis leat NRKii
(Sd.dieđ. nr. 6 (2007 – 2008)).
Dás lea evttohuvvon ahte
okta momeanta NRK-plakáhtas
galgá leat ahte NRK galgá leat
veahkkin nanneme dáru ja
sámi giela, identitehta
ja kultuvrra. Geahča maiddái
kap. 18.3. Stuorradiggedieđáhus
NRK-plakáhta birra gieđahallui
Stuorradikkis njukčamánu
14. beaivvi 2008, gč. árv.S.nr.
169 (2007 – 2008).
20.4.1 Sámelága giellanjuolggadusat
Sámelága § 1 – 5
nanne ahte sámegiella ja
dárogiella leat
ovttaárvosaš gielat,
ja ahte dát galget leat ovttaárvosaččat
sámelága 3.
kapihtala vuođul.
Muhtun mearrádusat sámelágas leat
gáržžiduvvon
sámegiela hálddašanguovlluide,
ja earáin eai leat fas dakkár
geográfalaš gáržžideamit.
Muhtun mearrádusat leat
oavvilduvvon erenoa-mážit
gielddaide, ja earát gusket maiddái
stáhta ja regionála eiseválddiide.
Maiddái stáhta
ja regionála almmolaš orgánat
leat geatnegahtton, ovdamearkka dihte lea viiddiduvvon riekti geavahit
sámegiela riektelágádisas,
ja lágat ja láhkajuolggadusat
mat leat erenoamáš beroštahttit
olles sámi álbmogii dahje
dan osiide, galget jorgaluvvot sámegillii.
Sámelága
giellanjuolggadusat addet ássiide
giellavuoigatvuođaid go
deaividit iešguđetge
almmolaš orgánaiguin.
Dát guoská njuolggadusaid,
almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái
sámegillii, riektái
oažžut
vástádusa sámegillii,
viididuvvon riektái geavahit sámegiela
rievtti ovddas, viiddiduvvon riektái
geavahit sámegiela dearvvašvuođa-
ja sosialsuorggis, individuála
girkolaš bálvalusaide sámegillii,
vuoigatvuhtii oažžut oahppovirgelobi
ja vuoigatvuhtii oažžut sámegieloahpahusa.
Jus almmolaš orgána
ii čuovo sámelága
giellakapihttala njuolggadusaid, sáhttá son
geasa ášši guoská,
váidit dan dan orgánii
mii lea lagamusas bajábealde
dán orgána masa
váidda guoská,
gč. sámelága § 3 – 11.
Fylkkamánni lea váiddaásahus
go váidda guoská gieldda
dahje fylkkagieldda orgánaide. Maiddái
riikkaviidosaš sámi
organisašuvnnain ja riikkaviidosaš almmolaš orgánain
main leat barggut mat leat erenoamáš mávssolaččat
olles sámi álbmogii
dahje dan osiide, lea váidinvuoigatvuohta
dakkár áššiin. Seammá guoská maiddái áššiide
mat eai guoskka erenoamážit
ovttage ol-bmui. Kultur- ja girkodepartemeanta ii dovdda ahte lea
leamaš oktage váiddaášši.
Hálddašanguovllu
ráddjen lea rievttálaš vuolimusrádji
ja sámelága
giellakapihttala mearrádusat
leat unnimusgáibádus. Dát
siskkilda ahte buot almmolaš orgánat ávžžuhuvvojit
vuhtiiváldit sámegielat
geavaheddjiid, maiddái viidábut
go lága njuolggadusat gáibidit.
Buorit hálddašanvierut dadjet
ahte čálalaš oktavuođaváldimat
sámegillii vástiduvvojit
sámegillii, maiddái
dakkár oktavuođain
main láhka dan ii gáibit.
Go sámelága
giellanjuolggadusat mearriduvvojedje jagi 1990, mearriduvvui maiddái
lágas guđet
gielddat leat fárus sámegiela
hálddašan-guovllus.
Dan oktavuođas go Divttasvuona gielda šattai
lahttun 2005, rievdaduvvui láhka
dainna lágiin ahte hálddašanguovllut
dál leat mearriduvvon láhkaásahusain. Hálddašanguovllus
lea odne Kárášjoga,
Guovdageainnu, Unjárgga,
Porsáŋggu
ja Deanu gielddat Finnmárkkus,
Gáivuona suohkan Romssa
fylkkas, Divttasvuona suohkan Nordlánddas
ja Snoasa suohkan Davvi-Trøndelágas.
Nu leat ge sihke davvisámegiela, julevsámegiela
ja lullisámegiela guovllut oassin
hálddašanguovllus.
Loabága suohkan lea guovvamánus
2008 mearridan ahte suohkan áigu
ohcat beassat searvat sámegiela
hálddašanguvlui.
20.4.2 Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan
Sámi Instituhtta lea
2007 čađahan sámelága
giellanjuolggadusad evaluerema mii lei bargu Kultur- ja girkodepartemeantta ovddas.
Barggu duogážin
lei ahte Sámediggi ja departemeanta
oaivvildedje ahte lea ágga
geahččat
mo sámilága
kapihtal 3 Sámegiella doaibmá lága
ulbmila ektui.
Nugo mandáhta eaktudii
de geavahuvvojedje dieđut
mat leat olámuttus, evaluerema
vuođđun,
erenoamážit Sámedikki
giellageavahaniskkadeamit 2000 rájes
gitta 2004 rádjái.
Dasa lassin leat eará evalueremat
ja čielggadeamit geavahuvvon
ja veahá lassimateriála vižžojuvvon.
20.4.2.1 Raportta čoahkkáigeassu
Raporta loahppajurdda lea ahte eanaš almmolaš orgánat
maidda sámelága giellanjuolggadusat
gusket, eai deavdde lága gáibádusaid
ollásit. Dalle ii leat álbmogii
sámegiela hálddašanguovllu
siskkobealde sihkkaraston riekti geavahit sámegiela
go olbmot váldet oktavuođa
almmolaš orgánaiguin
dan muddui go giellanjuolggadusain lei jurddašuvvon.
Váldosivvan orru leame almmolaš etáhtaid
bargiid váilevaš sámegielgelbbolašvuohta.
Giellagelbbolašvuohta lea molsašuddi
sihke hálddašanguovllu gielddaid
gaskka ja gielddaid siskkáldas etáhtaid
gaskka. Danne leat maiddái
stuorra erohusat das mii guoská giellanjuolggadusaid
gáibádusaid
deaŧaleamos čuovvolaneavttuide.
Orrot maiddái leame stuorra
erohusat sámelága
giellanjuolggadusaid vuoruhemiid ja čuovvolanáŋgiruššama
dáfus almmolaš surggiin
gehččon
ovttas.
Vaikko sámegiella ja
dárogiella raportta mielde
eai velge leat ovttadássásaš gielat hálddašanguovl-lu
siskkobealde, ipmirduvvojit dát
guokte giela eanet ovttadássásažžan
go ovdal. Dát lea várra
hirbmat mávssolaš identitehtii
ja iešárvui,
ja áinnasge guovlluin main
sámegiella ja identitehta
leat leamaš erenoamážit
fuotnin adnon. Sámelága
giellanjuolggadusat leat maiddái
dagahan ahte lea dahkkon viiddis ja viehka muddui ođasmahtti
bargu vuhtiiváldin dihte
guovttegielat ja sámegielat bálvalusaid
ulbmila. Dát guoská sihke
gieldda, fylkkagieldda ja stáhta etáhtaide.
Leat dáhpáhuvvan
positiivva rievdamat giellavuoigatvuođaid
ja giela árvvu hárrái,
muhto eai doarvái. Materiála
mii lea dán evaluerema vuođđun, čájeha
ahte sámegiella ain lea
rašis dilis. Erenoamážit
heađástuhtti
lea lulli- og julevsámegiella
dilli, muhto maiddái davvisámegiella čilgejuvvo áitojuvvon
giellan.
Raporta árvvoštallá fuolahit
go sámelága
giellanjuolggadusat riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid,
erenoamážit
unnitlohkogiellasoahpamuša.
Sámelága
giellanjuolggadusat eai dattetge implementere buot mearrádusaid
unnitlohkogiellasoahpamušas,
mii lea hui viiddes ja čielga dokumeanta.
Raportta loahppajurdda lea ahte lea dárbu
heivehit sámelága
giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaide.
Raporta evttoha ahte eiseválddit árvvoštallet
viiddidit giellavuoigatvuođaid
doaibmaguovllu ja bidjat árjjaid sámegiela
ealáskahttimii. Doahpagat sámi
guovlu, doaimmahusat ja vejolaččat
maiddái sámi
doaimmahusat evttohuvvojit vuođđun dakkár
digáštallamii.
Raporta evttoha ahte ásahuvvo
lávdegoddi sámegiela
ealáskahttimii. Raporta deattuha
dárbbu ovttasbargat riikkarájiid rastá sámi ássanguovlluin.
Ráđđehus áigu čuovvolit
evaluerema ovttas Sámedikkiin.
Evaluerenraporta lea deaŧalaš vuođđu sámegiela
doaibmaplánii.
20.4.3 Báikenammaláhka
Báikenammaláhka
galgá sihkkarastit sámi
báikenamaid nugo riikka lágaid
ja riikkaidgaskasaš šiehtadusaid
ja konvenšuvnnaid rávvejit. Láhka rievdaduvui
jagi 2006. Okta ulbmil lága
rievdademiin lei álkkidit áššemeannudannjuolggadusaid,
ja seammás sihkkarastit
vuđolaš ja jierpmálaš áššemeannudeami
sámi ja kveana báikenamaid dáfus.
Láhkarievdadeapmi lea čuovvoluvvon láhkaásahusa
rievdademiin jagi 2007. Láhkaásahusa
divodanbarggus leat Sámediggi
sámi báikenammakonsuleanta
lahkalagaidovttasbargan sihkkarastin dihte ahte sámi
báikenamaid vuhtiiváldin fuolahuvvo
dohkálaččat.
Eanaš Sámedikki
evttohusas lea dohkkehuvvon.
Govus 20.2 Galben golmma gillii
Gáldu: Kurt Johnsen
Sihke lágas ja láhkaasahusas
leat váldon sisa rievdadusat
mat siskkildit ahte sámi
namaid geavaheapmi nannejuvvo. Earret eará gáibiduvvo
dál riekta čállinvuohki
ja rievttes sámgiel bukstávvageavaheapmi.
Nugo lága mearrádusain
daddjo galgá sámi namma álo čuožžut vuosttažin
galbbain sámi hálddašanguovllus. Láhkaásahusas
lea árvaluvvon rahpat dakkár
vejolavuođa ahte gielddat sáhttet
válljet ahte sámi
namma galgá čuožžut
vuosttažin galbbain maiddái
guovlluin mat eai leat fárus
sámi hálddašanguovllus.
Sámi namaid geavaheapmi
lea dasto vel nannejuvvon dainna lágiin
ahte lága § 9:s lea
mearriduvvon ahte sámi báikenamat maid
dat olbmot geat orrot bissovaččat báikkis
dahje leat čadnon báikái ealáhusa
geažil, geavahit dábálaččat,
galget geavahuvvot almmolaččat
galbbain, kárttain jna. Eaktun
lea ahte báikenamma geavahuvvon iešdáhtus.
Lága § 10:žis
lea velá rahppon vejolašvuohta
váidit jus mearriduvvon
báikenamma sámegillii
ii geavahuvvo.
Váiddalávdegoddi sáhttá addit
Sámediggái
liibba buktit cealkámuša.
Lága § 11 addá Sámediggái
válddi nammadit Sámi
báikenammakonsuleanttaid.
20.5 Sámegiella ja IKT
Ráđđehusa
ulbmil lea ahte buot almmolaš suorggi
teknologalaš IKT-ovdánahttin
galgá leat huksejuvvon universála
hábmema prinsihppii. Dat galgá addit
buot geavaheddjiide lassiárvvu
teknologiija geavaheamis. Ráđđehusa
ulbmil lea sihkkarastit ahte buohkain lea vejolašvuohta
ja hállu háhkat
alcceseaset dárbbašlaš gelbbolašvuođa
vai sáhttet ávkkástallat
teknologiija ja ođđa bálvalusaid
buoremus lági mielde.
Sd.dieđ. nr. 17 (2006 – 2007)
Diehtojuohkinsservodat buohkaide mielde
fertejit lihkostuvvan digitála
searvadahttima politihkas leat golbma váldocakki:
Neahtta, rusttegat ja sisdoallu fidnemis.
Universálalaččat
hábmejuvvon čovdosat.
Digitála gelbbolašvuohta.
Dán vuođul
oaidná ráđđehus
earret eará dárbbu:
sihkkarastit olles riikkii fálaldaga čatnasit
govdaoallenehttii (gč. 20.6.4)
vuoruhit universála
hábmejuvvon teknologiija,
nannet digitála
gelbbolašvuođa fállama álbmogii,
ja
nannet IKT-áŋgiruššama oahpahusas.
Ráđđehus
ovddidii cuoŋománus
2008 Od.prp. nr. 44 (2007 – 2008) ođđa
vealahan- ja olámuddolága.
Lágas leat IKT-gáibádusat
ge. Ráđđehus evttoha
ahte buot ođđa
diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiija mii lea álbmoga várás,
galgá suoidnemánu
1. b. 2011 rájes leat universálalaččat hábmejuvvon,
dat mearkkaša nu láhččojuvvon
ahte nu olus go jo vejoilaš galget
dan sáhttit geavahit. Dálá IKT-čovdosiida
evttohuvvo ođđajgimánu
1. b. 2021 loah-palaš áigemearrin.
Sámegiela oktavuođas
lea dás vuosttažettiin
sáhka sáhttit
geavahit sámegiela buot
IKT-oktavuođain, ahte sámegielat
namaid sáhttá čállit
riekta almmolaš registariidda, ja
ahte ovdánahttojit prográmmagálvvut
mat dorjot sámegiela. Eatnašiidda
mearkkaša ođđá teknologiija,
ovdamearkka dihte bálvalusaid
automatiseren interneahta geavahettiin, ahte sin árgabeaivi šaddá alkibun.
Ođđá teknologiija
geavaheami sihkkarastin sámegielagiidda
ge lea sidjiide hui mávssolaš dan láhkai
ahte sii buorebut sáhttet oassálastit
servodahkii ja ahte sámegiella ovddiduvvo.
Almmolaš suorggis lea čielga
ovddasvástádus
fuolahit ahte iešguđetlágan
IKT- ja neahttačovdosat
eai dagat ođđa hehttehusaid.
20.5.1 Sámegiela čállinmearkkaid
geavaheapmi – almmolaš registarat
Lea leamaš positiivva
ovdánahttin maŋimus
jagiid das mii guoská sámegiela čállinmearkkaide
ja IKTii. Sámi giellajoavkkuin
leat oktiibuot 15 ere-noamáš čállinmearkka
earret daid dábálaš čállinmearkkaid
mat leat angloamerihkálaš vuogádagas.
Sámegiella lea dál implementerejuvvon
muhtun buvttadeddjiid operatiivavuogádagaide.
Eurohpalaš telekomstandárden
(ETSI) lea mearridan oktasaš standárdda
mas sámegiela čállinmearkkat
sáhttet šaddat fidnemis
mobiltelefovdnatastatuvrras. Vaikko vel standárda
mearriduvvui jagi 2003, eai leat odne márkanis
gávdnamis dakkár mobiltelefovnnat
mat dorjot visot sámi čállinmearkkaid.
Leat ain hástalusat báhcán.
Eurohparáđi
geassemánu 2007 resolušuvdna
Unnitlohkogiellasoahpamuša
Norgga geavaheami birra ávžžuha
ahte Norga sihkkarastá ahte álbmotregisttar
ja eará almmolaš registarat
ja ásahusat dorjot sámi čállinmearkkaid
geavaheami, gč. kap. 19.3.2.
Lea ráđđehusa ulbmil
ahte buot almmolaš registarat
galget sáhttit geavahit
sámi čállinmearkkaid,
ja ahte dáhtalonohallan
gaskal registariid galgá doaibmat
sámi čállinmearkkaid
geavahemiin. Sámi namaid,
báikenamaid, adreassaid
ferte sáhttit registarastit
riekta, nugo lea daddjon nammalágas
ja báikenammalágas. Vaikko
dilli dál leage oalle dohkálaš das
mii guoská sámi čálinmearkkaide
peršovnnalaš dihtoriin,
lea vel báhcán
oalle ollu bargu ovdalgo dat stuorra, almmolaš registarat
hálddašit buot
sámi čállinmearkkaid ollásit.
Ođasmahtttin- ja hálddahusdepartemeanta árvvoštallá dál galgá go ásahuvvot
bákkolaš gáibádus
etáhtaide ja gielddaide
geavahit oktasaš čállinmearkastandárdda
(ISO/IEC-10646 (Unicode)) mii earret eará sihkkarastá lassemearkkaid (diakrihtalaš mearkkaid),
ja dás maiddái
sámi čállinmearkkaid riektagieđahallama
almmolaš neahttasiidduin
ja almmolaš registariin.
Dát guoská earret
eará álbmotregistarii, Ovttadatregistarii
Brønnøysunddas ja Stáhta kártadoaimmahaga
registarii mas leat báikenamat
ja adreassat.
Buot stáhta etáhtat
galget árvvoštallat
dárbbu váldit
atnui prográmmagálvvuid/plattforpmaid
mat dahket vejolažžan
geavahit sámegiela čállinmearkkaid dađistaga
go dálá prográmmagálvvut
lonuhuvvojit. Dahkan dihte álkibun
almmolaš doaimmaide váldit
atnui sámegiela čállinmearkkaid,
ruhtada Bargo- ja searvadahttindepartemeanta gelbbolašvuođabása
ja sierra neahttabáikki
sámegiela čállinmearkkaide
ja ITii – www.samit.no. áigmuš lea
ahte almmolaš doaimmahusat
galget sáhttit váldit
oktavuođa dohko oažžun
dihte veahki. Lea Standard Norge mii jođiha
gelbbolašvuohtabása
Bargo- ja searvadahttindepartemeantta ovddas.
20.5.2 Sámegiela divvunprográmma
Sámediggi lea 2004 rájes čađahan
prošeavtta ovddidan dihte sámegiela
korrektuvra- prográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamii. Prošeavtta
ruhtadit Sámediggi ja ollu departemeanttat. Čállinvuohkedárkkistus
davvisámegillii ja julevsámegillii
ráhkaduvvui jagi 2007. Dát
teknologiija lea hirbmat deaŧalaš veahkkeneavvu
sámegiela áimahuššamii
ja ovdánahttimii. Ulbmil
lea ahte čállinvuohkedárkkistus
galgá dagahit ahte olbmot
geat muđui eai leat sihtkkarat
máhttet go sii sámegiela
riektačállima,
galget sáhttit geavahit
sámegiela čálalaččat
ollu oktavuođain. Muhtun
sámi ollesolbmot
eai beassan oahppat čállit
sámegiela go vázze
skuvlla. Sidjiide lea várra dákkár čállinvuohkedárkkistus
stuorra ávkin. Čállinvuohkedárkkistus
lea maiddái mávssolaš neavvu
skuvllas ja giellaoahpahusa oktavuođas.
Jagiid 2008 – 2010 lea davvisámegiela
ja julevsámegiela čállinvuohkedárkkistus
gárvvis, ollislaš hámis.
Lea almmatge lunddolaš geahččat
vuosttaš jagiid geahččalanáigodahkan.
Lea dárbu prošeaktaorganisašuvdnii
mii sáhttá vuostáiváldit
boasttuvuođa dieđihemiid
ja divvut prográmmagálvvu
boasttuvuođaid, bagadit
geavaheddjiid geat galget implementeret čovdosa,
ja heivehit čállinvuohkedárkkistusa
ođđa prográmmagálvvu
ođđa veršuvnnaide
mat ilbmet.
Lullisámegiella lea garra
deattu vuolde, og das leat dušše
moadde čuođi geavaheaddji.
Lullisámegiela deaŧalaš nannendoaibmabidju
lea addit maiddái lullisámi
giellageavaheddjiide IT-neavvuid mat leat veahkkin riektačállimii.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta, Máhttodepartemeanta
ja Sámediggi ruhtadit joatkkaprošeavtta, «Divvun
2», man doaibman lea davvisámegiela
ja julevsámegiela čállinvuohkedárkkistusa
ortnegisdoallan ja geahččalandoaibma,
ja ovddidit čállin-
vuohkedárkkistusa lullisámegiela
várás.
Prošeakta lea 3 jáhkásaš,
ja ulbmil ahte lullisámegiela čállinvuohkedárkkistus
galgá leat válmmas ovdal
jagi 2010 loahpa.
20.5.3 Hupmansyntesa
Eanet ja eanet bálvalusat
dahkkojit elektrovnnalažžan
ja ollu diehtojuohkin dahkko fidnen láhkái
digitála hámis,
earret eará girjerájuin.
Dahkan dihte buohkaide olámuddui
lea čujuhuvvon dárbui eambbo
almmolaš áŋgriuššamii,
ja ollu doaimmaheaddjit leat čujuhan
erenoamážit dárbui
ovddidit hupmansyntesa neavvuid.
Hállan lea čájehuvvon
leat beaktilis vuohki buktit diehtojuohkima, juogo geavahuvvon okto,
ovttas teavsttain, dahje synkroniserejuvvon teavsttain dainna lágiin
ahte cuiggon čájeha
guhte sátni lohkkojuvvo. Hállanprográmma
sáhttá dahkat
ol-bmuide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat iešguđetlágán
teavsttaid, sihke fágagirjjiid,
ja girj-jiid ja aviissaid oláhan láhkái.
Olbmuide geat galget oahpahallat dárogiela,
lea maiddái dakkár funkšunalitehta ávkkálaš. Sámediggi
lea čielggadan leago vejolaš ovddidit
hupmansyntesa sámegiela
várás.
Hupmansyntesa lea jurddašuvvon
geavahuvvot lassineavvun lotnolasat dábálaš korrektuvraprográmmain.
Vásihusat čájehit ahte
hupmansyntesa geavaheapmi doarju sihke lohkan- ja čállinproseassa.
Dasa lassin sáhttá hupmansyntesa
geavahuvvot vuođđun
ovddidit ođđaáigásaš bálvalusfálaldagaid
ollu surggiin.
19.5 Sámegiella ja IKT
Ráđđehusa
ulbmil lea ahte buot almmolaš suorggi
teknologalaš IKT-ovdánahttin
galgá leat huksejuvvon universála
hábmema prinsihppii. Dat galgá addit
buot geavaheddjiide lassiárvvu
teknologiija geavaheamis. Ráđđehusa
ulbmil lea sihkkarastit ahte buohkain lea vejolašvuohta
ja hállu háhkat
alcceseaset dárbbašlaš gelbbolašvuođa
vai sáhttet ávkkástallat
teknologiija ja ođđa bálvalusaid
buoremus lági mielde.
Sd.dieđ. nr. 17 (2006 – 2007)
Diehtojuohkinsservodat buohkaide mielde
fertejit lihkostuvvan digitála
searvadahttima politihkas leat golbma váldocakki:
Neahtta, rusttegat ja sisdoallu fidnemis.
Universálalaččat
hábmejuvvon čovdosat.
Digitála gelbbolašvuohta.
Dán vuođul
oaidná ráđđehus
earret eará dárbbu:
sihkkarastit olles riikkii fálaldaga čatnasit
govdaoallenehttii (gč. 20.6.4)
vuoruhit universála
hábmejuvvon teknologiija,
nannet digitála
gelbbolašvuođa fállama álbmogii,
ja
nannet IKT-áŋgiruššama oahpahusas.
Ráđđehus
ovddidii cuoŋománus
2008 Od.prp. nr. 44 (2007 – 2008) ođđa
vealahan- ja olámuddolága.
Lágas leat IKT-gáibádusat
ge. Ráđđehus evttoha
ahte buot ođđa
diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiija mii lea álbmoga várás,
galgá suoidnemánu
1. b. 2011 rájes leat universálalaččat hábmejuvvon,
dat mearkkaša nu láhččojuvvon
ahte nu olus go jo vejoilaš galget
dan sáhttit geavahit. Dálá IKT-čovdosiida
evttohuvvo ođđajgimánu
1. b. 2021 loah-palaš áigemearrin.
Sámegiela oktavuođas
lea dás vuosttažettiin
sáhka sáhttit
geavahit sámegiela buot
IKT-oktavuođain, ahte sámegielat
namaid sáhttá čállit
riekta almmolaš registariidda, ja
ahte ovdánahttojit prográmmagálvvut
mat dorjot sámegiela. Eatnašiidda
mearkkaša ođđá teknologiija,
ovdamearkka dihte bálvalusaid
automatiseren interneahta geavahettiin, ahte sin árgabeaivi šaddá alkibun.
Ođđá teknologiija
geavaheami sihkkarastin sámegielagiidda
ge lea sidjiide hui mávssolaš dan láhkai
ahte sii buorebut sáhttet oassálastit
servodahkii ja ahte sámegiella ovddiduvvo.
Almmolaš suorggis lea čielga
ovddasvástádus
fuolahit ahte iešguđetlágan
IKT- ja neahttačovdosat
eai dagat ođđa hehttehusaid.
19.5.1 Sámegiela čállinmearkkaid
geavaheapmi – almmolaš registarat
Lea leamaš positiivva
ovdánahttin maŋimus
jagiid das mii guoská sámegiela čállinmearkkaide
ja IKTii. Sámi giellajoavkkuin
leat oktiibuot 15 ere-noamáš čállinmearkka
earret daid dábálaš čállinmearkkaid
mat leat angloamerihkálaš vuogádagas.
Sámegiella lea dál implementerejuvvon
muhtun buvttadeddjiid operatiivavuogádagaide.
Eurohpalaš telekomstandárden
(ETSI) lea mearridan oktasaš standárdda
mas sámegiela čállinmearkkat
sáhttet šaddat fidnemis
mobiltelefovdnatastatuvrras. Vaikko vel standárda
mearriduvvui jagi 2003, eai leat odne márkanis
gávdnamis dakkár mobiltelefovnnat
mat dorjot visot sámi čállinmearkkaid.
Leat ain hástalusat báhcán.
Eurohparáđi
geassemánu 2007 resolušuvdna
Unnitlohkogiellasoahpamuša
Norgga geavaheami birra ávžžuha
ahte Norga sihkkarastá ahte álbmotregisttar
ja eará almmolaš registarat
ja ásahusat dorjot sámi čállinmearkkaid
geavaheami, gč. kap. 19.3.2.
Lea ráđđehusa ulbmil
ahte buot almmolaš registarat
galget sáhttit geavahit
sámi čállinmearkkaid,
ja ahte dáhtalonohallan
gaskal registariid galgá doaibmat
sámi čállinmearkkaid
geavahemiin. Sámi namaid,
báikenamaid, adreassaid
ferte sáhttit registarastit
riekta, nugo lea daddjon nammalágas
ja báikenammalágas. Vaikko
dilli dál leage oalle dohkálaš das
mii guoská sámi čálinmearkkaide
peršovnnalaš dihtoriin,
lea vel báhcán
oalle ollu bargu ovdalgo dat stuorra, almmolaš registarat
hálddašit buot
sámi čállinmearkkaid ollásit.
Ođasmahtttin- ja hálddahusdepartemeanta árvvoštallá dál galgá go ásahuvvot
bákkolaš gáibádus
etáhtaide ja gielddaide
geavahit oktasaš čállinmearkastandárdda
(ISO/IEC-10646 (Unicode)) mii earret eará sihkkarastá lassemearkkaid (diakrihtalaš mearkkaid),
ja dás maiddái
sámi čállinmearkkaid riektagieđahallama
almmolaš neahttasiidduin
ja almmolaš registariin.
Dát guoská earret
eará álbmotregistarii, Ovttadatregistarii
Brønnøysunddas ja Stáhta kártadoaimmahaga
registarii mas leat báikenamat
ja adreassat.
Buot stáhta etáhtat
galget árvvoštallat
dárbbu váldit
atnui prográmmagálvvuid/plattforpmaid
mat dahket vejolažžan
geavahit sámegiela čállinmearkkaid dađistaga
go dálá prográmmagálvvut
lonuhuvvojit. Dahkan dihte álkibun
almmolaš doaimmaide váldit
atnui sámegiela čállinmearkkaid,
ruhtada Bargo- ja searvadahttindepartemeanta gelbbolašvuođabása
ja sierra neahttabáikki
sámegiela čállinmearkkaide
ja ITii – www.samit.no. áigmuš lea
ahte almmolaš doaimmahusat
galget sáhttit váldit
oktavuođa dohko oažžun
dihte veahki. Lea Standard Norge mii jođiha
gelbbolašvuohtabása
Bargo- ja searvadahttindepartemeantta ovddas.
19.5.2 Sámegiela divvunprográmma
Sámediggi lea 2004 rájes čađahan
prošeavtta ovddidan dihte sámegiela
korrektuvra- prográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamii. Prošeavtta
ruhtadit Sámediggi ja ollu departemeanttat. Čállinvuohkedárkkistus
davvisámegillii ja julevsámegillii
ráhkaduvvui jagi 2007. Dát
teknologiija lea hirbmat deaŧalaš veahkkeneavvu
sámegiela áimahuššamii
ja ovdánahttimii. Ulbmil
lea ahte čállinvuohkedárkkistus
galgá dagahit ahte olbmot
geat muđui eai leat sihtkkarat
máhttet go sii sámegiela
riektačállima,
galget sáhttit geavahit
sámegiela čálalaččat
ollu oktavuođain. Muhtun
sámi ollesolbmot
eai beassan oahppat čállit
sámegiela go vázze
skuvlla. Sidjiide lea várra dákkár čállinvuohkedárkkistus
stuorra ávkin. Čállinvuohkedárkkistus
lea maiddái mávssolaš neavvu
skuvllas ja giellaoahpahusa oktavuođas.
Jagiid 2008 – 2010 lea davvisámegiela
ja julevsámegiela čállinvuohkedárkkistus
gárvvis, ollislaš hámis.
Lea almmatge lunddolaš geahččat
vuosttaš jagiid geahččalanáigodahkan.
Lea dárbu prošeaktaorganisašuvdnii
mii sáhttá vuostáiváldit
boasttuvuođa dieđihemiid
ja divvut prográmmagálvvu
boasttuvuođaid, bagadit
geavaheddjiid geat galget implementeret čovdosa,
ja heivehit čállinvuohkedárkkistusa
ođđa prográmmagálvvu
ođđa veršuvnnaide
mat ilbmet.
Lullisámegiella lea garra
deattu vuolde, og das leat dušše
moadde čuođi geavaheaddji.
Lullisámegiela deaŧalaš nannendoaibmabidju
lea addit maiddái lullisámi
giellageavaheddjiide IT-neavvuid mat leat veahkkin riektačállimii.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta, Máhttodepartemeanta
ja Sámediggi ruhtadit joatkkaprošeavtta, «Divvun
2», man doaibman lea davvisámegiela
ja julevsámegiela čállinvuohkedárkkistusa
ortnegisdoallan ja geahččalandoaibma,
ja ovddidit čállin-
vuohkedárkkistusa lullisámegiela
várás.
Prošeakta lea 3 jáhkásaš,
ja ulbmil ahte lullisámegiela čállinvuohkedárkkistus
galgá leat válmmas ovdal
jagi 2010 loahpa.
19.5.3 Hupmansyntesa
Eanet ja eanet bálvalusat
dahkkojit elektrovnnalažžan
ja ollu diehtojuohkin dahkko fidnen láhkái
digitála hámis,
earret eará girjerájuin.
Dahkan dihte buohkaide olámuddui
lea čujuhuvvon dárbui eambbo
almmolaš áŋgriuššamii,
ja ollu doaimmaheaddjit leat čujuhan
erenoamážit dárbui
ovddidit hupmansyntesa neavvuid.
Hállan lea čájehuvvon
leat beaktilis vuohki buktit diehtojuohkima, juogo geavahuvvon okto,
ovttas teavsttain, dahje synkroniserejuvvon teavsttain dainna lágiin
ahte cuiggon čájeha
guhte sátni lohkkojuvvo. Hállanprográmma
sáhttá dahkat
ol-bmuide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat iešguđetlágán
teavsttaid, sihke fágagirjjiid,
ja girj-jiid ja aviissaid oláhan láhkái.
Olbmuide geat galget oahpahallat dárogiela,
lea maiddái dakkár funkšunalitehta ávkkálaš. Sámediggi
lea čielggadan leago vejolaš ovddidit
hupmansyntesa sámegiela
várás.
Hupmansyntesa lea jurddašuvvon
geavahuvvot lassineavvun lotnolasat dábálaš korrektuvraprográmmain.
Vásihusat čájehit ahte
hupmansyntesa geavaheapmi doarju sihke lohkan- ja čállinproseassa.
Dasa lassin sáhttá hupmansyntesa
geavahuvvot vuođđun
ovddidit ođđaáigásaš bálvalusfálaldagaid
ollu surggiin.
19.6 Terminologiijaid ovddideapmi
Tearpmaid ráhkadeapmi
sámegillii lea dehálaš go
olmmoš lea áigumin bisuhit
ja nannet sámegiela geavaheami.
Jus sámegiela galggaš sáhttit
geavahit fágalaš oktavuođain,
de fertejit leat fágaterminologiijat
ja fágadoahpagat sámegillii.
Sámedikkis lea ovddasvástádus norbmet
sámegiela ja dohkkehit sámegiel
tearpmaid Norggas.
Sámi giellalávdegoddi
(gč. kap. 19.7.5) dat dohkkeha
sámegiel tearpmaid. Sámi
giellalávdegotti guhkesáigeplánas áigodahkii
2007 – 2009 lea tearbmabargu okta golmma váldoáŋgiruššan-suorggis. Giellalávdegotti
ulbmil lea oktiiordnet terminologiijaprošeavttaid,
riikkarájáid rastá ge,
nu ahte unnán resurssat
geavahuvvojit jierpmálaččat.
Dasto lea sániid oktiiheiveheapmi
ja kárten dehálaš amas šaddat
sátnemoivi. Riikkain sáhttet
leat guđege tearpmat seamma
doahpagiidda.
Sámediggi lea ásahan sátnebáŋkku
www.risten.no. Eanet go 14 000 sáni
leat dál registarastojuvvon diehtovuđđui.
Diehtovuođus lea vejolaš ohcat
dárogillii ja sámegillii. Sátnediehtovuođđu
sisttisdoallá sámegielat
tearpmaid oarjelsámegillii, julevsámegillii
ja davvisámegillii. Diehtovuođu
lassin sisttisdoallá risten.no maiddái
grammatihkkasiiddu mas leat dieđut
oarjelsámegiela, julevsámegiela
ja davvisámegiela giellaoahpa
birra. Norgga Sámediggi
dat hálddaša
risten.no.
Boksa 20.2 Oslo børs
sámegillii
Govus 20.3 Oslo børs sámegillii
Gáldu: Oslo Børs
Dán diehtojuohkingihppaga sámegielat
hámi ráhkadeapmi lea
geahččaleapmi
viiddidit sámegiela geavaheami
ođđa fágasurggiide.
Ekonomiijas lea dássážii
leamaš hui uhccán
tearbmaovddideapmi sámegillii.
Bargu lea leamaš organiserejuvvon
Finánsamárkanfoandda vuollásaš prošeaktan,
mii ruhtada dutkama ja álbmotčuvgehusa
finánsamárkansuorggi
siskkobealde.
Gáldu: www.forskningsradet.no/finansmarkedsfondet/
Terminologiijaovddideapmi ja norbmen lea dehálaš almmolaš eiseválddiide lágaid,
láhkaásahusaid
ja skoviid jna. jorgaleamis. Almmolaš hálddahussii
lea hástalus ahte sámegiel
tearpmaid dohkkeheapmi ovdána
njozet, erenoamážit
lágaid jorgaleami oktavuođas.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu árvvoštallat
mo buoremusat lea vejolaš kvalitehtasihkkarastit sámegiela
geavaheami láhkajorgalusain ja
eará almmolaš dokumeanttain.
19.6.1 Sámegiela juridihkalaš terminologiija
áimmahuššan
dihte sápmelaččaid
riektesihkkarvuođa lea deaŧalaš vealtat boasttuáddejumiin
giellavealaid dihte. Sámilága § 3 – 2
vuosttaš oasi mielde galget
lágat ja njuolggadusat mat
leat erenoamáš beroštahttit
olles sámi álbmogii
dahje dan osiide jorgaluvvot sámegillii.
Lea almmatge váttisvuohta ahte
ollu juridihkalaš tearpmat
eai gávdno sámegillii.
Buhtadan dihte dán serve
Justiisadeparteameanta, Gieldda- ja guovlodepartemeanta,
Sámediggi, Finnmárkku
fylkkagielda ja Deanu gielda 2004 ovttas ruhtadit prošeavtta «Sámegiela
juridihkalaš terminologiija» man
ulbmil lei ovddidit riekteterminologiija davvisámegillii.
SEG (Sám ealáhus-
ja ovdánahttinguovddáš AS) jođiha
prošeavtta.
Ovddidit sámi tearpmaid
lea váttis ja áddjás
bargu. Dát guoská erenoamážit
juridihkalaš tearpmaide danne
go dakkár barggus gáibáduvvo
ahte olmmoš lea hirbmat deaivil.
Prošeakta «Sámegiel
juridihkalaš terminologiija» ovdánahtii
ollu tearpmaid sámegillii
earret eará ráŋggaštusrievtti, ráŋggaštusproseassa
ja siviilaproseassa birra. Dasa lassin čilgejuvvui
tearpmaid sisdoallu, ja čájehuvvui
mainna lágiin sáhttá geavahit
dadjanvugiid cealkagiin. Tearpmat biddjojuvvoojit neahttabáikái www.risten.no‘s
dađistaga go Sámi giellalávdegoddi
lea dohkkehan tearpmaid.
Deanu gieldda prošeakta «Sámi láhkagiella» lea
guovttejagáš prošeakta.
Vuosttaš oassi prošeavttas
lei gárvvis 2007 ja lea
ráhkaduvvon listu mas leat
691 sámi juridihkalaš tearpma.
Tearbmaovdánahttinbarggus
lea leamaš sihke giellafágalaš ja
juridihkalaš gelbbolašvuohta.
Deanu gielddas lea áigumuš ovddosguvlui
joatkit prošeavtta jagi
vel. Go prošeakta lea loahpahuvvon,
ovddiduvvojit tearpmat Sámi giellalávdegoddái
dohkkeheapmái.
20.6 Terminologiijaid ovddideapmi
Tearpmaid ráhkadeapmi
sámegillii lea dehálaš go
olmmoš lea áigumin bisuhit
ja nannet sámegiela geavaheami.
Jus sámegiela galggaš sáhttit
geavahit fágalaš oktavuođain,
de fertejit leat fágaterminologiijat
ja fágadoahpagat sámegillii.
Sámedikkis lea ovddasvástádus norbmet
sámegiela ja dohkkehit sámegiel
tearpmaid Norggas.
Sámi giellalávdegoddi
(gč. kap. 19.7.5) dat dohkkeha
sámegiel tearpmaid. Sámi
giellalávdegotti guhkesáigeplánas áigodahkii
2007 – 2009 lea tearbmabargu okta golmma váldoáŋgiruššan-suorggis. Giellalávdegotti
ulbmil lea oktiiordnet terminologiijaprošeavttaid,
riikkarájáid rastá ge,
nu ahte unnán resurssat
geavahuvvojit jierpmálaččat.
Dasto lea sániid oktiiheiveheapmi
ja kárten dehálaš amas šaddat
sátnemoivi. Riikkain sáhttet
leat guđege tearpmat seamma
doahpagiidda.
Sámediggi lea ásahan sátnebáŋkku
www.risten.no. Eanet go 14 000 sáni
leat dál registarastojuvvon diehtovuđđui.
Diehtovuođus lea vejolaš ohcat
dárogillii ja sámegillii. Sátnediehtovuođđu
sisttisdoallá sámegielat
tearpmaid oarjelsámegillii, julevsámegillii
ja davvisámegillii. Diehtovuođu
lassin sisttisdoallá risten.no maiddái
grammatihkkasiiddu mas leat dieđut
oarjelsámegiela, julevsámegiela
ja davvisámegiela giellaoahpa
birra. Norgga Sámediggi
dat hálddaša
risten.no.
Boksa 20.2 Oslo børs
sámegillii
Govus 20.3 Oslo børs sámegillii
Gáldu: Oslo Børs
Dán diehtojuohkingihppaga sámegielat
hámi ráhkadeapmi lea
geahččaleapmi
viiddidit sámegiela geavaheami
ođđa fágasurggiide.
Ekonomiijas lea dássážii
leamaš hui uhccán
tearbmaovddideapmi sámegillii.
Bargu lea leamaš organiserejuvvon
Finánsamárkanfoandda vuollásaš prošeaktan,
mii ruhtada dutkama ja álbmotčuvgehusa
finánsamárkansuorggi
siskkobealde.
Gáldu: www.forskningsradet.no/finansmarkedsfondet/
Terminologiijaovddideapmi ja norbmen lea dehálaš almmolaš eiseválddiide lágaid,
láhkaásahusaid
ja skoviid jna. jorgaleamis. Almmolaš hálddahussii
lea hástalus ahte sámegiel
tearpmaid dohkkeheapmi ovdána
njozet, erenoamážit
lágaid jorgaleami oktavuođas.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu árvvoštallat
mo buoremusat lea vejolaš kvalitehtasihkkarastit sámegiela
geavaheami láhkajorgalusain ja
eará almmolaš dokumeanttain.
20.6.1 Sámegiela juridihkalaš terminologiija
áimmahuššan
dihte sápmelaččaid
riektesihkkarvuođa lea deaŧalaš vealtat boasttuáddejumiin
giellavealaid dihte. Sámilága § 3 – 2
vuosttaš oasi mielde galget
lágat ja njuolggadusat mat
leat erenoamáš beroštahttit
olles sámi álbmogii
dahje dan osiide jorgaluvvot sámegillii.
Lea almmatge váttisvuohta ahte
ollu juridihkalaš tearpmat
eai gávdno sámegillii.
Buhtadan dihte dán serve
Justiisadeparteameanta, Gieldda- ja guovlodepartemeanta,
Sámediggi, Finnmárkku
fylkkagielda ja Deanu gielda 2004 ovttas ruhtadit prošeavtta «Sámegiela
juridihkalaš terminologiija» man
ulbmil lei ovddidit riekteterminologiija davvisámegillii.
SEG (Sám ealáhus-
ja ovdánahttinguovddáš AS) jođiha
prošeavtta.
Ovddidit sámi tearpmaid
lea váttis ja áddjás
bargu. Dát guoská erenoamážit
juridihkalaš tearpmaide danne
go dakkár barggus gáibáduvvo
ahte olmmoš lea hirbmat deaivil.
Prošeakta «Sámegiel
juridihkalaš terminologiija» ovdánahtii
ollu tearpmaid sámegillii
earret eará ráŋggaštusrievtti, ráŋggaštusproseassa
ja siviilaproseassa birra. Dasa lassin čilgejuvvui
tearpmaid sisdoallu, ja čájehuvvui
mainna lágiin sáhttá geavahit
dadjanvugiid cealkagiin. Tearpmat biddjojuvvoojit neahttabáikái www.risten.no‘s
dađistaga go Sámi giellalávdegoddi
lea dohkkehan tearpmaid.
Deanu gieldda prošeakta «Sámi láhkagiella» lea
guovttejagáš prošeakta.
Vuosttaš oassi prošeavttas
lei gárvvis 2007 ja lea
ráhkaduvvon listu mas leat
691 sámi juridihkalaš tearpma.
Tearbmaovdánahttinbarggus
lea leamaš sihke giellafágalaš ja
juridihkalaš gelbbolašvuohta.
Deanu gielddas lea áigumuš ovddosguvlui
joatkit prošeavtta jagi
vel. Go prošeakta lea loahpahuvvon,
ovddiduvvojit tearpmat Sámi giellalávdegoddái
dohkkeheapmái.
20.7 Sámedikki váikkuhangaskaoamit sámegiela
ovddideapmái
Sámediggi meannudii 2004 dieđáhusa
sámegiela birra – Sámegiella
lea čaffat (ašši
24/04). Dieđáhusas
govviduvvojit ollu sámegiela
ovddideaddji doaimmat, ee. sámegielgeavaheapmi
mediain, iešguđetge
sámegielaid dilli, sámegiella
ja IT, ja sámegieloahpahus buot
dásiin. Dan oktavuođas
go dievasčoahkkin gieđahalai
jagi 2004 giellaiskkadeami (ašši
09/05), cuiggodii Sámediggi
ollu hástalusaid giellabarggus iešguđetge
sektoriin. Sámediggi mearridii
maiddái ea.ea oččodit eambbo
gielddaid searvat sámegiela hálddašguvlui, ásahit
eanet giellaguovddážiid,
váikkuhit gielddaid das mii
guoská vuođđooahpahussii,
ja lasihit oahpponeavvoráhkadeami – erenoamážit
lulli- ja julevsámegiela várás.
Sámediggi deattuha ovttasbarggu
rájiid rástá giellabarggus.
Boksa 20.3 Sámegiella alfabehtenprográmma – deaŧalaš giellaáŋgiruššan Romssa
gávpogis
Romssa
fylkkagielda ja Sámediggi
leat ovttasbargošiehtadusas
mii ođastuvvui jagi 2007, šaddan
ovttaoaivilii álggahit alfabetiserenprográmma sámegiela
várás.
Ulbmil lea oažžut
stuorát giellaloktema, mas árjjat
ovttastahttojit hálddašanrájiid
rastá (mánáidgárddit, vuođđoskuvla,
joatkkaskuvla) ja priváhta
doaimmeheddjiiguin (mánáidgárddit,
giellaguovddážat,
rávesolbmuid oahpahus).
Oasehasat oidnet dárbbu čavgadet áŋgiruššamii unnimusat
viđa jagi áigodaga rájes
ja várra gitta logi jagi áigodahkii.
Tabealla 20.1 Sámedikki ruhtajuolludeamit
gielladoaimmaide (1000 ru.).
Ulbmil | 2006 | 2007 | 2008 |
---|
Guovttegielalašvuođaruhta | 33 850 | 38 350 | 42 750 |
Giellaprošeavttat
sámegiela hálddašanguovllu
siskkobealde | 1 057 | 1 360 | 1 360 |
Giellaprošeavttat
sámegiela hálddašanguovllu
olggobealde | 2 432 | 2 850 | 2 850 |
Vuođđodoarjagat
giellaguovddážiidda | 4 050 | 4 176 | 4 500 |
Sámegiella
lea čaffat (kampánnjaide
nuoraid joksamii) | 1 000 | 400 | 0 |
Sámegiela
korrektuvraprográmma | 2 740 | 3 243 | 2 600 |
Supmi | 45 129 | 50 379 | 54 060 |
Geahča maiddái
Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa
(čuoggá 6)
ja 2007 jahkedieđáhusa
(čuoggá 7).
Ovttasbargošiehtadusain
fylkkagielddaiguin lea giellabargu guovddážis.
Ovttasbargošiehtadusat fátmmastit
ee. ovttasbargoarenaid, Sámedikki
sámegieldoarjaga fylkkagielddaide,
giellabarggu ulbmiliid. Finnmárkkus
leat ovdamearkka dihte oasehasat geatnegahtton movttiidahttit gielddaid
ja regionála stáhtaetáhtaid
vuoruhit sámegiela vel čavgadeappot
ge og dan maid unnimusgáibádusat goččot.
Lullisámegiela guovlluin
leat oasehasat ovttaoaivilis bargat ovddidit giellaovdánahttinprográmma
mii galgá sihkkarastit ollislaš ja
kvalitatiiva giellafálaldaga.
Sámediggi juolluda jagi
2008 54 milj. ruvnno iešguđetlágán
doaimmaide seailluhit, nannet ja ovddidit sámegiela (gč. ášši
60/07). Ruhta Sámedikki
gielladoaimmaide juolluduvvo Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bušeahtas.
20.7.1 Sámiálbmoga
foanda – Giellaovddidandoaimmat
Sámediggi juolluda jagi
2008 10 milj. ruvnno Sámeálbmoga
foandda badjebáhcagi. 5,8
milj. ruvnno juolluduvvo ohcamiid mielde. Dás
lea 2 milj. ruvnno várrejuvvon
prošeavttaide mat oaččuhit eanet
aktiiva giellageavaheddjiid ja 0,8 milj. ruvnno árbevirolaš máhtu duođaštan-
ja gaskkustanprošeavttaide.
3 milj. ruvnno galget mannet lassánahttit
sámegielat girjjálašvuođa
almmuhemiid logu. 4,2 milj. ruvnno lea jagi 2008 várrejuvvon ovdánahttin-, čielggadan-
ja duođaštanáigumušaide,
3 milj. ruvnno ovddidit giellaprográmma
ja 1,2 milj. ruvnno árbevirolaš máhtu duođašteapmái
ja gaskkusteapmái.
20.7.2 Doarjja sámegiela hálddašanguovllu
gielddaide ja fylkkagielddaide
Guovttegielalašvuođaruhta
lea guovdileamos váikkuhangaskaoapmi
deavdit sámilága
giellanjuolggadusaid. Ruhta galgá leat ávkin
sihkkarastime guovttegielat bálvalusfálaldaga
sámegiela hálddašanguovllus.
Sámedikki dievasčoahkkin
mearrida guovttegielalašvuođa
ruđaid juohkima hálddašanguovllu
gielddaide ja fylkkagielddaide.
Ortnega ásahii Gielddadepartemeanta 1985
doarjjaortnegin sámegiel
dulkonbálvalussii masa lei
juolluduvvon 0,6 milj. ruvnno. Juolludus lasihuvvui dađistaga
ja doarjja viiddiduvvui fátmmastit
maiddái guovttegielat hálddašeami.
Go sámelága
giellanjuolggadusat biddjojedje johtui 1992 lei 16,35 milj. ruvnno
várrejuvvon doarjjan dulkonbálvalussii
ja gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuhtii sámegiela
hálddašanguovllu
siskkobealde. Ortnet sirdojuvvui Sámediggái 1993
rájes. Doarjja lea lassánan
sakka maŋimus jagiid. Go
hálddašanguovlu
viiddiduvvui maiddái fátmmastit Divttasvuona
2006, lasihii ráđđehus juolludeami
5 milj. ruvnnuin. Sullásaš lassáneapmi
lea dáhpáhuvvan bušeahtas
2008 rájes go Snoasa gielda dál
gullá sámegiela hálddašanguvlui.
Sámedikki iežas
mihttomearri guovttegiela-lašvuođadoarjagiin
lea ahte galgá leat vejolaš geavahit
sámegiela buot servodatdásiin
ja -surggiin. Dát galgá ee.
joksat ságastallamiin gielddaiguin
ja fylkkagielddaiguin dan birra mainna lágiin
sámegiella galgá ovdánahttot
ja dahkkot oainnusin. Sámediggi čađaha
bissovaš čoahkkimiid
sámegiela hálddašanguovllu
gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin.
Eaktun Sámedikki doarjaga
máksimii lea ahte gielddat
ja fylkkagielddat ráhkadit giellaovdánahttinplána.
Gielddat galget maiddái
ráhkadit raportta mas árvvoštallojuvvo
man doaibmilat gieldda váikkuhangaskaoamit
leat lemaš lassin ráhkaduvvon
rehketdollui mii čájeha mo
ruhta lea geavahuvvon diibmá.
20.7.3 Sámi giellaguovddážat
2008 leat ovcci sámi
giellaguovddáža mat
ožžot
doarjaga Sámedikkis. Guovddážat
leat bieđgguid stuorra geográfalaš guovllus
ja gávdnojit Porsáŋggus,
Gáivuonas, Divttasvuonas,
Evenáššis,
Unjárggas, Deanus, Moskavuonas,
Plassjes ja álttás.
Ulbmil giellaguovddážiiguin
lea ovddidit sámegiela ja
nannet sámegiela geavaheami.
Guovddážat
lágidit giellakurssaid, čađahit iešguđetlágán
prošeavttaid ja eará doaimmaid
main giella lea guovddážis.
Sámi giellaguovddážat
leat deaŧalaš giellaarenat,
erenoamážit
doppe gos sámegiella lea
rašši.
Giellaguovddážiid ásaheami
leat báikkálaš doaimmaheaddjit
vuolggahan, ja jurdda ásaheami duogábealde
lea leamaš čohkket resurssaid
ja ásahit giellaarenaid.
Ovttasbargošiehtadusain
gaskal Sámedikki ja fylkkagielddaid
(gč. kap. 7.3.1) lea giellaovdánahttinbargu
oassi šiehtadusas. Sámi
giellaguovddážat
leat dárbbašlaš arenat
ovddidit ja seailluhit sámegiela.
Danne sávvet ovttasbargooasehasat
ahte ásahuvvojit eanet doaibmi
sámi giellaguovddážat
iešguđetge
guovlluin.
20.7.4 Eará gielladoaimmat
Sámediggi addá doarjaga
giellaprošeavttaidesihke
siskkobealde ja olggobealde sámegiela
hálddašanguovllu. Maŋimus
jagiid lea Sámedikkis leamaš terminilogiija čohkken, ovdánahttin
ja registreren, ja sámi báikenamaid čohkken guovddážis.
Sámediggi lea maiddái
atnán deaŧalažžan bidjat árjjaid
eará giellaarenaide earret skuvllaide
ja mánáidgárddiide mánáide
ja nuoraide. Okta strategiija lea ovddidit arenaid mánáide
ja nuoraide gos sámegiella
gullo, oidno ja addá positiivva gaskavuođaid.
Sámediggi lea ásahan
doarjjaortnegiid
sámegielat
almmuhemiide (gč.
kap. 14.4.2). Dál leat almmuheamit mánáide
ja nuoraide ja nissoniidda. Sámediggi
addá maiddái
ruđa árbevirolaš oskku
magasiidnii Nuorttanáste.
Sámediggi áigu
ain bargat nannet fálaldaga,
ja ovttasbarggu davviriikkalaš dásis
ovddidan dihte sámi almmustahttimiid.
Sámegielat almmustahttimat leat
deaŧalaččat
nannen dihte sámegielagiid
lohkanvieruid, movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit
sámi mánáid ja
nuoraid gaskkas, ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi
kultuvrra ja identitehta girjáivuođa.
Sámedikki barggu birra
sámegiel
korrektuvraprográmmainmuitaluvvo
kap. 19.5.2.
20.7.5 Sámi giellalávdegoddi
Sámi giellalávdegoddi
lea Sámegiela parlamentárlaš ráđi vullásaš ja
lea mearridanorgána oktasaš sámi
giellagažaldagain. Sámi
giellalávdegotti ul-bmil
lea áimmahuššat
ja ovddidit dan kulturárbbi
mii lea čadnon sámegillii,
ja nuvt doaibmat fága- ja áššedovdi orgánan,
ovttastahttit ja heivehit sámegiela
geavahan- ja dikšundoaimmaid,
doaimmahit gaskkusteami nationála sámi
giellaorgánaid gaskka ja
ovttastahttit sámegielbarggu.
Okta deaŧalaš ulbmil
lea ahte sámegiella oažžu seamma árvvu
Norggas, Ruoŧas, Suomas ja
Ruoššas.
Sámi giellalávdegoddi
ovttasbargá davviriikkaid
giellaráđiin
ja terminologiijafágalaš ásahusaiguin.
Giellalávdegottis lea
guoktenuplot miellahtu maid Sámedikkit
ja Ruošša sámesearvvit
leat evttohan. Lávdegotti miellahtuid
nammada Sámi parlamentáralaš ráđđi. Čállingoddi
mas dál leat guokte bargi,
lea ovtta sajis Sámedikki
kantuvrraiguin Guovdageainnus.
Sámi giellalávdegotti
ruhtadit Suoma, Ruoŧa ja
Norgga sámedikkit.
Giellalávdegotti guhkesáiggiplánas
2007 – 2009 leat tearbmabargu, sámegiela
seailluheapmi ja ovdánahttin
ja ovttasbargu gaskal Sámi giellalávdegotti
ja Sámedikkiid giellaorgánaid
guovddážis. Geahčá maiddái
kap. 19.6 terminologiijaovdánahttima
birra.
20.7.6 Sámi báikenamaid nammakonsuleanta
Sámedikki nammabálvalusbargu sámi
báikenamaiguin fátmmasta vuosttažettiin
ráđđeaddima namaid čállinvuogi
birra. Dađistaga go sámegiella
lea váldon eanet ja eanet atnui
almmolaš oktavuođain,
lea maiddái jearru lassánan.
Buot mearriduvvon báikenamat čállojit
diehtovuđđui
GBR (Guovddáš báikenammaregisttar)
maid Stáhta kártadoaimmahat
doaimmaha. Geahča maiddái
kap. 19.4.3.
19.7 Sámedikki váikkuhangaskaoamit sámegiela
ovddideapmái
Sámediggi meannudii 2004 dieđáhusa
sámegiela birra – Sámegiella
lea čaffat (ašši
24/04). Dieđáhusas
govviduvvojit ollu sámegiela
ovddideaddji doaimmat, ee. sámegielgeavaheapmi
mediain, iešguđetge
sámegielaid dilli, sámegiella
ja IT, ja sámegieloahpahus buot
dásiin. Dan oktavuođas
go dievasčoahkkin gieđahalai
jagi 2004 giellaiskkadeami (ašši
09/05), cuiggodii Sámediggi
ollu hástalusaid giellabarggus iešguđetge
sektoriin. Sámediggi mearridii
maiddái ea.ea oččodit eambbo
gielddaid searvat sámegiela hálddašguvlui, ásahit
eanet giellaguovddážiid,
váikkuhit gielddaid das mii
guoská vuođđooahpahussii,
ja lasihit oahpponeavvoráhkadeami – erenoamážit
lulli- ja julevsámegiela várás.
Sámediggi deattuha ovttasbarggu
rájiid rástá giellabarggus.
Boksa 20.3 Sámegiella alfabehtenprográmma – deaŧalaš giellaáŋgiruššan Romssa
gávpogis
Romssa
fylkkagielda ja Sámediggi
leat ovttasbargošiehtadusas
mii ođastuvvui jagi 2007, šaddan
ovttaoaivilii álggahit alfabetiserenprográmma sámegiela
várás.
Ulbmil lea oažžut
stuorát giellaloktema, mas árjjat
ovttastahttojit hálddašanrájiid
rastá (mánáidgárddit, vuođđoskuvla,
joatkkaskuvla) ja priváhta
doaimmeheddjiiguin (mánáidgárddit,
giellaguovddážat,
rávesolbmuid oahpahus).
Oasehasat oidnet dárbbu čavgadet áŋgiruššamii unnimusat
viđa jagi áigodaga rájes
ja várra gitta logi jagi áigodahkii.
Tabealla 20.1 Sámedikki ruhtajuolludeamit
gielladoaimmaide (1000 ru.).
Ulbmil | 2006 | 2007 | 2008 |
---|
Guovttegielalašvuođaruhta | 33 850 | 38 350 | 42 750 |
Giellaprošeavttat
sámegiela hálddašanguovllu
siskkobealde | 1 057 | 1 360 | 1 360 |
Giellaprošeavttat
sámegiela hálddašanguovllu
olggobealde | 2 432 | 2 850 | 2 850 |
Vuođđodoarjagat
giellaguovddážiidda | 4 050 | 4 176 | 4 500 |
Sámegiella
lea čaffat (kampánnjaide
nuoraid joksamii) | 1 000 | 400 | 0 |
Sámegiela
korrektuvraprográmma | 2 740 | 3 243 | 2 600 |
Supmi | 45 129 | 50 379 | 54 060 |
Geahča maiddái
Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa
(čuoggá 6)
ja 2007 jahkedieđáhusa
(čuoggá 7).
Ovttasbargošiehtadusain
fylkkagielddaiguin lea giellabargu guovddážis.
Ovttasbargošiehtadusat fátmmastit
ee. ovttasbargoarenaid, Sámedikki
sámegieldoarjaga fylkkagielddaide,
giellabarggu ulbmiliid. Finnmárkkus
leat ovdamearkka dihte oasehasat geatnegahtton movttiidahttit gielddaid
ja regionála stáhtaetáhtaid
vuoruhit sámegiela vel čavgadeappot
ge og dan maid unnimusgáibádusat goččot.
Lullisámegiela guovlluin
leat oasehasat ovttaoaivilis bargat ovddidit giellaovdánahttinprográmma
mii galgá sihkkarastit ollislaš ja
kvalitatiiva giellafálaldaga.
Sámediggi juolluda jagi
2008 54 milj. ruvnno iešguđetlágán
doaimmaide seailluhit, nannet ja ovddidit sámegiela (gč. ášši
60/07). Ruhta Sámedikki
gielladoaimmaide juolluduvvo Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bušeahtas.
19.7.1 Sámiálbmoga
foanda – Giellaovddidandoaimmat
Sámediggi juolluda jagi
2008 10 milj. ruvnno Sámeálbmoga
foandda badjebáhcagi. 5,8
milj. ruvnno juolluduvvo ohcamiid mielde. Dás
lea 2 milj. ruvnno várrejuvvon
prošeavttaide mat oaččuhit eanet
aktiiva giellageavaheddjiid ja 0,8 milj. ruvnno árbevirolaš máhtu duođaštan-
ja gaskkustanprošeavttaide.
3 milj. ruvnno galget mannet lassánahttit
sámegielat girjjálašvuođa
almmuhemiid logu. 4,2 milj. ruvnno lea jagi 2008 várrejuvvon ovdánahttin-, čielggadan-
ja duođaštanáigumušaide,
3 milj. ruvnno ovddidit giellaprográmma
ja 1,2 milj. ruvnno árbevirolaš máhtu duođašteapmái
ja gaskkusteapmái.
19.7.2 Doarjja sámegiela hálddašanguovllu
gielddaide ja fylkkagielddaide
Guovttegielalašvuođaruhta
lea guovdileamos váikkuhangaskaoapmi
deavdit sámilága
giellanjuolggadusaid. Ruhta galgá leat ávkin
sihkkarastime guovttegielat bálvalusfálaldaga
sámegiela hálddašanguovllus.
Sámedikki dievasčoahkkin
mearrida guovttegielalašvuođa
ruđaid juohkima hálddašanguovllu
gielddaide ja fylkkagielddaide.
Ortnega ásahii Gielddadepartemeanta 1985
doarjjaortnegin sámegiel
dulkonbálvalussii masa lei
juolluduvvon 0,6 milj. ruvnno. Juolludus lasihuvvui dađistaga
ja doarjja viiddiduvvui fátmmastit
maiddái guovttegielat hálddašeami.
Go sámelága
giellanjuolggadusat biddjojedje johtui 1992 lei 16,35 milj. ruvnno
várrejuvvon doarjjan dulkonbálvalussii
ja gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuhtii sámegiela
hálddašanguovllu
siskkobealde. Ortnet sirdojuvvui Sámediggái 1993
rájes. Doarjja lea lassánan
sakka maŋimus jagiid. Go
hálddašanguovlu
viiddiduvvui maiddái fátmmastit Divttasvuona
2006, lasihii ráđđehus juolludeami
5 milj. ruvnnuin. Sullásaš lassáneapmi
lea dáhpáhuvvan bušeahtas
2008 rájes go Snoasa gielda dál
gullá sámegiela hálddašanguvlui.
Sámedikki iežas
mihttomearri guovttegiela-lašvuođadoarjagiin
lea ahte galgá leat vejolaš geavahit
sámegiela buot servodatdásiin
ja -surggiin. Dát galgá ee.
joksat ságastallamiin gielddaiguin
ja fylkkagielddaiguin dan birra mainna lágiin
sámegiella galgá ovdánahttot
ja dahkkot oainnusin. Sámediggi čađaha
bissovaš čoahkkimiid
sámegiela hálddašanguovllu
gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin.
Eaktun Sámedikki doarjaga
máksimii lea ahte gielddat
ja fylkkagielddat ráhkadit giellaovdánahttinplána.
Gielddat galget maiddái
ráhkadit raportta mas árvvoštallojuvvo
man doaibmilat gieldda váikkuhangaskaoamit
leat lemaš lassin ráhkaduvvon
rehketdollui mii čájeha mo
ruhta lea geavahuvvon diibmá.
19.7.3 Sámi giellaguovddážat
2008 leat ovcci sámi
giellaguovddáža mat
ožžot
doarjaga Sámedikkis. Guovddážat
leat bieđgguid stuorra geográfalaš guovllus
ja gávdnojit Porsáŋggus,
Gáivuonas, Divttasvuonas,
Evenáššis,
Unjárggas, Deanus, Moskavuonas,
Plassjes ja álttás.
Ulbmil giellaguovddážiiguin
lea ovddidit sámegiela ja
nannet sámegiela geavaheami.
Guovddážat
lágidit giellakurssaid, čađahit iešguđetlágán
prošeavttaid ja eará doaimmaid
main giella lea guovddážis.
Sámi giellaguovddážat
leat deaŧalaš giellaarenat,
erenoamážit
doppe gos sámegiella lea
rašši.
Giellaguovddážiid ásaheami
leat báikkálaš doaimmaheaddjit
vuolggahan, ja jurdda ásaheami duogábealde
lea leamaš čohkket resurssaid
ja ásahit giellaarenaid.
Ovttasbargošiehtadusain
gaskal Sámedikki ja fylkkagielddaid
(gč. kap. 7.3.1) lea giellaovdánahttinbargu
oassi šiehtadusas. Sámi
giellaguovddážat
leat dárbbašlaš arenat
ovddidit ja seailluhit sámegiela.
Danne sávvet ovttasbargooasehasat
ahte ásahuvvojit eanet doaibmi
sámi giellaguovddážat
iešguđetge
guovlluin.
19.7.4 Eará gielladoaimmat
Sámediggi addá doarjaga
giellaprošeavttaidesihke
siskkobealde ja olggobealde sámegiela
hálddašanguovllu. Maŋimus
jagiid lea Sámedikkis leamaš terminilogiija čohkken, ovdánahttin
ja registreren, ja sámi báikenamaid čohkken guovddážis.
Sámediggi lea maiddái
atnán deaŧalažžan bidjat árjjaid
eará giellaarenaide earret skuvllaide
ja mánáidgárddiide mánáide
ja nuoraide. Okta strategiija lea ovddidit arenaid mánáide
ja nuoraide gos sámegiella
gullo, oidno ja addá positiivva gaskavuođaid.
Sámediggi lea ásahan
doarjjaortnegiid
sámegielat
almmuhemiide (gč.
kap. 14.4.2). Dál leat almmuheamit mánáide
ja nuoraide ja nissoniidda. Sámediggi
addá maiddái
ruđa árbevirolaš oskku
magasiidnii Nuorttanáste.
Sámediggi áigu
ain bargat nannet fálaldaga,
ja ovttasbarggu davviriikkalaš dásis
ovddidan dihte sámi almmustahttimiid.
Sámegielat almmustahttimat leat
deaŧalaččat
nannen dihte sámegielagiid
lohkanvieruid, movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit
sámi mánáid ja
nuoraid gaskkas, ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi
kultuvrra ja identitehta girjáivuođa.
Sámedikki barggu birra
sámegiel
korrektuvraprográmmainmuitaluvvo
kap. 19.5.2.
19.7.5 Sámi giellalávdegoddi
Sámi giellalávdegoddi
lea Sámegiela parlamentárlaš ráđi vullásaš ja
lea mearridanorgána oktasaš sámi
giellagažaldagain. Sámi
giellalávdegotti ul-bmil
lea áimmahuššat
ja ovddidit dan kulturárbbi
mii lea čadnon sámegillii,
ja nuvt doaibmat fága- ja áššedovdi orgánan,
ovttastahttit ja heivehit sámegiela
geavahan- ja dikšundoaimmaid,
doaimmahit gaskkusteami nationála sámi
giellaorgánaid gaskka ja
ovttastahttit sámegielbarggu.
Okta deaŧalaš ulbmil
lea ahte sámegiella oažžu seamma árvvu
Norggas, Ruoŧas, Suomas ja
Ruoššas.
Sámi giellalávdegoddi
ovttasbargá davviriikkaid
giellaráđiin
ja terminologiijafágalaš ásahusaiguin.
Giellalávdegottis lea
guoktenuplot miellahtu maid Sámedikkit
ja Ruošša sámesearvvit
leat evttohan. Lávdegotti miellahtuid
nammada Sámi parlamentáralaš ráđđi. Čállingoddi
mas dál leat guokte bargi,
lea ovtta sajis Sámedikki
kantuvrraiguin Guovdageainnus.
Sámi giellalávdegotti
ruhtadit Suoma, Ruoŧa ja
Norgga sámedikkit.
Giellalávdegotti guhkesáiggiplánas
2007 – 2009 leat tearbmabargu, sámegiela
seailluheapmi ja ovdánahttin
ja ovttasbargu gaskal Sámi giellalávdegotti
ja Sámedikkiid giellaorgánaid
guovddážis. Geahčá maiddái
kap. 19.6 terminologiijaovdánahttima
birra.
19.7.6 Sámi báikenamaid nammakonsuleanta
Sámedikki nammabálvalusbargu sámi
báikenamaiguin fátmmasta vuosttažettiin
ráđđeaddima namaid čállinvuogi
birra. Dađistaga go sámegiella
lea váldon eanet ja eanet atnui
almmolaš oktavuođain,
lea maiddái jearru lassánan.
Buot mearriduvvon báikenamat čállojit
diehtovuđđui
GBR (Guovddáš báikenammaregisttar)
maid Stáhta kártadoaimmahat
doaimmaha. Geahča maiddái
kap. 19.4.3.
19.8 Strategiijat ja doaibmabijut
Norga lea váldán
deaŧalaš lávkkiid
maŋimus jagiid nannet sámegiela,
juoga maid maiddái Eurohparáđi áššedovdilávdegoddi
deattuha mearkkašumiidisguin goalmmát
raportii Norgga čuovvoleami birra
unnitlohkogiellasoahpamuša hárrái.
Ráđđehus áigu joatkit
barggu ollašuhttit unnitlohkogiellašoahpamuša
oppalaččat
ja daid ávžžuhusaid
maid Ministtarlávdegoddi
lea addán erenoamážit.
Sámegiella lea ain hearkkes
dilis. erenoamážit
leat smávva sámegielat áitojuvvon.
Norgga sámi giellaguddiid jávkan
soaitá leat stuorát
go lassá-neapmi. Ealli sámegiella
lea deaŧalaš oassi
sámi kultuvrras. Ráđđehus áigu
danne bovdet Sámedikki ovttasbargui
ráhkadit doaibmaplána
sámegiela várás. Ráđđehus áigu
dán barggu siskkobealde
deattuhit lullisámegiela
ja julevsámegiela nannema.
Ulbmil doaibmaplánain lea
geahččat
barggu mii dahkko sámegiela
várás
odne oppalaččat,
ja ovttasbargamiin Sámedikkiin
veardidit mainna lea deaháleamoš áŋgiruššat
sihkkarastin dihte sámegiela
ealli ja kulturguoddi giellan boahtteáiggis.
Ráđđehus áigu
leat veahkkin nanneme lullisámegiela
korrektuvraprográmma ruhtademiin
lullisámegiela várás,
ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea várren
1. milj. ruvnno ulbmilii 2008. 0,5 milj. ruvdnosaš juolludus
Bargo- ja searvadahttindepartemeantta badjel Svahken bajásšaddanguovddážii
Engerdal gielddas, lea jotkojuvvon 2008 sihkkarastin dihte lullisámegielfálaldaga
guovllus.
Dat bargu mii dahkko ollu gielddain, skuvllain, oahpahus- ja
dutkanásahusain ja giellaguovddážiin čájeha
positiivva ovdáneami. Almmatge čájeha sámelága
giellajuolggadusaid evalueren ahte eanaš almmolaš orgánat maidda
njuolggadusat gusket, eai deavdde lága
gáibádusaid
ollásit. Váldosivva
orru leame almmolaš etáhtaid
bargiid váilevaš sámegielgelbbolašvuohta. Sámelága
giellanjuolggadusaid evalueren lea deaŧalaš vuođđu sámegiela
doabmaplánabargui.
Ráđđehus
oaivvilda deaŧalažžan ásahit
guovttegielat servodagaid gosa dát
lea vejolaš, ja lea positiivva
viiddidit sámegiela hálddašanguovllu
eambbo. Ovtta gieldda searvan miellahttun sámegiela hálddašanguvlui
lea deaŧalaš áinnaskas
olbmo riektái geavahit sámegiela
go deaivvida almmolaš ásahusaiguin.
Dasa lassin orru ipmárdus ahte
sámegiella ja dárogiella
leat ovttaárvosaš gielat šaddan dábálaš áddehus
ja lea dainna lággin hui
mávssolaš identitehtii
ja iešárvui.
Loahpas lea searvan hálddašanguvlui ávkin lassánahttime
gelbbolašvuođa
ja sámegiela nannema ja
ovdánahttima.
Lea deaŧalaš ulbmil ráđđehussii
lassánahttit sámegiela
geavaheami almmolaččat. Sámegiela
galgá sáhttit
atnit buot servodatarenain. Eambbo almmolaš diehtojuohkin
ferte almmustahttot maiddái sámegillii.
Dahkan dihte hálddahusa eanet
dihtomielalažžan
sámegiela geavaheami hárrái,
galget departemeanttat namuhit dán
juolludusreivves áigeguovdilis
stáhta ásahusaide.
Lea hástalus almmolaš hálddašeapmái
ahte bargu dohkkehit sámigieltearpmaid
manná njozet, erenoamážit
lágaid jorgaleapmi. Bargo- ja
searvadahttindepartemeanta áigu árvvoštallat
mainna lágiin buoremusat
sáhttá sihkkarastit
sámegiela geavaheami láhkajorgalemiin
ja eará almmolaš dokumeanttain.
Lea ráđđehusa
mihttomearri ahte buot almmolaš registarat
galget sáhttit geavahit
sámi čállinmearkkaid,
ja ahte dáhtalonohallan
gaskal registariid galgá doaibmat
sámi bustávaiguin.
Ođasmahttin- ja hálddahusdepartemeanta árvvoštalla
dál ásahit bákkolaš gáibádusa etáhtaide
ja gielddaide geavahit oktasaš čállinmearkaastandárdda.
20.8 Strategiijat ja doaibmabijut
Norga lea váldán
deaŧalaš lávkkiid
maŋimus jagiid nannet sámegiela,
juoga maid maiddái Eurohparáđi á��šedovdilávdegoddi
deattuha mearkkašumiidisguin goalmmát
raportii Norgga čuovvoleami birra
unnitlohkogiellasoahpamuša hárrái.
Ráđđehus áigu joatkit
barggu ollašuhttit unnitlohkogiellašoahpamuša
oppalaččat
ja daid ávžžuhusaid
maid Ministtarlávdegoddi
lea addán erenoamážit.
Sámegiella lea ain hearkkes
dilis. erenoamážit
leat smávva sámegielat áitojuvvon.
Norgga sámi giellaguddiid jávkan
soaitá leat stuorát
go lassá-neapmi. Ealli sámegiella
lea deaŧalaš oassi
sámi kultuvrras. Ráđđehus áigu
danne bovdet Sámedikki ovttasbargui
ráhkadit doaibmaplána
sámegiela várás. Ráđđehus áigu
dán barggu siskkobealde
deattuhit lullisámegiela
ja julevsámegiela nannema.
Ulbmil doaibmaplánain lea
geahččat
barggu mii dahkko sámegiela
várás
odne oppalaččat,
ja ovttasbargamiin Sámedikkiin
veardidit mainna lea deaháleamoš áŋgiruššat
sihkkarastin dihte sámegiela
ealli ja kulturguoddi giellan boahtteáiggis.
Ráđđehus áigu
leat veahkkin nanneme lullisámegiela
korrektuvraprográmma ruhtademiin
lullisámegiela várás,
ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea várren
1. milj. ruvnno ulbmilii 2008. 0,5 milj. ruvdnosaš juolludus
Bargo- ja searvadahttindepartemeantta badjel Svahken bajásšaddanguovddážii
Engerdal gielddas, lea jotkojuvvon 2008 sihkkarastin dihte lullisámegielfálaldaga
guovllus.
Dat bargu mii dahkko ollu gielddain, skuvllain, oahpahus- ja
dutkanásahusain ja giellaguovddážiin čájeha
positiivva ovdáneami. Almmatge čájeha sámelága
giellajuolggadusaid evalueren ahte eanaš almmolaš orgánat maidda
njuolggadusat gusket, eai deavdde lága
gáibádusaid
ollásit. Váldosivva
orru leame almmolaš etáhtaid
bargiid váilevaš sámegielgelbbolašvuohta. Sámelága
giellanjuolggadusaid evalueren lea deaŧalaš vuođđu sámegiela
doabmaplánabargui.
Ráđđehus
oaivvilda deaŧalažžan ásahit
guovttegielat servodagaid gosa dát
lea vejolaš, ja lea positiivva
viiddidit sámegiela hálddašanguovllu
eambbo. Ovtta gieldda searvan miellahttun sámegiela hálddašanguvlui
lea deaŧalaš áinnaskas
olbmo riektái geavahit sámegiela
go deaivvida almmolaš ásahusaiguin.
Dasa lassin orru ipmárdus ahte
sámegiella ja dárogiella
leat ovttaárvosaš gielat šaddan dábálaš áddehus
ja lea dainna lággin hui
mávssolaš identitehtii
ja iešárvui.
Loahpas lea searvan hálddašanguvlui ávkin lassánahttime
gelbbolašvuođa
ja sámegiela nannema ja
ovdánahttima.
Lea deaŧalaš ulbmil ráđđehussii
lassánahttit sámegiela
geavaheami almmolaččat. Sámegiela
galgá sáhttit
atnit buot servodatarenain. Eambbo almmolaš diehtojuohkin
ferte almmustahttot maiddái sámegillii.
Dahkan dihte hálddahusa eanet
dihtomielalažžan
sámegiela geavaheami hárrái,
galget departemeanttat namuhit dán
juolludusreivves áigeguovdilis
stáhta ásahusaide.
Lea hástalus almmolaš hálddašeapmái
ahte bargu dohkkehit sámigieltearpmaid
manná njozet, erenoamážit
lágaid jorgaleapmi. Bargo- ja
searvadahttindepartemeanta áigu árvvoštallat
mainna lágiin buoremusat
sáhttá sihkkarastit
sámegiela geavaheami láhkajorgalemiin
ja eará almmolaš dokumeanttain.
Lea ráđđehusa
mihttomearri ahte buot almmolaš registarat
galget sáhttit geavahit
sámi čállinmearkkaid,
ja ahte dáhtalonohallan
gaskal registariid galgá doaibmat
sámi bustávaiguin.
Ođasmahttin- ja hálddahusdepartemeanta árvvoštalla
dál ásahit bákkolaš gáibádusa etáhtaide
ja gielddaide geavahit oktasaš čállinmearkaastandárdda.