1 Ráđđehusa
sámepolitihka vuođđu
2.1 Ráđđehusa sámepolitihka
prinsihpat ja árvovuođđu
Ráđđehusa
sámepolitihka prinsihpat
leat vuođđuduvvon ráđđehusa
bajimus árvvuide – rievttalašvuohta
ja searvevuohta, ealli álbmotstivra,
ceavzilis ovdáneapmi, sosiála
ja servodatkritihkalaš beroštupmi,
maid vuođus leat min kulturárbi
ja humanisttalaš árvvut
ja jurdagat.
Soria Moria-julggaštus
lea daiguin geatnegasvuođaiguin
mat leat riikkaidgaskasaš šiehtadusain,
nationála lágain
ja aktiiva ovttasbarggus Sámedikkiin ráđđehusa
vuođđu
go áigu seailluhit ja ovddidit
sámi kultuvrra Norggas.
Ráđđehus áigu jođihit
sámepolitihka mii lea vuođđuduvvon
rievttalašvuhtii ja sámiid
ja riikka eará olbmuid buriid gaskavuođaide.
Sámepolitihka vuođđu
lea dat go Norgga stáhta
lea álgoálggus
juo vuođđuduvvon guovtti álbmoga
eatnamiidda, namalassii sámiid
ja dáč-čaid,
ja dasa ahte goappašiin álbmogiin
leat ovttalágan vuoigatvuođat
ja vejolašvuođat ovddidit
kultuvrraset ja gielaset. Eatnašat máilmmi
sámiin orrot Norggas, ja
dat erenoamážit
geatnegahttá Norgga stáhta
viiddis mearkkašumis ovddidit sámi
kultuvrra. .
Ráđđehusa
barggu vuođus lea dat jurdda
ahte buot olbmot leat riegádan friddja, áidnolaš ja,
rihkokeahtes olmmožin. Mii áigut
iežamet politihkain duddjot
friddjavuođa juohke olbmui. Olbmo
nana searvevuohta nuppiiguin lea buoremus vuođđogeađgi
masa son sáhttá hukset
iežas individuála eallinprošeavttaid.
Dan friddjavuhtii gullá datge,
ahte son beassá válljet
sápmin eallit nuppiid sámiid
searvvisge.
Ráđđehus
danne áigu jođihit
dakkár politihka mii sáhttá nu
bálvalit sámi álbmoga,
ahte sámi gielas, kulturvrras
ja servodateallimis lea sihkkaris boahtteáigi Norggas.
Dan seammás ráđđehus áigu
jođihit aktiiva sámepoltihka
ovttasráđiid eará riikkaiguin
main sápmelaččat
orrot, ja ainge áigu leat
mielde ovddideamen riikkaidgaskasaš álgoálbmotbarggu
maid ON ja eará riikkaidgaskasaš ásahusat
jođihit. Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna joatkinbargu
lea deaŧalaš oassi
das, ja dat sáhttá konkrehtet
sámiid iešmearridanvuoigatvuođa
sisdoalu.
Ráđđehussii
lea Sámediggi, mii lea sámiid
ovddasteaddji álbmotválljen
orgána, sámepolitihka
deaŧaleamos eaktudeaddji..
Sámedikkis ferte leat duohta
dadjamuš buot surggiin mat
leat dea-ŧalaččat
sámi servodahkii, iige sámepolitihka
leat vejolaš sirret servodagas
muđui. Danne fertejit Norgga almmolaš eiseválddiid
buot hálddašandásit
aktiivvalaččat
váldit badjelasaset ovddasvástádusa
das, mo sii hábmejit ja čađahit
sámepolitihka váldesurggiineaset..
Ráđđehusa ulbmil
lea ahte sámi iešvuohta
galgá beassat bures ovdánit
searválagain dainna servodagain
mii muđui lea, muhto nu ahte
sámiid sajádat
ja vuoigatvuođat Norgga álgoálbmogin
vuhtiiváldojuvvojit.
Go lea čielga eanetlohkodemokratiija,
de das sáhttá leat
váttis bures fuolahit sámi
beroštumiid, kultuvrra ja
vieruid. Danne dárbbašuvvojit
mekanismmat mat sihkkarastet ahte sámiid
oainnut ja árvvoštallamat šaddet
dan vuođu oassin mas almmolaš mearridanproseassat
dáhpáhuvvet. álgoálbmogin
sámiin lea ILO-konvenšuvnna
nr. 169 vuođul vuoigatvuohta ráđđádallat
dakkár áššiin
mat sáhttet njuolga váikkuhit
sidjiide. Dakkár ráđđádallamiid
galget ráđđádallit
konvenšuvnna mielde dahkat
buriin
dáhtuin
ja dakkár vugiiguin mat
sohpet dillái, ja dainna
ulbmiliin ahte šattašuu
ovttamielalašvuohta dahje
doarjja árvaluvvon doaibmabijuide. Dát
lea Sámedikki ja stáhta eiseválddiid
gaskasaš ráđđádallamiid čađahanvugiid
vuođđun.
Kultuvrralaš kontinuitehta vejolašvuođat,
dat ahte sámi kultuvra galgá viidáseappot
dolvojuvvot ja ovddiduvvot buolvvas nubbái,
lea mihá buoret dál
go dušše
moaddelot jagi dás ovdal.
Dat lea aktiiva almmolaš politihka boađus,
mii doarju sámiid dáhtu ovddidit
kultuvrraset. Muhtin surggiin, erenoamážit
sámegiela hálddašanguovllus,
lea dál šaddamin
ođđa
sámebuolva mas lunddolaččat
lea gielalaš ja kultuvrralaš vuođđu
mii ferte jus galgá sáhttit
eallit ollislaš eallima mas
lea oadjebasvuohta sihke sámi
identitehta, giela ja kultuvrra hárrái.
Sii eai leat šaddan vásihit
dan dáruiduhttinpolitihka
maid sin váhnemat ja sin
váhnenbuolva šattai
vásihit.
Dan
seammás de leat iešguđetlágan
dilit sámi guovllus. Ain
lea nu ahte ollu sámit geat
orrot árbevirolaš sámi
guovlluin, eai beasa vásihit
buorrin dan vuoigatvuođa-
ja politihkkaovdáneami mii
lea leamaš ávkin
Norgga sámiide. Guovddušteami
ja gávpoguvvama dihte leat
maid ollu sámit fárren
gávpogiidda ja guovlluid
guovddážiidda. Sámi álbmot
lea hui girjái. Dat girjáivuohta
boahtá ovdan máŋgga
sámegielas/váldosuopmanis,
kultuvrralaš dovddahemiin
ja ássamiin ja ealáhusheivehemiin.
Dan girjáivuođas
lea deaŧalaš váldit
vára. Dat lea Norgga sámepolitihka
guovdils hástalusat.
Sámegielas lea ain uhkiduvvon sajádat.
Sámi giellaguoddiid geahppáneapmi
lea stuorát go lassáneapmi.
Nu lea dilli erenoamážit
dain guovlluin mat leat olggobealde sámegiela
hálddašanguovllu,
ja doppe orrot eatnašat
Norgga sápmelaččain.
Guhkit áigái dat
ii leat kultuvrralaččat
ceavzilis dilli, ja dat lea okta dain stuorámus áitagiin
min oktasaš kulturárbái.
Nuortalašgiella ii leat šat
ealli juohkebeaivválaš giella
Norggas. Oarjelsámegiella
ja julevsámegiella leat seamma áitojuvvon
dilis. Maiddái davvisámegiellage
lea uhkiduvvon riddo- ja vuotnaguovlluin. Ovdamearkka dihte leat jahkásaččat
dušše
sullii 500 oahppi geat oahpahallet sámegiela
joatkkaskuvladásis, ja sis
lea dušše moaddásis
sámegiella vuosttašgiellan.
Ealli sámegiella lea
guovdilis oassi sámi kultuvrras.
Jus eai leat doarvái sámi
giellaguoddit ja giellabargit, de lea váttis
govahallat ođđaáigásaš sámi
servodaga. Ii dalle leat vejolaš addit sámegiela
oahpahusa mánáidgárddiin, vuođđooahpahusas,
joatkkaoahpahusas ii ge alit oahpahusas. Dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusat eai
dáidde nagodit addit doarvái
buori fálaldaga sámegielalaš geavaheddjiide.
Sámegielalaš geavaheaddjit
eai dáidde beassat vásihit buriid
almmolaš bálvalusaid sámegillii.
Ii ge almmolaš sámi ságastallan
leat vejolaš jus eai leat
journalisttat geat máhttet
sámegiela bures. Danne áigu
ráđđehus láhčit
dili áŋgiruššamii
sámegielain. Mii áigut
buoridit sámegiel oahpahusvejolašvuođa
buotahkásaš olbmuide.
Sámepolitihkalaš hástalusat
gielas ja kultuvrras fertejit čovdojuvvot
nu, ahte dat nannejit almmolaš ovddasvástádusa
ja rolla sámi geavaheddjiid
ektui, guovdilis čálgobargguin,
omd. dearvvašvuođas,
fuolahusas ja oahpahusas. Dainna vugiin sáhttá čálgostáhta
addit dakkár fálaldagaid
mat váldet vuhtii sámi giella-
ja kulturduogážage.
Dat eaktuda aktiiva politihka vai šattašedje sámegielalaš ja
sámekultuvrralaš perspektiivvat
almmolaš bálvalusaide
ja fálaldagaide.
Ráđđehus áigu
jođihit dakkár
politihka mii geahpeda erohusaid servodagas. Mii áigut
jávkadit geafivuođa
go nannet almmolaš sihkarvuođafierpmadagaid
ja addit bargguhemiide vejolašvuođa
máhccat aktiiva bargui fas.
Dat lea deaŧalaš sámii-de ja
sámi guovlluidge. Ain odnege
váilu máhttu
daid erohusaid birra mat sáhttet leat
sámiin ee. eallindili dáfus..
Danne lea deaŧalaš bargat
sámegiela vástesaš statistihkain.
Dárbu lea čalmmustit sámeáššiid gelbbolašvuođa
ovddideami čálgostáhta ásahusain,
ee. Bargo- ja čálgoetáhtas.
Dárbu lea čađahit
oktilaččat
buori ja kritihkalaš dutkama
mii guoská sámi servodatdiliide.
Dutkan ferte háhkat vuođđodieđuid
maid vuođul lea vejolaš ovddidit
sámi servodaga ja hábmet
dan sámepolitihka maid eiseválddit
ain goasge čađahit. Sámit
galget ieža oassálastit dakkár
dutkamii.
Ráđđehus áigu vuostálastit
juohkelágan vealaheami, duolbmama,
toleránssa váilli
ja rasismma. Mii áigut jođihit
dakkár politihka mii ovddida
nissonolbmuid ja dievdduid ovttadássásašvuođa.
Persovnnalaš friddjavuođa
buoremus vuođđu
lea dat, go olmmoš atná nuppi árvvus
, ja go lea toleránsa ja girjáivuohta,
ja rabasvuohta ja árvvasvuohta.
Ii ovttainge giige galgga meannudit eará ládje
go nuppiiguin sohkabeali geažil, sosiála
duogáža
geažil, oskku gežil,
dihto čerdii gullevašvuođa
geažil, liikeivnni geažil,
doaibmandási dahje seksuála soju
geažil. Buohkain galget
leat ovttalágan vejolašvuođat ovdánit
ja atnit iežaset návccaid, maiddái
siige geat dárbbašit
lasseveahki servodagas, vai sis leat seamma vejolašvuođat
go earáin. Dat lea maid
ráđđehusa
sámepolitihka vuođđu.
Dalle lea maid dárbu erenoamáš doaibmabijuide muhtin
surggiin, vai lea duohta oktadássásaš-vuohta.
Ráđđehus áigu
jođihit dakkár
politihka mii lea mielde duddjomin deaivvadanbáikkiid
olbmuide. Mii áigut loktet árvvu
dáidaga, kultuvrra ja faláštallama
rollas. Vuolggaheaddji kulturpolitihkka galgá nannet
kultuvrra mearkkašumi ja
leahkima olles servodagas. Buohkain galget leat olámuttus
kulturvásáhusat
beroškeahttá das, gos
dal de orožit, ja beroškeahttá sin sosiála
gulavašvuođas. Ráđđehussii
lea deaŧalaš ahte
Sámediggi stivre ja ahte
das lea ovddasvástádus
sámi kulturpoltihkas. Seammás
lea deaŧalaš ahte
kultureallin muđui lea mielde
ovddideamen sámi kultuvrra
ja riikka eará kultuvrraid deaivvadeami.
Girjáivuođajahki
lea dan oktavuođas deaŧalaš. Ráđđehus áigu ásahit lagaš ovttasdoaibmama
eaktodáhtolaš ja
idealla organisašuvnnaiguin.
Maiddái sámi
oktavuođas lea siviila servodat
mas leat eaktodáhtolašdoaimmat
mearrideaddjin sámepolitihka
ovdáneamis. Eaktodáhtolaš barggu
bokte barggahuvvojit olbmot dakkár
bargguiguin mat leat deaŧalaččat
ja mat leat ávkin servodahkii.
Sámi birrasiidda maid lea deaŧalaš ahte
lea nana organisašuvnaeallin
mii sáhttá čatnat
oktii olbmuid ja mii lea fárus
seailluheamen oktasaš árvvuid
ja kultuvrralaš identitehta.
Ráđđehus áigu
jođihit ođđaáigásaš ja
ovddosguvlui manni politihka duddjon dihte árvvuid.
Mii áigut geavahit olles
riikka ja dan luondduriggodagaid. Mii áigut
hukset buriid gulahallanvugiid vai beassat atnit miehtá riikka
daid árvoháhkama
vejolašvuođaid mat
gávdnojit. Sámi
guovlluin leat erenoamáš hástalusat
maid lea dárbu váldit
vuhtii. Sámit leat nu movt
eará eanan- ja čáhcegeavaheaddjit,
háhkan individuála
ja kollektiiva geavahan- ja oamastanvuoigatvuođaid mat
leat boahtán geavaheamis áiggiid čađa.
Dasa lassin leat sámiin
kollektiiva vuoigatvuođat álgoálbmogin,
ja daid sáhttet geavahit
luondduriggodagaid ávkkástallamis.
Ealáhusat ja barggaheapmi
leat vuođđun
sámi guovlluid ássamii.
Vuođđoealáhusat nu
movt boazodoallu, eanandoallu ja guolásteapmi
leat guovddáš oasit
sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođus.
Lotnolasealáhusat, go olbmot
doaimmahit oktanaga árbevirolaš sámi
ealáhusaid, nugo eanandoa-lu,
duoji, guolásteami, boazodoalu
ja meahcástan-ealáhusaid,
vai seailluhit ja buvttadit sámi
kultuvrra. Dan seammás leat
sámit hui stuorra oassi muđui
eará ealáhusain
ja bargoeallimis. Sámi guovlluid ássama vuođđun
leat aktiiva ealáhus- ja
barggahanpolitihkka ovttas áŋgirušši
guovllupolitihkain. Ráđđehus
háliida ahte Sámedikkis
lea duohta váikkuheapmi eanandoallo-,
boazodoallo- ja guolástanpolitihka
hábmemii, ja mearrideaddji
resurssaid hálddašeapmái
sámi servodahkii ávkin.
Danne áigu ráđđehus
ee. nannet Sámedikki rolla
arealplánema oktavuođas
iežas árvaluvvon
ođđa
plánaosiin plána-
ja huksenláhkii. Sámedikki aktiiva
mieldemearridemiin ráđđehus
dáhttu ahte dat oassálastá oktasaš hástalusaide sihkkarastin
dihte oadjebas ássama, barggaheami,
ealáhusovddideami, árvoháhkama
ja čálggu.
Ráđđehus
lea jagi 2008 álggahan árvoháhkanprográmma
sámi guovlluid lotnolasealáhusaide.
Sámediggi hálddaša
dan prográmma ja das leat mielde
mátkeealáhussii
gullevaš doaibmabijut. Sámi
kultuvrii vuođđuduvvon
mátkeealáhus lea
dakkár ealáhus
mii lea stuorrumin. Ráđđehus áigu
láhčit dili
buorrin mátkeealáhusovdáneapmái sihkkarastin
ja nannen dihte sámi guovlluid ealáhusaid.
Sámi mátkeealáhusaid
ovddideamis fertejit sámi árvvut
adnojuvvot gutnis.
Dálkkádatrievdamat
dagahit stuorra hástalusaid álgoálbmotkultuvrraide, ealáhusheivehemiide
ja servodatovdáneapmái.
Sámi kultuvra lea ain nannosit čadnojuvvon vuođđoealáhusaide
ja das lea lagašvuohta lundui.
Ráđđehus áigu
iežas biraspolitihka hukset
dan vuođđojurdagii
mii lea ceavzilis ovdáneamis,
gearggusvuođaprinsihpas, ja
dasa ahte lea solidaritehta iežamet maŋisbohttiiiguin.
Mii áigut jođihit dakkár
politihka mii hálddaša
riggodagaid buoret vugiin, mii fuolaha biologalaš šláddjiivuođa
ja unnida nuoskkidemiid vai hehttešeimmet
dálkkádatrievdamiid
mat bohtet olbmo daguid geažil.
Mii dárbbašit
geatnegahtti riikkaidgaskasaš ovttasbarggu čoavdin várás
máilmmeviidosaš birashástalusaid. álgoálbmogiid árbevirolaš máhttu
veadjá leat deaŧalaš dálkkádathástalusaid
oktavuođas ja olbmuid ja
luonddu ovttasdoaibmamis. Danne lea ráđđehussii deaŧalaš sápmelaččaid oassálastin dálkkádatáššiid
bargui ja lea maid deaŧalaš ahte
sámit ásahusaideaset
bokte sáhttet leat mielde ásaheamen
máhttovuođu
luonddu, birrasa ja dálkkádatrievdamiid
oktavuođas. Go bargat gáhttenvuogádagaiguin,
de lea deaŧalaš váldit
vuhtii sámi dološ vieruid
ja guovllu árbevirolaš geavaheami
ja ealáhusdoaimmaheami.
Sámi guovddášguovlluin
leat stuora luondduárvvut
ja lea riikii deaŧalaš bargu
daid seailluhit maŋit áiggiide – iiba unnimusatge
danne vai ain livččii vuođđu
sámi ássamii, ealáhusdoaimmaide
ja kultuvrii.
Ráđđehusa
davviguovlopoltihkka galgá leat
mielde dahkamin oadjebassan davviguovlluid álgoálbmogiid
eallinvuođu, ealáhusaid,
historjjá ja kultuvrra.
Davviguovlluin ferte čalmmustahttit álgoálbmogiid
beroštumiid ja vuoigatvuođaid. álgoálbmogiid
historjjá, kultuvrra, ealáhusaid
ja servodaga ferte gáhttet
ja ovddidit , dan seammás
go álgoálbmogat
galget beassat oassálastit
ja aktiivvalaččat
leat mielde álbmogis-álbmogii
ovttasbarggus.
1.1 Ráđđehusa sámepolitihka
prinsihpat ja árvovuođđu
Ráđđehusa
sámepolitihka prinsihpat
leat vuođđuduvvon ráđđehusa
bajimus árvvuide – rievttalašvuohta
ja searvevuohta, ealli álbmotstivra,
ceavzilis ovdáneapmi, sosiála
ja servodatkritihkalaš beroštupmi,
maid vuođus leat min kulturárbi
ja humanisttalaš árvvut
ja jurdagat.
Soria Moria-julggaštus
lea daiguin geatnegasvuođaiguin
mat leat riikkaidgaskasaš šiehtadusain,
nationála lágain
ja aktiiva ovttasbarggus Sámedikkiin ráđđehusa
vuođđu
go áigu seailluhit ja ovddidit
sámi kultuvrra Norggas.
Ráđđehus áigu jođihit
sámepolitihka mii lea vuođđuduvvon
rievttalašvuhtii ja sámiid
ja riikka eará olbmuid buriid gaskavuođaide.
Sámepolitihka vuođđu
lea dat go Norgga stáhta
lea álgoálggus
juo vuođđuduvvon guovtti álbmoga
eatnamiidda, namalassii sámiid
ja dáč-čaid,
ja dasa ahte goappašiin álbmogiin
leat ovttalágan vuoigatvuođat
ja vejolašvuođat ovddidit
kultuvrraset ja gielaset. Eatnašat máilmmi
sámiin orrot Norggas, ja
dat erenoamážit
geatnegahttá Norgga stáhta
viiddis mearkkašumis ovddidit sámi
kultuvrra. .
Ráđđehusa
barggu vuođus lea dat jurdda
ahte buot olbmot leat riegádan friddja, áidnolaš ja,
rihkokeahtes olmmožin. Mii áigut
iežamet politihkain duddjot
friddjavuođa juohke olbmui. Olbmo
nana searvevuohta nuppiiguin lea buoremus vuođđogeađgi
masa son sáhttá hukset
iežas individuála eallinprošeavttaid.
Dan friddjavuhtii gullá datge,
ahte son beassá válljet
sápmin eallit nuppiid sámiid
searvvisge.
Ráđđehus
danne áigu jođihit
dakkár politihka mii sáhttá nu
bálvalit sámi álbmoga,
ahte sámi gielas, kulturvrras
ja servodateallimis lea sihkkaris boahtteáigi Norggas.
Dan seammás ráđđehus áigu
jođihit aktiiva sámepoltihka
ovttasráđiid eará riikkaiguin
main sápmelaččat
orrot, ja ainge áigu leat
mielde ovddideamen riikkaidgaskasaš álgoálbmotbarggu
maid ON ja eará riikkaidgaskasaš ásahusat
jođihit. Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna joatkinbargu
lea deaŧalaš oassi
das, ja dat sáhttá konkrehtet
sámiid iešmearridanvuoigatvuođa
sisdoalu.
Ráđđehussii
lea Sámediggi, mii lea sámiid
ovddasteaddji álbmotválljen
orgána, sámepolitihka
deaŧaleamos eaktudeaddji..
Sámedikkis ferte leat duohta
dadjamuš buot surggiin mat
leat dea-ŧalaččat
sámi servodahkii, iige sámepolitihka
leat vejolaš sirret servodagas
muđui. Danne fertejit Norgga almmolaš eiseválddiid
buot hálddašandásit
aktiivvalaččat
váldit badjelasaset ovddasvástádusa
das, mo sii hábmejit ja čađahit
sámepolitihka váldesurggiineaset..
Ráđđehusa ulbmil
lea ahte sámi iešvuohta
galgá beassat bures ovdánit
searválagain dainna servodagain
mii muđui lea, muhto nu ahte
sámiid sajádat
ja vuoigatvuođat Norgga álgoálbmogin
vuhtiiváldojuvvojit.
Go lea čielga eanetlohkodemokratiija,
de das sáhttá leat
váttis bures fuolahit sámi
beroštumiid, kultuvrra ja
vieruid. Danne dárbbašuvvojit
mekanismmat mat sihkkarastet ahte sámiid
oainnut ja árvvoštallamat šaddet
dan vuođu oassin mas almmolaš mearridanproseassat
dáhpáhuvvet. álgoálbmogin
sámiin lea ILO-konvenšuvnna
nr. 169 vuođul vuoigatvuohta ráđđádallat
dakkár áššiin
mat sáhttet njuolga váikkuhit
sidjiide. Dakkár ráđđádallamiid
galget ráđđádallit
konvenšuvnna mielde dahkat
buriin
dáhtuin
ja dakkár vugiiguin mat
sohpet dillái, ja dainna
ulbmiliin ahte šattašuu
ovttamielalašvuohta dahje
doarjja árvaluvvon doaibmabijuide. Dát
lea Sámedikki ja stáhta eiseválddiid
gaskasaš ráđđádallamiid čađahanvugiid
vuođđun.
Kultuvrralaš kontinuitehta vejolašvuođat,
dat ahte sámi kultuvra galgá viidáseappot
dolvojuvvot ja ovddiduvvot buolvvas nubbái,
lea mihá buoret dál
go dušše
moaddelot jagi dás ovdal.
Dat lea aktiiva almmolaš politihka boađus,
mii doarju sámiid dáhtu ovddidit
kultuvrraset. Muhtin surggiin, erenoamážit
sámegiela hálddašanguovllus,
lea dál šaddamin
ođđa
sámebuolva mas lunddolaččat
lea gielalaš ja kultuvrralaš vuođđu
mii ferte jus galgá sáhttit
eallit ollislaš eallima mas
lea oadjebasvuohta sihke sámi
identitehta, giela ja kultuvrra hárrái.
Sii eai leat šaddan vásihit
dan dáruiduhttinpolitihka
maid sin váhnemat ja sin
váhnenbuolva šattai
vásihit.
Dan
seammás de leat iešguđetlágan
dilit sámi guovllus. Ain
lea nu ahte ollu sámit geat
orrot árbevirolaš sámi
guovlluin, eai beasa vásihit
buorrin dan vuoigatvuođa-
ja politihkkaovdáneami mii
lea leamaš ávkin
Norgga sámiide. Guovddušteami
ja gávpoguvvama dihte leat
maid ollu sámit fárren
gávpogiidda ja guovlluid
guovddážiidda. Sámi álbmot
lea hui girjái. Dat girjáivuohta
boahtá ovdan máŋgga
sámegielas/váldosuopmanis,
kultuvrralaš dovddahemiin
ja ássamiin ja ealáhusheivehemiin.
Dan girjáivuođas
lea deaŧalaš váldit
vára. Dat lea Norgga sámepolitihka
guovdils hástalusat.
Sámegielas lea ain uhkiduvvon sajádat.
Sámi giellaguoddiid geahppáneapmi
lea stuorát go lassáneapmi.
Nu lea dilli erenoamážit
dain guovlluin mat leat olggobealde sámegiela
hálddašanguovllu,
ja doppe orrot eatnašat
Norgga sápmelaččain.
Guhkit áigái dat
ii leat kultuvrralaččat
ceavzilis dilli, ja dat lea okta dain stuorámus áitagiin
min oktasaš kulturárbái.
Nuortalašgiella ii leat šat
ealli juohkebeaivválaš giella
Norggas. Oarjelsámegiella
ja julevsámegiella leat seamma áitojuvvon
dilis. Maiddái davvisámegiellage
lea uhkiduvvon riddo- ja vuotnaguovlluin. Ovdamearkka dihte leat jahkásaččat
dušše
sullii 500 oahppi geat oahpahallet sámegiela
joatkkaskuvladásis, ja sis
lea dušše moaddásis
sámegiella vuosttašgiellan.
Ealli sámegiella lea
guovdilis oassi sámi kultuvrras.
Jus eai leat doarvái sámi
giellaguoddit ja giellabargit, de lea váttis
govahallat ođđaáigásaš sámi
servodaga. Ii dalle leat vejolaš addit sámegiela
oahpahusa mánáidgárddiin, vuođđooahpahusas,
joatkkaoahpahusas ii ge alit oahpahusas. Dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusat eai
dáidde nagodit addit doarvái
buori fálaldaga sámegielalaš geavaheddjiide.
Sámegielalaš geavaheaddjit
eai dáidde beassat vásihit buriid
almmolaš bálvalusaid sámegillii.
Ii ge almmolaš sámi ságastallan
leat vejolaš jus eai leat
journalisttat geat máhttet
sámegiela bures. Danne áigu
ráđđehus láhčit
dili áŋgiruššamii
sámegielain. Mii áigut
buoridit sámegiel oahpahusvejolašvuođa
buotahkásaš olbmuide.
Sámepolitihkalaš hástalusat
gielas ja kultuvrras fertejit čovdojuvvot
nu, ahte dat nannejit almmolaš ovddasvástádusa
ja rolla sámi geavaheddjiid
ektui, guovdilis čálgobargguin,
omd. dearvvašvuođas,
fuolahusas ja oahpahusas. Dainna vugiin sáhttá čálgostáhta
addit dakkár fálaldagaid
mat váldet vuhtii sámi giella-
ja kulturduogážage.
Dat eaktuda aktiiva politihka vai šattašedje sámegielalaš ja
sámekultuvrralaš perspektiivvat
almmolaš bálvalusaide
ja fálaldagaide.
Ráđđehus áigu
jođihit dakkár
politihka mii geahpeda erohusaid servodagas. Mii áigut
jávkadit geafivuođa
go nannet almmolaš sihkarvuođafierpmadagaid
ja addit bargguhemiide vejolašvuođa
máhccat aktiiva bargui fas.
Dat lea deaŧalaš sámii-de ja
sámi guovlluidge. Ain odnege
váilu máhttu
daid erohusaid birra mat sáhttet leat
sámiin ee. eallindili dáfus..
Danne lea deaŧalaš bargat
sámegiela vástesaš statistihkain.
Dárbu lea čalmmustit sámeáššiid gelbbolašvuođa
ovddideami čálgostáhta ásahusain,
ee. Bargo- ja čálgoetáhtas.
Dárbu lea čađahit
oktilaččat
buori ja kritihkalaš dutkama
mii guoská sámi servodatdiliide.
Dutkan ferte háhkat vuođđodieđuid
maid vuođul lea vejolaš ovddidit
sámi servodaga ja hábmet
dan sámepolitihka maid eiseválddit
ain goasge čađahit. Sámit
galget ieža oassálastit dakkár
dutkamii.
Ráđđehus áigu vuostálastit
juohkelágan vealaheami, duolbmama,
toleránssa váilli
ja rasismma. Mii áigut jođihit
dakkár politihka mii ovddida
nissonolbmuid ja dievdduid ovttadássásašvuođa.
Persovnnalaš friddjavuođa
buoremus vuođđu
lea dat, go olmmoš atná nuppi árvvus
, ja go lea toleránsa ja girjáivuohta,
ja rabasvuohta ja árvvasvuohta.
Ii ovttainge giige galgga meannudit eará ládje
go nuppiiguin sohkabeali geažil, sosiála
duogáža
geažil, oskku gežil,
dihto čerdii gullevašvuođa
geažil, liikeivnni geažil,
doaibmandási dahje seksuála soju
geažil. Buohkain galget
leat ovttalágan vejolašvuođat ovdánit
ja atnit iežaset návccaid, maiddái
siige geat dárbbašit
lasseveahki servodagas, vai sis leat seamma vejolašvuođat
go earáin. Dat lea maid
ráđđehusa
sámepolitihka vuođđu.
Dalle lea maid dárbu erenoamáš doaibmabijuide muhtin
surggiin, vai lea duohta oktadássásaš-vuohta.
Ráđđehus áigu
jođihit dakkár
politihka mii lea mielde duddjomin deaivvadanbáikkiid
olbmuide. Mii áigut loktet árvvu
dáidaga, kultuvrra ja faláštallama
rollas. Vuolggaheaddji kulturpolitihkka galgá nannet
kultuvrra mearkkašumi ja
leahkima olles servodagas. Buohkain galget leat olámuttus
kulturvásáhusat
beroškeahttá das, gos
dal de orožit, ja beroškeahttá sin sosiála
gulavašvuođas. Ráđđehussii
lea deaŧalaš ahte
Sámediggi stivre ja ahte
das lea ovddasvástádus
sámi kulturpoltihkas. Seammás
lea deaŧalaš ahte
kultureallin muđui lea mielde
ovddideamen sámi kultuvrra
ja riikka eará kultuvrraid deaivvadeami.
Girjáivuođajahki
lea dan oktavuođas deaŧalaš. Ráđđehus áigu ásahit lagaš ovttasdoaibmama
eaktodáhtolaš ja
idealla organisašuvnnaiguin.
Maiddái sámi
oktavuođas lea siviila servodat
mas leat eaktodáhtolašdoaimmat
mearrideaddjin sámepolitihka
ovdáneamis. Eaktodáhtolaš barggu
bokte barggahuvvojit olbmot dakkár
bargguiguin mat leat deaŧalaččat
ja mat leat ávkin servodahkii.
Sámi birrasiidda maid lea deaŧalaš ahte
lea nana organisašuvnaeallin
mii sáhttá čatnat
oktii olbmuid ja mii lea fárus
seailluheamen oktasaš árvvuid
ja kultuvrralaš identitehta.
Ráđđehus áigu
jođihit ođđaáigásaš ja
ovddosguvlui manni politihka duddjon dihte árvvuid.
Mii áigut geavahit olles
riikka ja dan luondduriggodagaid. Mii áigut
hukset buriid gulahallanvugiid vai beassat atnit miehtá riikka
daid árvoháhkama
vejolašvuođaid mat
gávdnojit. Sámi
guovlluin leat erenoamáš hástalusat
maid lea dárbu váldit
vuhtii. Sámit leat nu movt
eará eanan- ja čáhcegeavaheaddjit,
háhkan individuála
ja kollektiiva geavahan- ja oamastanvuoigatvuođaid mat
leat boahtán geavaheamis áiggiid čađa.
Dasa lassin leat sámiin
kollektiiva vuoigatvuođat álgoálbmogin,
ja daid sáhttet geavahit
luondduriggodagaid ávkkástallamis.
Ealáhusat ja barggaheapmi
leat vuođđun
sámi guovlluid ássamii.
Vuođđoealáhusat nu
movt boazodoallu, eanandoallu ja guolásteapmi
leat guovddáš oasit
sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođus.
Lotnolasealáhusat, go olbmot
doaimmahit oktanaga árbevirolaš sámi
ealáhusaid, nugo eanandoa-lu,
duoji, guolásteami, boazodoalu
ja meahcástan-ealáhusaid,
vai seailluhit ja buvttadit sámi
kultuvrra. Dan seammás leat
sámit hui stuorra oassi muđui
eará ealáhusain
ja bargoeallimis. Sámi guovlluid ássama vuođđun
leat aktiiva ealáhus- ja
barggahanpolitihkka ovttas áŋgirušši
guovllupolitihkain. Ráđđehus
háliida ahte Sámedikkis
lea duohta váikkuheapmi eanandoallo-,
boazodoallo- ja guolástanpolitihka
hábmemii, ja mearrideaddji
resurssaid hálddašeapmái
sámi servodahkii ávkin.
Danne áigu ráđđehus
ee. nannet Sámedikki rolla
arealplánema oktavuođas
iežas árvaluvvon
ođđa
plánaosiin plána-
ja huksenláhkii. Sámedikki aktiiva
mieldemearridemiin ráđđehus
dáhttu ahte dat oassálastá oktasaš hástalusaide sihkkarastin
dihte oadjebas ássama, barggaheami,
ealáhusovddideami, árvoháhkama
ja čálggu.
Ráđđehus
lea jagi 2008 álggahan árvoháhkanprográmma
sámi guovlluid lotnolasealáhusaide.
Sámediggi hálddaša
dan prográmma ja das leat mielde
mátkeealáhussii
gullevaš doaibmabijut. Sámi
kultuvrii vuođđuduvvon
mátkeealáhus lea
dakkár ealáhus
mii lea stuorrumin. Ráđđehus áigu
láhčit dili
buorrin mátkeealáhusovdáneapmái sihkkarastin
ja nannen dihte sámi guovlluid ealáhusaid.
Sámi mátkeealáhusaid
ovddideamis fertejit sámi árvvut
adnojuvvot gutnis.
Dálkkádatrievdamat
dagahit stuorra hástalusaid álgoálbmotkultuvrraide, ealáhusheivehemiide
ja servodatovdáneapmái.
Sámi kultuvra lea ain nannosit čadnojuvvon vuođđoealáhusaide
ja das lea lagašvuohta lundui.
Ráđđehus áigu
iežas biraspolitihka hukset
dan vuođđojurdagii
mii lea ceavzilis ovdáneamis,
gearggusvuođaprinsihpas, ja
dasa ahte lea solidaritehta iežamet maŋisbohttiiiguin.
Mii áigut jođihit dakkár
politihka mii hálddaša
riggodagaid buoret vugiin, mii fuolaha biologalaš šláddjiivuođa
ja unnida nuoskkidemiid vai hehttešeimmet
dálkkádatrievdamiid
mat bohtet olbmo daguid geažil.
Mii dárbbašit
geatnegahtti riikkaidgaskasaš ovttasbarggu čoavdin várás
máilmmeviidosaš birashástalusaid. álgoálbmogiid árbevirolaš máhttu
veadjá leat deaŧalaš dálkkádathástalusaid
oktavuođas ja olbmuid ja
luonddu ovttasdoaibmamis. Danne lea ráđđehussii deaŧalaš sápmelaččaid oassálastin dálkkádatáššiid
bargui ja lea maid deaŧalaš ahte
sámit ásahusaideaset
bokte sáhttet leat mielde ásaheamen
máhttovuođu
luonddu, birrasa ja dálkkádatrievdamiid
oktavuođas. Go bargat gáhttenvuogádagaiguin,
de lea deaŧalaš váldit
vuhtii sámi dološ vieruid
ja guovllu árbevirolaš geavaheami
ja ealáhusdoaimmaheami.
Sámi guovddášguovlluin
leat stuora luondduárvvut
ja lea riikii deaŧalaš bargu
daid seailluhit maŋit áiggiide – iiba unnimusatge
danne vai ain livččii vuođđu
sámi ássamii, ealáhusdoaimmaide
ja kultuvrii.
Ráđđehusa
davviguovlopoltihkka galgá leat
mielde dahkamin oadjebassan davviguovlluid álgoálbmogiid
eallinvuođu, ealáhusaid,
historjjá ja kultuvrra.
Davviguovlluin ferte čalmmustahttit álgoálbmogiid
beroštumiid ja vuoigatvuođaid. álgoálbmogiid
historjjá, kultuvrra, ealáhusaid
ja servodaga ferte gáhttet
ja ovddidit , dan seammás
go álgoálbmogat
galget beassat oassálastit
ja aktiivvalaččat
leat mielde álbmogis-álbmogii
ovttasbarggus.
1.2 Sámepolitihka riikkalaš rámmat
Norgga sámiid rievttálaš dili ovdáneami
vuođđu
leat Sami vuoigatvuođalávdegotti
ja Sámi kulturlávdegotti čielggadeamit
1980-logus. Riikkaidgaskasaš álgoálbmotrievttálaš ovdáneapmi
lea maiddái váikkuhan
dillái. Sámi
vuoigatvuođalávdegoddi
ja Sámi kulturlávdegoddi
atne vuođđun
ahte Norgga eiseválddiin
lea ovddasvástádus
sihkkarastit sámi servodateallima
ja kultuvrra lágaiguin ja eará doaibmabijuiguin.
Ráđđehus
háliida vuosttažettiin
fuolahit oppa álbmoga oppalaš lágaiguin.
Dattetge leat sierra njuolggadusat mat sihkkarastet sámi álbmoga
dili Sámelága paragráfas
110 a ja Geassemánu 12.
b. 1987-mannosaš lágas
nr. 56 Sámedikki
ja eará sámi
riektediliid birra (sámelágas).
Viidáseappot lea Miessemánu
21. b. 1999-mannosaš láhka nr. 30
olmmošvuoigatvuođaid
nannema birra Norgga rievttis (olmmošvuoigatvuođaláhka)
dehálaš.
1.2.1 Vuođđolága § 110
a
Vuođđolága § 110
a nanne:
«Lea stáhta
eiseválddiid ovddasvástádus
láhčit
dili nu ahte sámi álbmot
sáhttá sihkkarastit
ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallimis.»
Vuođđolága § 110
a lea sánis sátnái
measta nu mo ON-konvenšuvnna
27. artihkal siviila ja politih-kalaš vuoigatvuođaid
birra.
Dáinna mearrádusain
leat Norgga eiseválddit
váldán
badjelasaset rievttálaš,
politihkalaš ja morálalaš geatnegasvuođa láhčit
dilálašvuođaid
nu ahte sámit ieža
galget sáhttit sihkkarastit
sámi servodaga ovdáneami
ja váikkuhit dasa. Paragráfa
addá Norgga sámiide
aktiiva rolla fuolahit iežaset
beroštumiid. Vuođđolága
paragráfa lea hábmejuvvon
sihke suodjaleami ja ovddideami dihtii.
1.2.2 Sámeláhka
Sámeláhka
mearriduvvui fuolahan dihtii sámi ál-bmotjoavkku
vuoigatvuođaid Norggas.
Láhka čielggasmahttá daid bajimus
prinsihpaid sisdoalu maid Vuođđolága § 110
a ásaha. Sámediggi ásahuvvui
sámelága mearridemiin.
Lágas leat mearrádusat Sámedikki
bargosuorggi ja válddi birra, Sámediggeválgga
birra ja Sámedikki hálddahusa
birra. Sámelága
ovdabargguin deattuhuvvui sakka ahte Sámedikki váldi
galgá ovddiduvvot dikki
iežas áddejumi
vuođul ja dan vuođul
mo oppalaš servodatoaidnu
lea sámiid diliin Norggas.
Njuolggadusat sámegiela
geavaheami birra bohte lasáhussan
sámeláhkii juovlamánu
21. beaivvi 1990. Sámegiela
ja sámelága
giellanjuolggadusat válddahallojuvvojit
dán stuorradiggedieđáhusa
19. kapihttalis.
Sámedikki ásaheapmi
lea sámiid vuoigatvuođa čađaheapmi
beassat álbmogin organiseret
iežas ja ásahit iežas
ovddasteaddji ásahusaid. Sámediggi
lea sámiid iežas álbmotválljen
orgána mii bealušta
sámiid ášši
ja ovddida sámi beroštumiid.
Sáme-dikki bokte besset
sámit hállat
iežast ovddas riik-kalaš,
guvllolaš ja báikkálaš forain.
Sámediggi lea jietnaguoddi
ovddidettiin sámi beroštusaid
ráđđehussii
ja stáhtahálddahussii.
Nu ožžot sámi
beroštumit mat ovddastuvvojit stuorát
deattu deaivvadettiin riikkalaš ja stuorraservodaga
beroštumiiguin.
Sámelága
ovdabargguin, Od.prp. nr. 33 (1986 – 1987)
ovddidii ráđđehus prinsihpalaš oainnuid
sámiid birra Norgga unnitlohkoálbmogin. Ráđđehus
guorrasii Sámi vuoigatvuođalávdegotti
vuođđooidnui
NOUs 1984: 18. Odeldiggeproposišuvnnas celkojuvvo
ahte sámit leat sierra čearddalaš joavku,
sierra álbmot, geat leat orron
dálá Norgga
eanaviidodagain (ja daid rádjálas
sii-daguoibmeriikkaid guovlluin) jo ovdal Norgga riikka ásaheami. Cealkámušat čájehit
ahte sámiid stáhtus
unnitlohkun ja álgoálbmogin
lei nannejuvvon sámelága
mearridemiin, ja nu dat ii lean gitta riikkaidgaskasaš soahpamušain maid
Norga maŋŋá lea vuolláičállán,
seammás go dát
soahpamušat duođaštit
ja nannejit sámepolitihka álgoálbmotdimešuvnna.
Sámelága
ulbmil, biddjojuvvon lága §:i
1, lea «lágidit
diliid nu ahte sámi álbmot
Norggas sáhttá sihkkarastit
ja ovddidit iežas giela,
kultuvrra ja servodateallima». Odeldiggeproposišuvnnas cealká ráđđehus
earret eará (s. 22): «
Oppalaččat gehččojuvvon
lea dás sáhka mo
eiseválddit lágaiguin
ja eará doaibmabijuiguin
sáhttet váikkuhit
dasa ahte sámit sáhttet
ceavzit sierra álbmogin
boahtteáiggi ge.»
Viidáseappot
daddjojuvvo ahte «
ulbmil bisuhit sámi čearddalašvuođa
riikkas ii leat vejolaš sierra
doaibmabijuid haga sámi álbmoga
várás» (s.
23). Dát dagaha ahte muhtumassii
ferte spiehkastit gáržžet áddejuvvon
ja formála ovttadássásašvuođas
gaskal servodatlahtuid. Muhto áigumuš lea ollašuhttit
dásseárvvu
viidáset áddejumis,
dahje eará sániiguin ollašuhttit
sámi kultuvrra ja riikka eará kultuvrra
duohta ovttaárvosašvuođa Norgga
servodagas. Dohkálaš riektedáhkádusat
eai sáhte eambbo vuođđuduvvot
eanetlohkoáddejumiide
Norggadábálaš ipmárdusa mielde.
Sámepolitihkalaš doaibmabijut fertejit
ovdal mihtiduvvot eambbo prisihpalaš árvogovahallamiid
ektui ja hábmejuvvot daid
vuođul go lea sáhka
gaskavuođas čearddalaš unnitlohkui.
1.2.3 Olmmošvuoigatvuođaláhka
Olmmošvuoigatvuođalága
mearridemiin addojuvvui jagi 1966 ON-konvenšuvdnii siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra stáhtus Norgga láhkan,
gč. olmmošvuoigatvuođalága § 2.
Dat mearkkaša ahte 27. artihkal
unnitloguid vuoigatvuođaid
birra lea šaddan Norgga láhkan.
Konvenšuvnna mearrádusat galget
go vuostálasvuohta čuožžila,
leat gievrrabut go Norgga eará láhka,
gč. § 3. Olmmošvuoigatvuođalágas čuovvu
ahte jus Norgga duopmostuollu gávnnaha
ahte Norgga láhka šaddá vuostálagaid
27. artihkkaliin, de ferte láhka
gáidat. Ráđđehus
navdá ahte leaikkal ii bohciit
dakkár dilli, earret eará dannego 27.
artihkal viehka ollu lea váikkuhan
sihke Vuođđđolága § 110
a:i ja sámeláhkii,
ja dasa ahte sámi kultursihkkarastin
ja kulturovddideapmi leat fuolahuvvon maŋit
lágain ge. Ráđđehus árvvoštallá odne
oktilaččat
sámi deastagiid go addá ođđa
lágaid.
Olmmošvuoigatvuođalága
ulbmil lea nannet olmmošvuoigatvuođaid
saji Norgga rievttis, gč. § 1.
Danne lea ulbmil nannet olmmošvuoigatvuođaid oppalaččat
Norgga rievttis, ii ge dušše
daid vuoigatvuođaid mat váldojit
Norgga láhkii olmmošvuoigatvuođalága
geažil. Sánádat
deattasta ahte olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnat
ge mat Norg-ga láhkii eai
ovttastuvvo lága § 2
bokte, galget adnojuvvot dehálaš riektegáldun. Dát
guoská earret eará ILO-konvenšuvdnii
nr. 169. Stuorradikki justiisalávdegoddi
fuomášuhttá ahte vuđolaš olmmošvuoigatvuođaid
lágademiin sihkkarastá ahte olmmošvuoigatvuođat
ollásit biddjojit vuođ-đun
Norgga duopmostuoluin, gč. árv.
O. nr. 51 (1998 – 99).
Borgemánu 1. b. 2003-mannosaš lága
vuođul nr. 86 olmmošvuoigatvuođalága
rievdadusaid jd. birra váldojuvvui
ONa konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid
birra mielde olmmošvuoigatvuođa-láhkii.
Nu lea Mánáidkonvenšuvdna ožžon árvodá-si
Norgga láhkan ja lea ožžon
sajádaga eará lágaid
ovddabeallái gč. olmmošvuoigatvuođalága § 3.
Olles Mánáidkonvenšuvdna
gusto sámi mánáide
ja nuoraide ge. Konvenšuvnna
30. artihkal lea ere-noamáš dehálaš sámiide
go dat cealká ahte daidda
mánáide
geat gullet unnitlohkui dahje álgoálbmogii,
eai galgga gieldit vuoigatvuođa
ovttas iežaset joavkku eará miellahtuiguin «eallit iežaset
kultuvrra mielde, dovddastit iežaset
oskoseaset ja bálvalit oskkuset, dahje
geavahit gielaset», gč.
9. kapihttala.
Olmmošvuoigatvuođalága mearrádus
sihkkarastá ahte sámi kultuvrra
sihkkarastima ja ovddideami deastagat fuolahuvvojit Norgga rievttis.
ON-konvenšuvnna 27. artihkal
siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra (SP) lea válddahallojuvvon
Alimusrievtti mearrádusain
maŋŋágo
konven-šuvdna váldojuvvui
mielde Norgga láhkii. Alimusriekti
ii leat goassege vásihan
ahte mearrádus ja eará lágat
leat šaddan vuostálagaid.
Dat duohtadilli ahte 27. artihkal lea ožžon árvodási
Norgga láhkan, lea jáhkkimis
váikkuhan Norgga láhkii eanet
diđolašvuođa álbmotrievtti
unnitlohko- ja álgoálbmotsuodjaleami birra
go ođđa
njuolggadusat ráhkaduvvojit.
Nu ferte jáhkkit ahte konvenšuvnna
ovttastahttin geahpida dan vára
ahte konvenšuvdna ja siskkáldas
riekti šaddet vuotálagaid. Viidáseappot
lea jáhkehahtti ahte SPa
27. artihkal eará lágaid
geavaheami dulkonfáktorin
lea na-nosuvvan olmmošvuoigatvuođalága
mearridemiin.
1.2.4 Oppalaš riikkalaš riekti
mii lea erenoamáš dehálaš sámiide
Sámiid beroštumiid
deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid
sierra láhkamearrádusaid
mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan dihtii sámi
kultuvrra. Vulobealde leat riektenjuolggadusaid muhtun ovdamearkkat
mat álgoálggus
leat oppalaččat,
ja mat leat dehálaččat
sámiid riektedillái
go sis lea dahkamuš almmolaš eiseválddiin
ja priváhta riektesubjeavttain.
Erenoamáš vuoigatvuođaid čáhce-
ja eanaviidodagaide sáhttá dálá riikkalaš rievtti mielde
oažžut
máŋgga láhkai.
Oamasteami ja dološ áigásaš oamasteami
vuođul sáhttet
ovttaskas olbmot dahje olmmošjoavkkut
oažžut árvvoštallojuvvot
iežaset geavaheami ja nu
sii sáhttet oažžut oamastanvuoigatvuođa
dahje geavahanvuoigatvuođa
guvlui.
Riektevuođuid oamasteapmi
ja oamasteapmi dološ áiggi
rájes leat duopmostuolut
geavahan go leat árvvoštallan
leat go sámiid eana- ja čáhcegeavaheamit ásahan
vuoigatvuođaid. Selbu-áššis
ja Čáhppesvuovdeáššis
2001 lei Alimusriektái gažal-dat
lei go riidoguovllu guovdilis geavaheapmi dakkár
ahte erenoamáš (oapmehaš)
vuoigatvuođat ledje ásahuvvon.
Vuosttaš duopmu guoskkai riidui
bohccuid guođohanvuoigatvuođaid birra
mat gulle Selbu gieldda osiide, ja nubbi duopmu fas gulai riidui
gaskal Olmmáivákki ássiid
Gáivuona suohkanis ja stáhta
oamastanvuoigatvuođaid birra Čáhppevuovdái, mii
lea sullii 120 km2 -sturrosaš meahcceguovlu.
Alimusriekti gávnnahii,
guktuin áššiin,
ahte geavaheapmi lei nu árjat
ja lei čađahuvvon
buriin jáhkuin nu guhkes áiggi
ahte sierra vuoigatvuođat
ledje ásahuvvon. Alimusriekti gávnnahii
ahte riektevuođu oamasteapmi dološ áiggi
rájes sáhttá heivehit
sámi dilálašvuođaide,
ja ahte dát vuođđu
okto lea doarvái ákkastit
guođohanvuoigatvuođa
Selbu-áššis
ja oamastanvuoigatvuođa Čáhppesvuovddi áššis.
Ii lean dárbu hukset duomuid
bohtosa ON-konvenšuvdnii
27. artihkkalii siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra dahje ILO-konvenšuvdnii nr.
169 álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid birra. Alimusriekti
gávnnai dettetge doarjaga Čáhppesvuovdeášši
bohtosii riikkaidgaskasaš álgoálbmot-
ja unnitlohkorievttis. Erenoamáš deastagat meahcceeatnamiid
sámiid geavaheamis, leat cealkámušain
namuhuvvon alimusriektemearrádusaid
vuođul, fuolahuvvon riikkalaš riektenjuolggadusain
dološ áiggi
mannosaš geavaheami hárrái.
Máŋga
lága, ovdamearkka dihtii sosiálabálvalusláhka
ja divššohasvuoigatvuođaláhka leat
nu huksejuvvon ahte bálvalusat
ovttaskas olbmuide galget addojuvvot konkrehta ja oktagaslaš dárboiskkadeami
vuođul. Dát
mielddisbuktá ahte sámiide
galget fállat bálvalusaid
mat leat heivehuvvon sin kutuvrralaš ja
gielalaš dárbbuide.
Divššohasvuoigatvuođalága § 3 – 5
gieđahallá dieđuid divššohasa
dearvvašvuođadili
ja dearvvašvuođaveahki
birra ja mo dákkár
dieđuid galgá addit. Ovdabarggut čájehit
ahte go divššohas
lea unnitlogugielalaš ja ahte
lea mearrideaddji dehálaš ahte
son ádde dieđuid
sisdoalu, de ferte gulahallat dulkkain. Ovdabarggut aiddostahttet
ahte dulkonfálaldat maiddái
galgá addojuvvot ál-bmoga
sámegielagiidda.
Sosiálabálvaluslága paragráfas
8 – 4 čuovvu
ahte bálvalusfálaldat
ovttaskas olbmuide galgá hábmejuvvot
ovttasráđiid divššohasain
nu bures go lea vejolaš. Dát
mielddisbuktá ahte sosiálabálvalus
galgá kártet divššohasa
dárbbuid ja sávaldagaid
nu ahte bálvalusat hábmejuvvojit daid
vuođul nu bures go lea vejolaš. Sosiálabálvalus
ferte rahčat vai gávdná oktagassii
heivejeaddji čovdosiid.
Sámiin lea gustojeaddji lága
vuođul, goittotge muhtun
muddui, vuoigatvuohta beassat gulahallat iežas
gillii, ja bálvalusapparáhta
ferte sin vuostáiváldit
sin kulturduogáža áddejumiin.
Dát vuoigatvuohta lea dain sámiin
ge geat ásset sámegiela hálddašanguovllu
olggobealde.
Eará suorgelágaid
ovdamearkkat leat oahpahusláhka
(suoidnemánu 17. b. 1998-mannosaš láhka
nr. 61 vuođđoskuvlla
ja joatkkaoahpahusa birra rievdadusaiguin), gč.
válddahallama 11. kapihttalis
ja boazodoalloláhka (geassemánu
15. b. 2007-mannosaš láhka nr. 40
boazodoalu birra), gč. válddahallan kapihttalis
20.3.
2.2 Sámepolitihka riikkalaš rámmat
Norgga sámiid rievttálaš dili ovdáneami
vuođđu
leat Sami vuoigatvuođalávdegotti
ja Sámi kulturlávdegotti čielggadeamit
1980-logus. Riikkaidgaskasaš álgoálbmotrievttálaš ovdáneapmi
lea maiddái váikkuhan
dillái. Sámi
vuoigatvuođalávdegoddi
ja Sámi kulturlávdegoddi
atne vuođđun
ahte Norgga eiseválddiin
lea ovddasvástádus
sihkkarastit sámi servodateallima
ja kultuvrra lágaiguin ja eará doaibmabijuiguin.
Ráđđehus
háliida vuosttažettiin
fuolahit oppa álbmoga oppalaš lágaiguin.
Dattetge leat sierra njuolggadusat mat sihkkarastet sámi álbmoga
dili Sámelága paragráfas
110 a ja Geassemánu 12.
b. 1987-mannosaš lágas
nr. 56 Sámedikki
ja eará sámi
riektediliid birra (sámelágas).
Viidáseappot lea Miessemánu
21. b. 1999-mannosaš láhka nr. 30
olmmošvuoigatvuođaid
nannema birra Norgga rievttis (olmmošvuoigatvuođaláhka)
dehálaš.
2.2.1 Vuođđolága § 110
a
Vuođđolága § 110
a nanne:
«Lea stáhta
eiseválddiid ovddasvástádus
láhčit
dili nu ahte sámi álbmot
sáhttá sihkkarastit
ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallimis.»
Vuođđolága § 110
a lea sánis sátnái
measta nu mo ON-konvenšuvnna
27. artihkal siviila ja politih-kalaš vuoigatvuođaid
birra.
Dáinna mearrádusain
leat Norgga eiseválddit
váldán
badjelasaset rievttálaš,
politihkalaš ja morálalaš geatnegasvuođa láhčit
dilálašvuođaid
nu ahte sámit ieža
galget sáhttit sihkkarastit
sámi servodaga ovdáneami
ja váikkuhit dasa. Paragráfa
addá Norgga sámiide
aktiiva rolla fuolahit iežaset
beroštumiid. Vuođđolága
paragráfa lea hábmejuvvon
sihke suodjaleami ja ovddideami dihtii.
2.2.2 Sámeláhka
Sámeláhka
mearriduvvui fuolahan dihtii sámi ál-bmotjoavkku
vuoigatvuođaid Norggas.
Láhka čielggasmahttá daid bajimus
prinsihpaid sisdoalu maid Vuođđolága § 110
a ásaha. Sámediggi ásahuvvui
sámelága mearridemiin.
Lágas leat mearrádusat Sámedikki
bargosuorggi ja válddi birra, Sámediggeválgga
birra ja Sámedikki hálddahusa
birra. Sámelága
ovdabargguin deattuhuvvui sakka ahte Sámedikki váldi
galgá ovddiduvvot dikki
iežas áddejumi
vuođul ja dan vuođul
mo oppalaš servodatoaidnu
lea sámiid diliin Norggas.
Njuolggadusat sámegiela
geavaheami birra bohte lasáhussan
sámeláhkii juovlamánu
21. beaivvi 1990. Sámegiela
ja sámelága
giellanjuolggadusat válddahallojuvvojit
dán stuorradiggedieđáhusa
19. kapihttalis.
Sámedikki ásaheapmi
lea sámiid vuoigatvuođa čađaheapmi
beassat álbmogin organiseret
iežas ja ásahit iežas
ovddasteaddji ásahusaid. Sámediggi
lea sámiid iežas álbmotválljen
orgána mii bealušta
sámiid ášši
ja ovddida sámi beroštumiid.
Sáme-dikki bokte besset
sámit hállat
iežast ovddas riik-kalaš,
guvllolaš ja báikkálaš forain.
Sámediggi lea jietnaguoddi
ovddidettiin sámi beroštusaid
ráđđehussii
ja stáhtahálddahussii.
Nu ožžot sámi
beroštumit mat ovddastuvvojit stuorát
deattu deaivvadettiin riikkalaš ja stuorraservodaga
beroštumiiguin.
Sámelága
ovdabargguin, Od.prp. nr. 33 (1986 – 1987)
ovddidii ráđđehus prinsihpalaš oainnuid
sámiid birra Norgga unnitlohkoálbmogin. Ráđđehus
guorrasii Sámi vuoigatvuođalávdegotti
vuođđooidnui
NOUs 1984: 18. Odeldiggeproposišuvnnas celkojuvvo
ahte sámit leat sierra čearddalaš joavku,
sierra álbmot, geat leat orron
dálá Norgga
eanaviidodagain (ja daid rádjálas
sii-daguoibmeriikkaid guovlluin) jo ovdal Norgga riikka ásaheami. Cealkámušat čájehit
ahte sámiid stáhtus
unnitlohkun ja álgoálbmogin
lei nannejuvvon sámelága
mearridemiin, ja nu dat ii lean gitta riikkaidgaskasaš soahpamušain maid
Norga maŋŋá lea vuolláičállán,
seammás go dát
soahpamušat duođaštit
ja nannejit sámepolitihka álgoálbmotdimešuvnna.
Sámelága
ulbmil, biddjojuvvon lága §:i
1, lea «lágidit
diliid nu ahte sámi álbmot
Norggas sáhttá sihkkarastit
ja ovddidit iežas giela,
kultuvrra ja servodateallima». Odeldiggeproposišuvnnas cealká ráđđehus
earret eará (s. 22): «
Oppalaččat gehččojuvvon
lea dás sáhka mo
eiseválddit lágaiguin
ja eará doaibmabijuiguin
sáhttet váikkuhit
dasa ahte sámit sáhttet
ceavzit sierra álbmogin
boahtteáiggi ge.»
Viidáseappot
daddjojuvvo ahte «
ulbmil bisuhit sámi čearddalašvuođa
riikkas ii leat vejolaš sierra
doaibmabijuid haga sámi álbmoga
várás» (s.
23). Dát dagaha ahte muhtumassii
ferte spiehkastit gáržžet áddejuvvon
ja formála ovttadássásašvuođas
gaskal servodatlahtuid. Muhto áigumuš lea ollašuhttit
dásseárvvu
viidáset áddejumis,
dahje eará sániiguin ollašuhttit
sámi kultuvrra ja riikka eará kultuvrra
duohta ovttaárvosašvuođa Norgga
servodagas. Dohkálaš riektedáhkádusat
eai sáhte eambbo vuođđuduvvot
eanetlohkoáddejumiide
Norggadábálaš ipmárdusa mielde.
Sámepolitihkalaš doaibmabijut fertejit
ovdal mihtiduvvot eambbo prisihpalaš árvogovahallamiid
ektui ja hábmejuvvot daid
vuođul go lea sáhka
gaskavuođas čearddalaš unnitlohkui.
2.2.3 Olmmošvuoigatvuođaláhka
Olmmošvuoigatvuođalága
mearridemiin addojuvvui jagi 1966 ON-konvenšuvdnii siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra stáhtus Norgga láhkan,
gč. olmmošvuoigatvuođalága § 2.
Dat mearkkaša ahte 27. artihkal
unnitloguid vuoigatvuođaid
birra lea šaddan Norgga láhkan.
Konvenšuvnna mearrádusat galget
go vuostálasvuohta čuožžila,
leat gievrrabut go Norgga eará láhka,
gč. § 3. Olmmošvuoigatvuođalágas čuovvu
ahte jus Norgga duopmostuollu gávnnaha
ahte Norgga láhka šaddá vuostálagaid
27. artihkkaliin, de ferte láhka
gáidat. Ráđđehus
navdá ahte leaikkal ii bohciit
dakkár dilli, earret eará dannego 27.
artihkal viehka ollu lea váikkuhan
sihke Vuođđđolága § 110
a:i ja sámeláhkii,
ja dasa ahte sámi kultursihkkarastin
ja kulturovddideapmi leat fuolahuvvon maŋit
lágain ge. Ráđđehus árvvoštallá odne
oktilaččat
sámi deastagiid go addá ođđa
lágaid.
Olmmošvuoigatvuođalága
ulbmil lea nannet olmmošvuoigatvuođaid
saji Norgga rievttis, gč. § 1.
Danne lea ulbmil nannet olmmošvuoigatvuođaid oppalaččat
Norgga rievttis, ii ge dušše
daid vuoigatvuođaid mat váldojit
Norgga láhkii olmmošvuoigatvuođalága
geažil. Sánádat
deattasta ahte olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnat
ge mat Norg-ga láhkii eai
ovttastuvvo lága § 2
bokte, galget adnojuvvot dehálaš riektegáldun. Dát
guoská earret eará ILO-konvenšuvdnii
nr. 169. Stuorradikki justiisalávdegoddi
fuomášuhttá ahte vuđolaš olmmošvuoigatvuođaid
lágademiin sihkkarastá ahte olmmošvuoigatvuođat
ollásit biddjojit vuođ-đun
Norgga duopmostuoluin, gč. árv.
O. nr. 51 (1998 – 99).
Borgemánu 1. b. 2003-mannosaš lága
vuođul nr. 86 olmmošvuoigatvuođalága
rievdadusaid jd. birra váldojuvvui
ONa konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid
birra mielde olmmošvuoigatvuođa-láhkii.
Nu lea Mánáidkonvenšuvdna ožžon árvodá-si
Norgga láhkan ja lea ožžon
sajádaga eará lágaid
ovddabeallái gč. olmmošvuoigatvuođalága § 3.
Olles Mánáidkonvenšuvdna
gusto sámi mánáide
ja nuoraide ge. Konvenšuvnna
30. artihkal lea ere-noamáš dehálaš sámiide
go dat cealká ahte daidda
mánáide
geat gullet unnitlohkui dahje álgoálbmogii,
eai galgga gieldit vuoigatvuođa
ovttas iežaset joavkku eará miellahtuiguin «eallit iežaset
kultuvrra mielde, dovddastit iežaset
oskoseaset ja bálvalit oskkuset, dahje
geavahit gielaset», gč.
9. kapihttala.
Olmmošvuoigatvuođalága mearrádus
sihkkarastá ahte sámi kultuvrra
sihkkarastima ja ovddideami deastagat fuolahuvvojit Norgga rievttis.
ON-konvenšuvnna 27. artihkal
siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra (SP) lea válddahallojuvvon
Alimusrievtti mearrádusain
maŋŋágo
konven-šuvdna váldojuvvui
mielde Norgga láhkii. Alimusriekti
ii leat goassege vásihan
ahte mearrádus ja eará lágat
leat šaddan vuostálagaid.
Dat duohtadilli ahte 27. artihkal lea ožžon árvodási
Norgga láhkan, lea jáhkkimis
váikkuhan Norgga láhkii eanet
diđolašvuođa álbmotrievtti
unnitlohko- ja álgoálbmotsuodjaleami birra
go ođđa
njuolggadusat ráhkaduvvojit.
Nu ferte jáhkkit ahte konvenšuvnna
ovttastahttin geahpida dan vára
ahte konvenšuvdna ja siskkáldas
riekti šaddet vuotálagaid. Viidáseappot
lea jáhkehahtti ahte SPa
27. artihkal eará lágaid
geavaheami dulkonfáktorin
lea na-nosuvvan olmmošvuoigatvuođalága
mearridemiin.
2.2.4 Oppalaš riikkalaš riekti
mii lea erenoamáš dehálaš sámiide
Sámiid beroštumiid
deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid
sierra láhkamearrádusaid
mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan dihtii sámi
kultuvrra. Vulobealde leat riektenjuolggadusaid muhtun ovdamearkkat
mat álgoálggus
leat oppalaččat,
ja mat leat dehálaččat
sámiid riektedillái
go sis lea dahkamuš almmolaš eiseválddiin
ja priváhta riektesubjeavttain.
Erenoamáš vuoigatvuođaid čáhce-
ja eanaviidodagaide sáhttá dálá riikkalaš rievtti mielde
oažžut
máŋgga láhkai.
Oamasteami ja dološ áigásaš oamasteami
vuođul sáhttet
ovttaskas olbmot dahje olmmošjoavkkut
oažžut árvvoštallojuvvot
iežaset geavaheami ja nu
sii sáhttet oažžut oamastanvuoigatvuođa
dahje geavahanvuoigatvuođa
guvlui.
Riektevuođuid oamasteapmi
ja oamasteapmi dološ áiggi
rájes leat duopmostuolut
geavahan go leat árvvoštallan
leat go sámiid eana- ja čáhcegeavaheamit ásahan
vuoigatvuođaid. Selbu-áššis
ja Čáhppesvuovdeáššis
2001 lei Alimusriektái gažal-dat
lei go riidoguovllu guovdilis geavaheapmi dakkár
ahte erenoamáš (oapmehaš)
vuoigatvuođat ledje ásahuvvon.
Vuosttaš duopmu guoskkai riidui
bohccuid guođohanvuoigatvuođaid birra
mat gulle Selbu gieldda osiide, ja nubbi duopmu fas gulai riidui
gaskal Olmmáivákki ássiid
Gáivuona suohkanis ja stáhta
oamastanvuoigatvuođaid birra Čáhppevuovdái, mii
lea sullii 120 km2 -sturrosaš meahcceguovlu.
Alimusriekti gávnnahii,
guktuin áššiin,
ahte geavaheapmi lei nu árjat
ja lei čađahuvvon
buriin jáhkuin nu guhkes áiggi
ahte sierra vuoigatvuođat
ledje ásahuvvon. Alimusriekti gávnnahii
ahte riektevuođu oamasteapmi dološ áiggi
rájes sáhttá heivehit
sámi dilálašvuođaide,
ja ahte dát vuođđu
okto lea doarvái ákkastit
guođohanvuoigatvuođa
Selbu-áššis
ja oamastanvuoigatvuođa Čáhppesvuovddi áššis.
Ii lean dárbu hukset duomuid
bohtosa ON-konvenšuvdnii
27. artihkkalii siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra dahje ILO-konvenšuvdnii nr.
169 álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid birra. Alimusriekti
gávnnai dettetge doarjaga Čáhppesvuovdeášši
bohtosii riikkaidgaskasaš álgoálbmot-
ja unnitlohkorievttis. Erenoamáš deastagat meahcceeatnamiid
sámiid geavaheamis, leat cealkámušain
namuhuvvon alimusriektemearrádusaid
vuođul, fuolahuvvon riikkalaš riektenjuolggadusain
dološ áiggi
mannosaš geavaheami hárrái.
Máŋga
lága, ovdamearkka dihtii sosiálabálvalusláhka
ja divššohasvuoigatvuođaláhka leat
nu huksejuvvon ahte bálvalusat
ovttaskas olbmuide galget addojuvvot konkrehta ja oktagaslaš dárboiskkadeami
vuođul. Dát
mielddisbuktá ahte sámiide
galget fállat bálvalusaid
mat leat heivehuvvon sin kutuvrralaš ja
gielalaš dárbbuide.
Divššohasvuoigatvuođalága § 3 – 5
gieđahallá dieđuid divššohasa
dearvvašvuođadili
ja dearvvašvuođaveahki
birra ja mo dákkár
dieđuid galgá addit. Ovdabarggut čájehit
ahte go divššohas
lea unnitlogugielalaš ja ahte
lea mearrideaddji dehálaš ahte
son ádde dieđuid
sisdoalu, de ferte gulahallat dulkkain. Ovdabarggut aiddostahttet
ahte dulkonfálaldat maiddái
galgá addojuvvot ál-bmoga
sámegielagiidda.
Sosiálabálvaluslága paragráfas
8 – 4 čuovvu
ahte bálvalusfálaldat
ovttaskas olbmuide galgá hábmejuvvot
ovttasráđiid divššohasain
nu bures go lea vejolaš. Dát
mielddisbuktá ahte sosiálabálvalus
galgá kártet divššohasa
dárbbuid ja sávaldagaid
nu ahte bálvalusat hábmejuvvojit daid
vuođul nu bures go lea vejolaš. Sosiálabálvalus
ferte rahčat vai gávdná oktagassii
heivejeaddji čovdosiid.
Sámiin lea gustojeaddji lága
vuođul, goittotge muhtun
muddui, vuoigatvuohta beassat gulahallat iežas
gillii, ja bálvalusapparáhta
ferte sin vuostáiváldit
sin kulturduogáža áddejumiin.
Dát vuoigatvuohta lea dain sámiin
ge geat ásset sámegiela hálddašanguovllu
olggobealde.
Eará suorgelágaid
ovdamearkkat leat oahpahusláhka
(suoidnemánu 17. b. 1998-mannosaš láhka
nr. 61 vuođđoskuvlla
ja joatkkaoahpahusa birra rievdadusaiguin), gč.
válddahallama 11. kapihttalis
ja boazodoalloláhka (geassemánu
15. b. 2007-mannosaš láhka nr. 40
boazodoalu birra), gč. válddahallan kapihttalis
20.3.
2.3 Norgga sámepolitihka álbmotrievttálaš rámmat
2.3.1 Vealatkeahttáivuođa prinsihppa
Olmmošvuoigatvuođaid vuođđu
lea ahte buot ol-bmuin lea seamma árvu.
Geavadis leat stuora erohusat. Servodaga iešguđetlágan
joavkkuiguin meannudit iešguđet
ládje, ja dávja
gártet erohusat nissonolbmuid
ja dievdoolbmuid gaskii, dahje daid olbmuid gaskii geat gullet sierranas čearddalaš dahje oskku
joavkkuide. Máŋga olmmošvuoigatvuođamearrádusa gildet
vealaheami. Go lea gáibadus
ahte ii galgga leat vealaheapmi, de sáhttá dan atnit
sierra olmmošvuoigatvuohtan,
juoba bajimus prinsihppange, masa eará vuoigatvuođat
leat čadnojuvvon. Vealaheapmi
lea erohusmeannu-deapmi, ja nu lea go olmmoš olgguštuvvo,
heađuštuvvo
dahje oidojuvvo almmá makkárge
objektiiva ja govttolaš siva
haga. Jus erohus-meannudeapmi galgá lohkkojuvvot
vealaheapmin, de dalle das galgá leat
vuođđun
dat ahte olbmos lea eará čearddalaš duogáš,
giella, osku, politihkalaš duogáš,
opmodat, liikeivdni dahje sohkabealli.
Erohusmeannudeapmi sáhttá leat eará go
vealaheapmi. Muhtin áššiin
sáhttá erohusmeannudeamis
leat áššálaš ágga,
ovdamearkka dihte jus dárbu
lea ovddidit muhtin hearkkes joavkkuid dárbbuid dahje
nannet ássama muhtin báikkiin.
Olmmošvuoigatvuođat
suddjejit buohkaid. Lassin oppalaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnaide,
de leat ráhkaduvvon sierra
konvenšuvnnat ja vuoigatvuođat
muhtin vissis joavkkuide servodagas. Dat guoská erenoamážit
nissonolbmuide, mánáide,
unnitloguide ja álgoálbmogiidda.
Dain joavkkuin leat sierra konvenšuvnnat
ja vuoigatvuođat, ja dat
mearkkaša ahte sin dilli
loktejuvvo sierra dássái.
Eai konvenšuvnnat leat ráhkaduvvon
dušše
fal dan dihte vai dát joavkkut
galggaše leat seamma dásis
go eará joavkkut servodagas, muhto
danne vai sin sierra dárbbut
suddjejuvvoše. Dihto surggiin
erenoamáš konvenšuvnnain
dáidá leat stuorát
mearkkašupmi go oppalaš konvenšuvnnain,
danne go dat áššálaččat
ráddjejuvvon suorggis addet
ovttaskas olbmuide ja joavkkuide nannoset gáhttema
ja go dat sáhttet bidjat
stáhtaide eambbo doaibmangeatnegasvuođa.
2.3.2 Minoritehta vuoigatvuođat
ja erenoamáš álgoálbmotvuoigatvuođat
Sápmelaččat
leat dohkkehuvvon Norgga álgoál-bmogin.
Leat ráhkaduvvon riikkaidgaskasaš erenoamáš riektestandárddat
vai sihkkarastojuv-vošedje álgoálbmogiid
eallinvugiid bisuheapmi ja ovddideapmi. Dat riektegeatnegasvuođat
leat guovdilat ráđđehusa sámepolitihka
vuođus.
Mii álgoálbmogiidda
lea mihtilmas, lea ahte sii eai leat stuorát
servodaga stivrejeaddji álbmot.
Danne eanetlohkodemokratiija ii dáidde
váldit vuhtii minoritehta beroštumiid.
Minoritehtaid vuoigatvuođaid
sihkkarastinmekanismmaide lea dárbu,
vai mii joksat duohta demokratiija mii maid sihkkarastá minoritehtaide
mieldemearrideami ja váik-kuheami.
Eará oktasaš ášši
ollu álgoálbmogiin
lea ahte guovddáš eiseválddit
leat ovdal geahččalan
sin kultuvrra billistit, ja álgoálbmogat
leat šaddan gierdat guhkitáigásaš ovttaláhkástanpolitihka.
Dan leat Norgga sámitge
vásihan. Ii leat doarvái
cealkit ahte dakkár politihkka
lea loahpahuvvon, mii vealaha ja ovttaláhkásta.
Guhkás maŋitáigái
sáhttet bistit badjelgeahččama
váikkuhusat. Dárbu
lea positiiva doaibmabijuide mat buoridit dakkár
politihka guhkitáigásaš váikkuhusaid. Dávjá gáibiduvvo
aktiiva doaibma stáhta bealis
vai beassá divvut muhtin ráji
dain vahágiin maid kultuvrra
ja giela vuostá leat dahkan,
ja vai beassá ráhkadit
vuođu gielalaš ja
kultuvrralaš ealáskahttimii.
álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid álbmotrievttálaš suddjen
lea eambbo konkrehta, go dat olaha viidábut
ja fátmmasta eambbo surggiid
go dat suddjen mii lea riikkalaš minoritehtain
riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid
geažil maid Norga lea dohkkehan.
Okta deaŧalaš erohus
lea ahte álgoálbmogiid árbevirolaš eanan-
ja čázádatvuoigatvuođat
leat erenoamážit
suddjejuvvon. Dat lea dan dihte go sis lea guhkitáigásaš čatnasat
eananguovlluidasaset, ja go sin kultuvra lea nu nannosit čadnojuvvon
eatnama ja luondduriggodagaid atnimii. Muđui
de leat álgoálbmotvuoigatvuođat
celkojuvvon baicce leat kollektiiva vuoigatvuođat,
eaige oppalaš minoritehtavuoigatvuođat.
Giella lea guovddáš oassi
juohke kultuvrras. Máŋggas
atnet dan eanemus deaŧalažžan
go lea sáhka kultuvrralaš iešvuođa
seailluheamis. Jus sápmelaččaid
giella galggaš garvit vel
ain eambbo hedjoneami, de dat ferte doaibmat lunddolaš oassin sápmelaččaid
oppalaš eallimis, ii ge
dás ábut čujuhit
dušše muhtin
surggiide, nu go omd. skuvlii ja boazodoalloealáhussii.
Juohke giella lea ollislaš ovdanbuktinreaidu,
guorahallanráhkkanus ja oktavuođaásaheaddji
juohke suorggis eallimis. Sápmelaččaid
giela fertejit dohkkehit dakkár
reaidun, sihke ieža sápmelaččat,
muhto earátge, danne go
dat lea deaŧalaš eaktu
dasa ahte giella beassá stuorrut
ja ovdánit. Dákko
lea almmolaš giellapolitihkas
hui guovddáš rolla.
Norga lea vuolláičállán/čuovvolan
ollu riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid,
julggaštusaid ja šiehtadusaid
mat váikkuhit álgoálbmogiidda
ja čearddalaš minoritehtaide.
Art. 27 ONa 1966 konvenšuvnnas
siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra ja 1989 ILO-konvenšuvdna
nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid
birra iešbirgejeaddji stáhtain
leat erenoamáš deaŧalaččat Norgga
sámepolitihkkii, muhto maid eará álgoálbmotreaidduin
lea mearkkašupmi. Daid gaskkas
lea ON konvenšuvdna mánáid
vuoigatvuođaid birra. Norga
dohkkehii konvenšuvnna jagi
1991 ja dat biddjojuvvui olmmošvuoigatvuođaláhkii
jagi 2003. Mánáidkonvenšuvnna
birra muitaluvvo eambbo 9. kapihttalis. Biologalaš šláddjiivuođa
konvenšuvdna maid váikkuha
sámepolitihkkii. Dat lea vuosttaš konvenšuvdna
mii fátmmasta dan ahte suddjet
ja nana bistevaš vugiin
atnit buot biologalaš šláddjiivuođa,
gč. kap. 13. Eurohpalaš lihttu
guovllu- dahje minoritehtagielaid birra doaibmagođii
jagi 1998. Lihtu ulbmil lea gáhttet
minoritehta gielaid ja dainna lágiin
seailluhit máŋggabealat
kultuvrra, gč. kap. 19.
2.3.3 Artihkal 27 ONa konvenšuvnnas siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra
Artihkal 27 ONa jagi 1966 konvenšuvnnas siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra lea guovddáš mearrádus
riikkaidgaskasaš minoritehtaid
suddjejeaddji rievttis. Olmmošvuoigatvuođalága
bokte lea dan mearrádusas
láhkastáhtus Norggas.
Jus mearrádus šaddá vuostálagaid
eará lágaid mearrádusaiguin,
de dat manná duoid eará lágaid
mearrádusaid ovddabeallái,
gč. olmmošvuoigatvuođalága § 3.
Sámelága ráhkadeami
ovdabargguin atne ar-tihkkala 27 nana riektegáldun
sámi vuoigatvuođaide,
sihke politihkalaš, kultuvrralaš ja
ekonomalaš vuoigatvuođaide.
Artihkal lei maid vuođus
go Stuoradiggi mearridii Vuođđolága § 110
a jagi 1988.
Artihkkalis daddjojuvvo ahte dain stáhtain main
leat čearddalaš,
oskkoldatlaš dahje gielalaš unnitlogut,
eai geatge galgga caggat sin vuoigatvuođa
ovttas earáiguin iežaset
joavkkus, bálvaleames iežaset
kultuvrra, dovddasteames ja bálvaleames
iežaset oskku dahje geavaheames
iežaset giela.
Diehttelas guoská dat
mearrádus sápmelaččaide.
Dat vuolgá Olmmošvuoigatvuođalávdegottis ahte álgoálbmogiin
galget artihkkala 27 mielde leat sihke oktagaslaš ja
kollektiiva vuoigatvuođat.
Muhtin vuoigatvuođain, nugo
vuoigatvuođas geavahit iežas
giela, lea mearkkašupmi
duššefal
go daid lea vejolaš geavahit
kollektiivvalaččat.
Maiddái kultuvra, vierut
ja árbevirolaš ealáhusat
eaktudit iešguđet
ládje ahte olmmoš beassá doaibmat
ovttas earáiguin. Ja dakkár
vuoigatvuođat, nugo hivvodatmediat,
oahppu ja kulturgáhtten,
sáhttet duohtadilis ollašuvvat
dušše dakkár
doaibmabijuiguin mat leat olles jovkku várás.
Artihkal 27 ii suddje dušše dakkár
stáhta meassamiid vuostá mat
gáržudit
unnitlohkosaš álbmoga
vejolašvuođaid
eallit iežas kultuvrras,
go dat geatnegahttá stáhtaid
suodjalit unnitlohkosaš álbmoga
earáid meahttiid vuostá, omd.
eará almmolaš orgánaid
dahje priváhta berošteddjiid
vuostá.
Norgga eiseválddit leat
jagi 1987 sámelága
meannudeami rájes atnán
vuođđun
ahte stáhtas lea geatnegasvuohta
positiivvalaččat
leat mielde geahččame
bearrái dan ahte sámi álbmogis
leat eavttut beassat doaimmahit iežaset
kultuvrra. Dál lea dábálaš nu
dulkon sámelága,
ahte dat bidjá gáibádusaid
eiseválddiide ásahit
positiiva doaibmabijuid ollašuhttin dihte
geatnegasvuođaideaset.
ONa Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi,
mii goziha siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
konvenšuvnna, lea maid cealkán
mearrádusa gáibidit
doaibmabijuid mat sihkkarastet unnitlohkosaš ál-bmogiidda
beaktilis oassálastima dakkár
mearrádusaide mat sidjiide
gusket.
Guovddáš jearaldat
artihkkal 27 oktavuođas
lea leamaš movt kulturdoaba galgá dulkojuvvot,
ja dainna lágiin maiddái
movt artihkkala geatnegasvuođaid
sisdoalluge galgá dulkojuvvot.. Čállosa
teaksta suodjala mearrádusa gáhttet
ideála kultuvrra ja dakkár kultuvrralaš dovddahanvugiid
go giela ja oskku. Go lea sámiid álgoálbmotlaš dilis
sáhka, de lea dábálaš dulkot
nu, ahte mearrádus fátmmasta
sámiid ollislaš kulturdoaimmaheami ávnnaslaš eavttuidge,
ja dát gohčoduvvo maiddái
sámi kultuvrra luondduvuođđunge.
Mearrádusa mearkkašumi
sámiid riektesajádahkii
digaštallá NAČ 1984: 18
mii lea Sámiid vuoigatvuođalaš dili
birra. Máŋga ášši
mat ledje eahpečielgasat
jagi 1984, leat maŋŋil čielgan
ONa olmmošvuoigatvuođalávdegotti
geavatlaš barggus.
2.3.4 ILO-konvenšuvdna nr.
169 álgoálbmogiid
ja čearddaid birra iehčanas stáhtain
76. riikkaidgaskasaš bargokonferánsa (International
Labour Organization, ILO) mearridii jagi 1989 konvenšuvnna
nr. 169 álgoálbmogiid
ja čeardaál-bmogiid
birra iehčanas stáhtain.
Go dan dohkkehii jagi 1990, de Norga mearridii ahte dat galgá gustot
sápmelaččaide. Sápmelaččat
ledje dohkkehuvvon Norgga álgoálbmogin
ovdalgo konvenšuvnna ledje šiehtadan gárvásii
ja dasa vuolláičállán.
Dohkkehanproseassa bokte nannejuvvui sápmelaččaid álgoálbmotstáhtus.
Muhtin áiggiid lea leamaš digaštallan
das, man viidát ILO-konvenšuvnna álgoálbmotdoaba váikku-ha.
Ii leat eahpádus das, ahte sápmelaččat čáhket
konvenšuvnna definišuvdnii,
gč. konvenšuvnna
art. 1 (b). Stuoradiggige dovddahii
čielgasit,
ahte nu lea.
ILO-konvenšuvnna nr.
169 váldoprinsihppa lea,
ahte álgoálbmogiin
lea riekti seailluhit ja ovddidit iežaset
kultuvrra, ja eiseváldiin
geatnegasvuohta mearridit doaibmabijuid mat dorjot dan dan barggu.
ILO-konvenšuvdna nr. 169 ásaha álgoál-bmogiid
riektesuddjema unnimusstandárddaid.
Konvenšuvnnas leat mearrádusat álgoálbmogiid
rievttis mearridit iežaset
ekonomalaš, sosiála
ja kultuvrralaš ovddideami,
oahppat iežaset giela ja ásahit
iežaset ásahusaid
mat ovddastit sin go sis lea eiseválddiin
dahkamuš. Muđui
konvenšuvdna dohkkeha álgoálbmogiid dáhtu
ja dárbbu hálddašit iežaset ásahusaid
, iežaset eallinvugiid ja
iežaset ekonomalaš ovddideami. Dat
mearkkaša ahte sii dohkkehit álgoálbmogiid
dáhtu seailluhit ja ain ovddidit
iežaset identitehta, giela
ja oskku iezaset ruovtturiikka rámmaid
siskkobealde. Konvenšuvnnas
leat muđui mearrádusat
earret eará eananvuoigatvuođain,
barggaheamis ja bargoeallimis, oahpahusas, oajus ja dearvvašvuođas.
Konvenšuvnna art. 2 mielde
lea konvenšuvnna váldoprinsihppa
ahte
«ráđđehusain
lea ovddasvástádus
ovddidit , dan álbmoga oassálastimiin
geasa dat gullá, ja bidjat
johtui bálddalas ja systemáhtalaš doaibmabijuid
maiguin gáhtte daid ol-bmuid
vuoigatvuođaid ja dáhkida
ahte sin oppalašvuohta adnojuvvo
gutnis». Dakkár
doaibmabijut galget sihkkarastit ahte dan álbmoga
olbmot geasa dát guoská,
besset atnit ávkki vuoigatvuođain
ja vejolašvuođain seamma
ládje go álbmot
muđui. Muđui
galget doaibmabijut dievaslaččat
ollašuhttit daid olbmuid sosiála,
ekonomalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid
ja gudnejahttit sin sosiála ja
kultuvrralaš identitehta, árbevieruid
ja ásahusaid. Dan prinsihpa čiekŋudit ja
nannejit art. 4:s nr 2 gos mearriduvvo ahte stáhta
lea geatnegahttojuvvon atnit gutnis álgoálbmogiid čielga
daddjojuvvon dáhtu go álggahuvvojit
doaibmabijut mat sáhttet čuohcit
ovttaskas olbmui dahje álgoálbmot ásahusaide,
opmodahkii, kultuvrii, bargui ja birrasii. Sápmelaččaid
dáfus mearkkaša
dat ahte doaibmabijut mat váikkuhit
namuhuvvon surggiide eai sáhte álggahuvvot
jus sápmelaččain
leat čielga hálidusat
ja vuoruheamit. Lea ovddemustá Sámediggi,
mii lea sápmelaččaid álbmotválljen
orgána mii sáhttá buktit
cealkámušaid
mat geatnegahttet sámiid
bealis.
ILO-konvenšuvnna nr.
169 dohkkehemiin lea ráđđehus
geatnegahttojuvvon ráđđádallat
dainna álbmogiin masa dat
guoská, heivvolaš prosedyraiguin
ja erenoamážit
sin ovddasteaddji ásahusaid
bokte, jus fal árvvoštallet ráhkadit
ođđa
lágaid dahje hálddahuslaš doaibmabijuid
mat njuolgga sáhttet dasa čuohcit,
gč. art. 6. Dien geatnegasvuođa
boađusin leat prosedyrat
daidda ráđđádallamiidda
mat leat gaskal eiseválddiid
ja Sámedikki.
Norga raporte ILOi konvešuvnna
nr. 169 birra organiašuvnna
njuolggadusaid mielde, ja Sáme-diggi
muitala iežas oaiviliid
njuolga ILOi. Boahtte raporten galgá leat
jagi 2008.
Ovddit raporteremis, jagi 2003, lei Bondevik II-ráđđehusa finnmárkkuláhkaevttohus
(Od.prp.nr. 53 (2002 – 2003)) guovddážis
sihke ráđđehusa
ja Sámedikki raporttain,
ja ILO áššedovdi
lávdegotti meannudeamis.
ILO áššedovdi lávdegoddi
lei álggus kritihkalaš ráđđádallanprosessii
ovdalgo láhkaevttohus biddjojuvvui
ovdan. Stuoradikki justiisalávdegoddi čađahii
dan dihte lasseráđđádallamiid Sámedikkiin
ja Finnmárkku fylkkasuohkaniin
go finnmárkkuláhka
galggai ráhkaduvvot, gč. árv.
O. nr. 80 (2004 – 2005).
Vaikko leat ge eŋgelas
ja ránska álgoteavsttat
mat leat álbmotrievttalaččat čadni,
de lea departemeanta ráhkadan
eahpealmmolaš jorgalemiid
dárogillii ja davvisámegilli.
Jagi 2007 divodedje daid jorgalemiid muhtin muddui, sihke danne
vai giella heivešii doabageavaheapmái
mii lea boahtán dohkkeheami rájes
mii lei jagi 1990, ja maid danne vai beassá meattáhusaid
divvut. Eŋgelas original-teaksta
ja divoduvvon jorgaleamit
dárogillii
ja davvisámegillii leat ráđđehusa
neahttasiidduin mat leat sámepolitihka
birra.
2.3.5 Eurohparáđi rámmakonvenšuvdna nationála
unnilogu álbmogiid gáhttema
birra
Eurohpa rámmakonvenšuvdna nationála
unnitlogu álbmogiid gáhttema
birra mearriduvvui Eurohparáđi
ministtar lávdegottis jagi
1994 ja Norga dohkkehii dan konvenšuvnna
jagi 1999. Rámmakonvenšuvdna
lea vuosttaš juridihkalaš čadni máŋggariikkagaskasaš šiehtadus
das ahte gáhttet unnitlogu álbmogiid. Go
dohkkehedje konvenšuvnna,
de daddjojuvvui ahte sámit
devdet daid eavttuid mat leat jus galget gohčoduvvot
nationála unnitlogu álbmogin
konvenšuvnna mielde. Sámediggi
lea gal dadjan ahte ii Norgga nationála
unnitlogu álbmogiid politihkka galgga
fátmmastit sámiid
ja dat čujuha sámiid
vuoigatvuođaide mat sis
leat ILO-konvenšuvnna nr.
169 mielde, gč. Sd.prp.
nr. 80 (1997 – 1998) ja Sd.dieđ. nr.
15 (2000 – 2001). Norga lea liikká álbmotrievttálaččat čadnojuvvon
Rámmakonvenšuvnna
geatnegasvuođaide, maiddái
sámiid ektui.
2.3.6 ON-julggaštus álgoálbmotvuoigatvuođaid
birra
ON-julggaštus álgoálbmotvuoigatvuođaid
birra mearriduvvui ONa dievasčoahkkimis čakčamánu
13. beaivvi 2007. Julggaštus
ii leat álbmorievttálaš čadni
dokumeanta, muhto dat lea deaŧalaš láidesteaddjin viidáset
barggus go galgá celkojuvvot makkár
vuoigatvuođat álgoálbmogiin
leat. Julg-gaštus mearkkaša
erenoamáš ollu
daidda riikkaide main álgoálbmogat
orrot, ja main eai leat dohkkehan ILO-konvenšuvnna nr.
169.
Julggaštusbargu lea bistán máŋga
jagi. Jagi 1993 bijai Olmmošvuoigatvuođakommišuvnna
bargojoavku álgoálbmogiid
várás
ovdan álgoálbmot-julggaštusevttohusa. Dan
evttohusa meannudii muhtin bargojoavku Kommišuvnnas
dassážiigo bođii
loahpalaš evttohus guhkilmas šiehtadallamiid
maŋŋel
ja de dat mearriduvvui Olmmošvuoigatvuođaráđis
jagi 2006. Dievasčoahkkin
mearridii álgoálbmotjulggaštusa
stuora eanetloguin. 4 riik-ka, Austrália,
Kánada, Ođđa Zealánda
ja USA jienastedje julggaštusa vuostá.
álgoálbmogiid
ovddasteaddjit ja ONa miellahttoriikkat barge lahkalagaid ovttas
dainna teavsttain. Norgga sáttagottis
dan bargojoavkui mii barggai julggaštusteavsttain,
leat leamaš Norgga eiseválddit
ja Sámedikki ovddasteaddjit.
Norgga eiseválddit leat ovttasráđiid
Sámedikkiin ja sámi
organisašuvnnaiguin leamaš aktiivvalaččat
oččodit áigái
julggaštusa.
Miehtá máilmmi
leat álgoálbmogat
eanemus marginaliserejuvvon joavkkut servodagas. Go dohkkeha álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid muhtin ON-dokumeanttas,
de lea dat deaŧalaš reaidun
nanneme álgoálbmogiid sajádaga.
Vaikko julggaštus ii leat
ge rievttálaččat čadni,
de das lea goit garra ávžžuhus
stáhtii ahte dat galgá dohkkehit álgoálbmogiid eanan-
ja riggodatvuoigatvuođaid.
Sámit garrasit deattuhit álgoálbmogiid
vuoigatvuođajulggaštusa
barggu. Vaikko máŋga
dain vuoigatvuođain mat
leat julggaštusas leat čađahuvvon
Norggas ovdamearkka dihte finnmárkkulága bokte
ja gulahallanšiehtadusa
bokte mii lea šihttojuvvon
gaskal ráđđehusa ja
Sámedikki miessemánu
11. beaivvi 2005, de lea julggaštus
deaŧalaš signálan
das makkár oaidnu stáhtas lea
oppalaččat álgoálbmotvuoigatvuođaid
hárrái.
Julggaštusas čállojuvvo máilmmi álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid birra. Julggaštusas
leat mearrádusat sihke dan
birra go lea sáhka vuođđodárbbuin
nu go biepmus, dearvvašvuođas
ja oahpus, ja mearrádusat
das movt galgá geavahit árbevirolaš resurssaid
ja eatnamiid. Julggaštus
duođašta álgoálbmogiid
eanan- ja luondduriggodagaid maid sii árbevirolaččat
leat oamastan, váldán
dahje atnán. Diet vuoigatvuođat
leat ráddjejuvvon guoskat dan
vuoigatvuhtii ahte oamastit, atnit, ovddidit ja mearridit daid eatnamiid
ja riggodagaid mat sis leat odne árbevirolaš čanastumi dihte.
Julggaštusa mearrádusat
eananvuoigatvuođaid birra,
artihkkal 26:s ja muđui
sáhttet dulkojuvvot iešguđetlágan
vugiin. álgoálbmogiid
eananvuoigatvuođat Norggas
leat definerejuvvon ILO-konvenšuvnna
169:s. .
Stuorámus digaštallan julggaštusbarggu áiggi
lea leamaš álgoálbmogiid
iešmearridanvuoigatvuođa
birra. Váldočoahkkima
jienasteamis buvttii Norga dulkonjulggaštusa álgoálbmogiid
iešmearridanvuoigatvuođa
birra mas deattuhuvvo ahte dat vuoigatvuohta galgá geavahuvvot
stáhta territoriealla integritehta
siskkobealde, ja ahte Norggas dat adnojuvvo leat vuhtii váldojuvvon gustovaš ortnegiid
ja vuoigatvuođaid bokte
mat čuvvot Norgga lága.
Go dohkkeha iešmearridanrievtti
sámiide, de dat čuovvu
dan oainnu mii Norggas lea leamaš máŋga
jagi, ee. guovtti ovddit váldo
stuoradiggedieđáhusas sámepolitihka
birra (Sd.dieđ. nr. 55 (2000 – 2001)
ja Sd.dieđ. nr. 33 (2001 – 2002)).
Čujuhus
lea maid árvalussii S. nr.
110 (2002 – 2003), čuoggái
5.2.1 iešmearrideami doahpaga
birra.
Julggaštusas boahtá čielgasit ovdan
ahte iešmearrideapmái
gullá maid dat ahte álgoálbmogiin
lea vuoigatvuohta friddja bargat iežaset
ekonomalaš, sosiála
ja kultuvrralaš ovdánahttimiin.
Dan seammás de ii sáhte iešmearridan
vuoigatvuođa geavahettiin doaibmat
ON-lihtu ja ONa olmmošvuoigatvuođakonvešuvnnaid
vuostá.
álgoálbmogiin
lea, go sii atnet iežaset
iešmearridanvuoigatvuođa, riekti
autonomiijii dahje iešmearrideapmái
dakkár áššiin
mat gusket sin siskkáldas
ja báikkálaš áššiide,
ja sis lea maid riekti oažžut
ruhtadanvuogádaga iežaset
iešmearridandoaimmaide gč.
art. 4. Go dohkkeha dien rievtti iešmearrideamis
nu movt lea čállojuvvon
julggaštussii, de gáibiduvvo
ahte álgoálbmogiin
lea ollislaš ja beaktilis oassálastin
demokráhtalaš servodagas,
ja dakkár mearrádusproseassain
mat leat sidjiide relevánta.
Mii lea sámiid iešmearridanvuoigatvuohta
konkrehtalaččat
ii leat vel áibbas čielggaduvvon. Ráđđehus
bidjá vuođđun
dan ahte iešmearridanvuoigatvuođa
digaštallamis mas ferte
leat dat digaštallan mii
doahpaga sisdoallu lea, ja movt iešmearridanvuoigatvuohta sáhttá čađahuvvot
praktihkalaš politihkkan.
Go muhtin álbmogis lea riekti
iešmearrideapmái,
de dat ii iešalddis sisttisdoala
dan seamma dain diliin gos vuoigatvuohta sáhttá čadnojuvvot
muhtin álbmogii mii orru
okto muhtin geográfalaččat
ráddjejuvvon guovllus, ja
gos vuoigatvuohta lea čadnojuvvon
muhtin álbmogii mii orru
bieđgguid ja dakkár
guovlluin gos orrot maid eará čearddalaš joavkkut. Sápmelaččaid
mieldemearridanvuoigatvuođa ásaheami
ferte maid árvvoštallat
vejolaš riikkaidgaskasaš presedeansaváikkuhusaid
ektui. Go lagat galgá mearridit
sámiid rievtti iešmearrideapmái,
de dat lea miellagiddevaš go álgoálbmogiid iešmearridanriekti
galgá hábmejuvvot
eará stáhtain.
Geahča maiddái
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 3.1.
álgoálbmotjulggaštusa álggus
daddjojuvvo ahte álgoálbmogiid
dilli lea iešguđetlágan
guovllus guvlui ja riikkas riikii, ja ahte nationála
ja guovllu iešvuođaid
mearkkašupmi ja erohusat
historjjálaš ja
kultuvrralaš duogážis
galget váldojuvvot mielde árvvoštallamiin.
Dat mearkkaša ahte vuoigatvuođat
mat čužžot julggaštusas
fertejit čađahuvvot dakkár
vugiin mii lea heivehuvvon ovttaskas álgoálbmogii.
Sámi iešmearrideapmi
lea, norgalaš oktavuođas, gažaldat
das n·kcego min demokr-htalaš vuog·dat
addit s·mi veahkadahkii doarv·i v·ikkuhanf·mu
riikkagott·laš politihkalaš proseassaide
ja mearr·dusaide mat gusket sidjiide.
Norggas leat muhtin ráje
politihkalaš ášše-suorggit
relevánta ja dain lea stuora
mearkkašupmi sámiide. Dakkár áššiin
sáhttá iešmearridanrievtti
atnit dakkár riektin ahte
olbmuin lea dadjamuš ja
ahte lea riekti mieldemearridit, dakkár áššiin mat
gusket sápmelaččaide
dego okta joavku. Go diekkár
oassálastin- ja dadjamušrievtti
galgá čađahit,
de sáhttá bidjat
vuođđun
guovttelágan vuoigatvuođaid. álggus
vuos, de sáhttá leat
sáhka dakkár
rievttis ahte okto mearridit dakkár áššiin
mat dušše
gullet sápmelaččaide,
namalassii kultuvrralaš ja
gielalaš autonomiija. Ovdamearkkat
dasa sáhttet leat doaibmabijut
mat gusket sámegillii ja
Sámi ovdánahttinfondii
1.
Nubbi lea ahte sáhttá leat
sáhka dan rievtti birra
ahte galgá leat duohta,
beaktilis oassálastin almmolaš válddi čađahemiin
sihke dakkáriin mat gusket
sápmelaččaide
ja dan servodahkii mas sii leat oassin, ovdamearkka dihte go lea sáhka
dakkár mearridemiin mat
gusket areála-plánemii
ja resursageavaheapmái.
Oassálastinrievt-ti sáhttá čađahit
ráđđádallamiid
bokte, ja geatnegasvuohta ráđđádallat
dainna álgoálbmogiin
mii lea namuhuvvon julggaštusas.
Norggas lea ráđđádallan
geatnegasvuohta implementerejuvvon ráđđádallanvugiid
bokte mat leat gaskal stáhta eiseválddiid
ja Sámedikkiid, ja dat lea ILO-konvenšuvnna
nr. 169 artihkkala 6 mielde. Riekti oassálastit
luondduriggodagaid hálddašeamis
sáhttá čađahuvvot
dakko bokte ahte Sámediggi
nammada áirasiid oktasaš stivrenorgánaide,
nu movt Finnmárkoopmodahkii
ja guovllu boraspirelávdegottiide.
Namuhuvvon vuoigatvuođat
galget geavatlaččat
ovddemustá čađahuvvot
Sámedikki čađa,
mii lea álbmotválljen orgána
ja mas lea mearridan- ja ráđđádallanváldi.
Vaikko iešmearridandoahpagis
ii leat čielga sisdoallu,
de leat ráđđehus
ja Sámediggi ságastallan
praktihkalaš doaibmabijuid birra
vai sáhttá čađahit sámi
mearridanválddi ja mieldemearrideami
dálá njuolggadusaid
siskkobealde. Muhtin doaibmabijut leat čađahuvvon
nu movt finnmárkkuláhka
ja ráđđádallanprosedyrat.
Muhtimat leat
ovddiduvvon Stuoradiggái,
dego ođđa
mearrádusat plána-
ja huksenláhkii mas lea čállojuvvon Sámedikki
cealkinválddi birra plánaáššiin.
Muhtin eará doaibmabijuid
leat árvvoštallame
dahje daid leat ráđđádallame,
nu go ovdamearkka dihte evttohusa mii lea boahtán Finnmárkku
riddoguolástanlávdegottis.
Evttohus lea Finnmárkku sáltečáhceguolásteami hálddašeapmái
oassálastit ja dat evttohusat
mat bohte Sámi vuoigatvuođalávdegotti
II:s.
Lea dárbu viidáseappot
bargat dainna bargguin ahte mearridit maid sápmelaččaid
iešmearridanriekti konkrehtalaččat
sáhttá sisttisdoallat.
Muđui lea jáhkehahtti
ahte dat čovdosat maid Norggas
gávdnet sáhttet
deattuhuvvot riikkaidgaskasaš ovdáneamis
go lea sáhka álgoálbmogiid
iešmearridanrievttis. Ráđđehus
ovdeha ahte sámi iešmearrideami
gárgedeapmi vuosttažettiin
galgá dáhpá-huvvat
dálá sorjjasmeahttun
ja demokráhtalaš stáhta
siskkabealde, ja Norgga dálá geográfalaš rájáid
siskkabealde.
2.3.7 Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
evttohus
Davviriikkalaš áššedovdi
joavku geigii iežas davviriikkalaš sámekonvenšuvnna čállosa
oktan evttohusain čakčat
2005. Suoma, Ruoŧa ja Norgga ráđđehusat
leat ovttaoaivilis das ahte bargat viidáseappot
davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain, álggus
vuos dakko bokte ahte ain bargat našuvnnalaččat
mas čuovvolit gulaskuddancealkámušaid
ja maid váikkuhusguorahallamiid.
Muhtin bargojoavku mas leat áirasat
Bargo- ja searvádahttindepartemeanttas,
Justiisadepartemeanttas, Olgoriikadepartemeanttas ja Sámedikkis
lea bargan nationála čuovvolemiin
konvenšuvdnačállosa
hárrái,
ja dat geigii iežas raportta
golggotmánu 3. beaivvi 2007.
Jurdda lea ahte sámeministarat ja
sámediggepresideanttat boahtte oktasaš čoahkkimii
mii lea čakčat
2008, leat čielggadan iežaset
posišuvnnaid.
Konvenšuvdnačálus,
maid muhtin davviriikkalaš áššedovdi joavku
lea ráhkadan, atná vuođđun
ahte sápmelaččat leat álgoálbmogat
Suomas, Ruoŧas ja Norggas. Čállosa
leat ráhkadan daid riikkaidgaskasaš veahkkeneavvuid
bokte maidda dat golbma riika leat čadnojuvvon. Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna mihttomearrin
evttohuvvo «
duođaštit
ja nannet dakkár vuoigatvuođaid sámi álbmogii
vai dat beassá sihkkarastit
ja ovddidit iežas giela,
kultuvrra, iežaset ealáhusaid
ja servodateallima dainna lágiin
ahte riikkarájit hehttejit
nu unnán go vejolaš»,
gč. ekspeartajoavkku evttohusa
1. artihkkala.
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
evttohusas lea sápmelaččaid
iešmearridan riekti mearriduvvon
3. artihkkalis. Dasa lassin de sisttisdoallá konvenšuvdnaevttohus mearrádusaid
maiguin leat jurddašan konkretiseret
iešmearrideami rievtti sisdoalu. erenoamáš guovddážis
leat dat mearrádusat mat
leat sámedikki válddi
birra mearridanproseassain. Sámekonvenšuvnna
evttohusas lea Ruoŧa, Suoma
ja Norgga sámedikkiide addojuvvon
váldi dahje sierramuddosaš mieldemearrideapmi,
mii lea dan duohken man deaŧalaš dat
ovttaskas ášši lea
sápmelaččaid
beroštumiide (artihkkal
14 jna.). álggus vuos mearriduvvo Sámediggái
riekti okto mearridit dakkár áššiin
main Sámedikkis lea nationála
dahje riikkaidgaskasaš rievtti
bokte váldi dan dahkat (artihkal
15). Viidáseappot lea nu
ahte almmolaš eiseválddit
galget šiehtadallat Sámedikkiin
dakkár áššiin mat
leat hui deaŧalaččat sápmelaččaide
(artihkal 16). Evttohusas maid daddjojuvvo ahte galgá leat
cealkinriekti ja riekti Sámedikkis
leat ovddastuvvon almmolaš ráđiin
ja lávdegottiin (artihkal
17). Muđui de galgá Sámediggái
addojuvvot vejolašvuohta
deaivvadit nationála čoahkkimiin
gos besset čilget iežaset
oainnu dakkár áššiin
main lea mearkkašupmi sápmelaččaide
(artihkal 18). Sámedikkiin
lea riekti ovddastit sápmelaččaid
riikkaidgaskasaččat,
ja dat lea mearriduvvon evttohusa 19. artihkkalis. Joatkkabargu álgoárvalusain
sáhttá leat deaŧalaš go áigumuš lea
ovddidit sámiid iešmearridanvuoigatvuođa
ja mearridit dan sisdoalu.
1.3 Norgga sámepolitihka álbmotrievttálaš rámmat
1.3.1 Vealatkeahttáivuođa prinsihppa
Olmmošvuoigatvuođaid vuođđu
lea ahte buot ol-bmuin lea seamma árvu.
Geavadis leat stuora erohusat. Servodaga iešguđetlágan
joavkkuiguin meannudit iešguđet
ládje, ja dávja
gártet erohusat nissonolbmuid
ja dievdoolbmuid gaskii, dahje daid olbmuid gaskii geat gullet sierranas čearddalaš dahje oskku
joavkkuide. Máŋga olmmošvuoigatvuođamearrádusa gildet
vealaheami. Go lea gáibadus
ahte ii galgga leat vealaheapmi, de sáhttá dan atnit
sierra olmmošvuoigatvuohtan,
juoba bajimus prinsihppange, masa eará vuoigatvuođat
leat čadnojuvvon. Vealaheapmi
lea erohusmeannu-deapmi, ja nu lea go olmmoš olgguštuvvo,
heađuštuvvo
dahje oidojuvvo almmá makkárge
objektiiva ja govttolaš siva
haga. Jus erohus-meannudeapmi galgá lohkkojuvvot
vealaheapmin, de dalle das galgá leat
vuođđun
dat ahte olbmos lea eará čearddalaš duogáš,
giella, osku, politihkalaš duogáš,
opmodat, liikeivdni dahje sohkabealli.
Erohusmeannudeapmi sáhttá leat eará go
vealaheapmi. Muhtin áššiin
sáhttá erohusmeannudeamis
leat áššálaš ágga,
ovdamearkka dihte jus dárbu
lea ovddidit muhtin hearkkes joavkkuid dárbbuid dahje
nannet ássama muhtin báikkiin.
Olmmošvuoigatvuođat
suddjejit buohkaid. Lassin oppalaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnaide,
de leat ráhkaduvvon sierra
konvenšuvnnat ja vuoigatvuođat
muhtin vissis joavkkuide servodagas. Dat guoská erenoamážit
nissonolbmuide, mánáide,
unnitloguide ja álgoálbmogiidda.
Dain joavkkuin leat sierra konvenšuvnnat
ja vuoigatvuođat, ja dat
mearkkaša ahte sin dilli
loktejuvvo sierra dássái.
Eai konvenšuvnnat leat ráhkaduvvon
dušše
fal dan dihte vai dát joavkkut
galggaše leat seamma dásis
go eará joavkkut servodagas, muhto
danne vai sin sierra dárbbut
suddjejuvvoše. Dihto surggiin
erenoamáš konvenšuvnnain
dáidá leat stuorát
mearkkašupmi go oppalaš konvenšuvnnain,
danne go dat áššálaččat
ráddjejuvvon suorggis addet
ovttaskas olbmuide ja joavkkuide nannoset gáhttema
ja go dat sáhttet bidjat
stáhtaide eambbo doaibmangeatnegasvuođa.
1.3.2 Minoritehta vuoigatvuođat
ja erenoamáš álgoálbmotvuoigatvuođat
Sápmelaččat
leat dohkkehuvvon Norgga álgoál-bmogin.
Leat ráhkaduvvon riikkaidgaskasaš erenoamáš riektestandárddat
vai sihkkarastojuv-vošedje álgoálbmogiid
eallinvugiid bisuheapmi ja ovddideapmi. Dat riektegeatnegasvuođat
leat guovdilat ráđđehusa sámepolitihka
vuođus.
Mii álgoálbmogiidda
lea mihtilmas, lea ahte sii eai leat stuorát
servodaga stivrejeaddji álbmot.
Danne eanetlohkodemokratiija ii dáidde
váldit vuhtii minoritehta beroštumiid.
Minoritehtaid vuoigatvuođaid
sihkkarastinmekanismmaide lea dárbu,
vai mii joksat duohta demokratiija mii maid sihkkarastá minoritehtaide
mieldemearrideami ja váik-kuheami.
Eará oktasaš ášši
ollu álgoálbmogiin
lea ahte guovddáš eiseválddit
leat ovdal geahččalan
sin kultuvrra billistit, ja álgoálbmogat
leat šaddan gierdat guhkitáigásaš ovttaláhkástanpolitihka.
Dan leat Norgga sámitge
vásihan. Ii leat doarvái
cealkit ahte dakkár politihkka
lea loahpahuvvon, mii vealaha ja ovttaláhkásta.
Guhkás maŋitáigái
sáhttet bistit badjelgeahččama
váikkuhusat. Dárbu
lea positiiva doaibmabijuide mat buoridit dakkár
politihka guhkitáigásaš váikkuhusaid. Dávjá gáibiduvvo
aktiiva doaibma stáhta bealis
vai beassá divvut muhtin ráji
dain vahágiin maid kultuvrra
ja giela vuostá leat dahkan,
ja vai beassá ráhkadit
vuođu gielalaš ja
kultuvrralaš ealáskahttimii.
álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid álbmotrievttálaš suddjen
lea eambbo konkrehta, go dat olaha viidábut
ja fátmmasta eambbo surggiid
go dat suddjen mii lea riikkalaš minoritehtain
riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid
geažil maid Norga lea dohkkehan.
Okta deaŧalaš erohus
lea ahte álgoálbmogiid árbevirolaš eanan-
ja čázádatvuoigatvuođat
leat erenoamážit
suddjejuvvon. Dat lea dan dihte go sis lea guhkitáigásaš čatnasat
eananguovlluidasaset, ja go sin kultuvra lea nu nannosit čadnojuvvon
eatnama ja luondduriggodagaid atnimii. Muđui
de leat álgoálbmotvuoigatvuođat
celkojuvvon baicce leat kollektiiva vuoigatvuođat,
eaige oppalaš minoritehtavuoigatvuođat.
Giella lea guovddáš oassi
juohke kultuvrras. Máŋggas
atnet dan eanemus deaŧalažžan
go lea sáhka kultuvrralaš iešvuođa
seailluheamis. Jus sápmelaččaid
giella galggaš garvit vel
ain eambbo hedjoneami, de dat ferte doaibmat lunddolaš oassin sápmelaččaid
oppalaš eallimis, ii ge
dás ábut čujuhit
dušše muhtin
surggiide, nu go omd. skuvlii ja boazodoalloealáhussii.
Juohke giella lea ollislaš ovdanbuktinreaidu,
guorahallanráhkkanus ja oktavuođaásaheaddji
juohke suorggis eallimis. Sápmelaččaid
giela fertejit dohkkehit dakkár
reaidun, sihke ieža sápmelaččat,
muhto earátge, danne go
dat lea deaŧalaš eaktu
dasa ahte giella beassá stuorrut
ja ovdánit. Dákko
lea almmolaš giellapolitihkas
hui guovddáš rolla.
Norga lea vuolláičállán/čuovvolan
ollu riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid,
julggaštusaid ja šiehtadusaid
mat váikkuhit álgoálbmogiidda
ja čearddalaš minoritehtaide.
Art. 27 ONa 1966 konvenšuvnnas
siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra ja 1989 ILO-konvenšuvdna
nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid
birra iešbirgejeaddji stáhtain
leat erenoamáš deaŧalaččat Norgga
sámepolitihkkii, muhto maid eará álgoálbmotreaidduin
lea mearkkašupmi. Daid gaskkas
lea ON konvenšuvdna mánáid
vuoigatvuođaid birra. Norga
dohkkehii konvenšuvnna jagi
1991 ja dat biddjojuvvui olmmošvuoigatvuođaláhkii
jagi 2003. Mánáidkonvenšuvnna
birra muitaluvvo eambbo 9. kapihttalis. Biologalaš šláddjiivuođa
konvenšuvdna maid váikkuha
sámepolitihkkii. Dat lea vuosttaš konvenšuvdna
mii fátmmasta dan ahte suddjet
ja nana bistevaš vugiin
atnit buot biologalaš šláddjiivuođa,
gč. kap. 13. Eurohpalaš lihttu
guovllu- dahje minoritehtagielaid birra doaibmagođii
jagi 1998. Lihtu ulbmil lea gáhttet
minoritehta gielaid ja dainna lágiin
seailluhit máŋggabealat
kultuvrra, gč. kap. 19.
1.3.3 Artihkal 27 ONa konvenšuvnnas siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra
Artihkal 27 ONa jagi 1966 konvenšuvnnas siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra lea guovddáš mearrádus
riikkaidgaskasaš minoritehtaid
suddjejeaddji rievttis. Olmmošvuoigatvuođalága
bokte lea dan mearrádusas
láhkastáhtus Norggas.
Jus mearrádus šaddá vuostálagaid
eará lágaid mearrádusaiguin,
de dat manná duoid eará lágaid
mearrádusaid ovddabeallái,
gč. olmmošvuoigatvuođalága § 3.
Sámelága ráhkadeami
ovdabargguin atne ar-tihkkala 27 nana riektegáldun
sámi vuoigatvuođaide,
sihke politihkalaš, kultuvrralaš ja
ekonomalaš vuoigatvuođaide.
Artihkal lei maid vuođus
go Stuoradiggi mearridii Vuođđolága § 110
a jagi 1988.
Artihkkalis daddjojuvvo ahte dain stáhtain main
leat čearddalaš,
oskkoldatlaš dahje gielalaš unnitlogut,
eai geatge galgga caggat sin vuoigatvuođa
ovttas earáiguin iežaset
joavkkus, bálvaleames iežaset
kultuvrra, dovddasteames ja bálvaleames
iežaset oskku dahje geavaheames
iežaset giela.
Diehttelas guoská dat
mearrádus sápmelaččaide.
Dat vuolgá Olmmošvuoigatvuođalávdegottis ahte álgoálbmogiin
galget artihkkala 27 mielde leat sihke oktagaslaš ja
kollektiiva vuoigatvuođat.
Muhtin vuoigatvuođain, nugo
vuoigatvuođas geavahit iežas
giela, lea mearkkašupmi
duššefal
go daid lea vejolaš geavahit
kollektiivvalaččat.
Maiddái kultuvra, vierut
ja árbevirolaš ealáhusat
eaktudit iešguđet
ládje ahte olmmoš beassá doaibmat
ovttas earáiguin. Ja dakkár
vuoigatvuođat, nugo hivvodatmediat,
oahppu ja kulturgáhtten,
sáhttet duohtadilis ollašuvvat
dušše dakkár
doaibmabijuiguin mat leat olles jovkku várás.
Artihkal 27 ii suddje dušše dakkár
stáhta meassamiid vuostá mat
gáržudit
unnitlohkosaš álbmoga
vejolašvuođaid
eallit iežas kultuvrras,
go dat geatnegahttá stáhtaid
suodjalit unnitlohkosaš álbmoga
earáid meahttiid vuostá, omd.
eará almmolaš orgánaid
dahje priváhta berošteddjiid
vuostá.
Norgga eiseválddit leat
jagi 1987 sámelága
meannudeami rájes atnán
vuođđun
ahte stáhtas lea geatnegasvuohta
positiivvalaččat
leat mielde geahččame
bearrái dan ahte sámi álbmogis
leat eavttut beassat doaimmahit iežaset
kultuvrra. Dál lea dábálaš nu
dulkon sámelága,
ahte dat bidjá gáibádusaid
eiseválddiide ásahit
positiiva doaibmabijuid ollašuhttin dihte
geatnegasvuođaideaset.
ONa Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi,
mii goziha siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
konvenšuvnna, lea maid cealkán
mearrádusa gáibidit
doaibmabijuid mat sihkkarastet unnitlohkosaš ál-bmogiidda
beaktilis oassálastima dakkár
mearrádusaide mat sidjiide
gusket.
Guovddáš jearaldat
artihkkal 27 oktavuođas
lea leamaš movt kulturdoaba galgá dulkojuvvot,
ja dainna lágiin maiddái
movt artihkkala geatnegasvuođaid
sisdoalluge galgá dulkojuvvot.. Čállosa
teaksta suodjala mearrádusa gáhttet
ideála kultuvrra ja dakkár kultuvrralaš dovddahanvugiid
go giela ja oskku. Go lea sámiid álgoálbmotlaš dilis
sáhka, de lea dábálaš dulkot
nu, ahte mearrádus fátmmasta
sámiid ollislaš kulturdoaimmaheami ávnnaslaš eavttuidge,
ja dát gohčoduvvo maiddái
sámi kultuvrra luondduvuođđunge.
Mearrádusa mearkkašumi
sámiid riektesajádahkii
digaštallá NAČ 1984: 18
mii lea Sámiid vuoigatvuođalaš dili
birra. Máŋga ášši
mat ledje eahpečielgasat
jagi 1984, leat maŋŋil čielgan
ONa olmmošvuoigatvuođalávdegotti
geavatlaš barggus.
1.3.4 ILO-konvenšuvdna nr.
169 álgoálbmogiid
ja čearddaid birra iehčanas stáhtain
76. riikkaidgaskasaš bargokonferánsa (International
Labour Organization, ILO) mearridii jagi 1989 konvenšuvnna
nr. 169 álgoálbmogiid
ja čeardaál-bmogiid
birra iehčanas stáhtain.
Go dan dohkkehii jagi 1990, de Norga mearridii ahte dat galgá gustot
sápmelaččaide. Sápmelaččat
ledje dohkkehuvvon Norgga álgoálbmogin
ovdalgo konvenšuvnna ledje šiehtadan gárvásii
ja dasa vuolláičállán.
Dohkkehanproseassa bokte nannejuvvui sápmelaččaid álgoálbmotstáhtus.
Muhtin áiggiid lea leamaš digaštallan
das, man viidát ILO-konvenšuvnna álgoálbmotdoaba váikku-ha.
Ii leat eahpádus das, ahte sápmelaččat čáhket
konvenšuvnna definišuvdnii,
gč. konvenšuvnna
art. 1 (b). Stuoradiggige dovddahii
čielgasit,
ahte nu lea.
ILO-konvenšuvnna nr.
169 váldoprinsihppa lea,
ahte álgoálbmogiin
lea riekti seailluhit ja ovddidit iežaset
kultuvrra, ja eiseváldiin
geatnegasvuohta mearridit doaibmabijuid mat dorjot dan dan barggu.
ILO-konvenšuvdna nr. 169 ásaha álgoál-bmogiid
riektesuddjema unnimusstandárddaid.
Konvenšuvnnas leat mearrádusat álgoálbmogiid
rievttis mearridit iežaset
ekonomalaš, sosiála
ja kultuvrralaš ovddideami,
oahppat iežaset giela ja ásahit
iežaset ásahusaid
mat ovddastit sin go sis lea eiseválddiin
dahkamuš. Muđui
konvenšuvdna dohkkeha álgoálbmogiid dáhtu
ja dárbbu hálddašit iežaset ásahusaid
, iežaset eallinvugiid ja
iežaset ekonomalaš ovddideami. Dat
mearkkaša ahte sii dohkkehit álgoálbmogiid
dáhtu seailluhit ja ain ovddidit
iežaset identitehta, giela
ja oskku iezaset ruovtturiikka rámmaid
siskkobealde. Konvenšuvnnas
leat muđui mearrádusat
earret eará eananvuoigatvuođain,
barggaheamis ja bargoeallimis, oahpahusas, oajus ja dearvvašvuođas.
Konvenšuvnna art. 2 mielde
lea konvenšuvnna váldoprinsihppa
ahte
«ráđđehusain
lea ovddasvástádus
ovddidit , dan álbmoga oassálastimiin
geasa dat gullá, ja bidjat
johtui bálddalas ja systemáhtalaš doaibmabijuid
maiguin gáhtte daid ol-bmuid
vuoigatvuođaid ja dáhkida
ahte sin oppalašvuohta adnojuvvo
gutnis». Dakkár
doaibmabijut galget sihkkarastit ahte dan álbmoga
olbmot geasa dát guoská,
besset atnit ávkki vuoigatvuođain
ja vejolašvuođain seamma
ládje go álbmot
muđui. Muđui
galget doaibmabijut dievaslaččat
ollašuhttit daid olbmuid sosiála,
ekonomalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid
ja gudnejahttit sin sosiála ja
kultuvrralaš identitehta, árbevieruid
ja ásahusaid. Dan prinsihpa čiekŋudit ja
nannejit art. 4:s nr 2 gos mearriduvvo ahte stáhta
lea geatnegahttojuvvon atnit gutnis álgoálbmogiid čielga
daddjojuvvon dáhtu go álggahuvvojit
doaibmabijut mat sáhttet čuohcit
ovttaskas olbmui dahje álgoálbmot ásahusaide,
opmodahkii, kultuvrii, bargui ja birrasii. Sápmelaččaid
dáfus mearkkaša
dat ahte doaibmabijut mat váikkuhit
namuhuvvon surggiide eai sáhte álggahuvvot
jus sápmelaččain
leat čielga hálidusat
ja vuoruheamit. Lea ovddemustá Sámediggi,
mii lea sápmelaččaid álbmotválljen
orgána mii sáhttá buktit
cealkámušaid
mat geatnegahttet sámiid
bealis.
ILO-konvenšuvnna nr.
169 dohkkehemiin lea ráđđehus
geatnegahttojuvvon ráđđádallat
dainna álbmogiin masa dat
guoská, heivvolaš prosedyraiguin
ja erenoamážit
sin ovddasteaddji ásahusaid
bokte, jus fal árvvoštallet ráhkadit
ođđa
lágaid dahje hálddahuslaš doaibmabijuid
mat njuolgga sáhttet dasa čuohcit,
gč. art. 6. Dien geatnegasvuođa
boađusin leat prosedyrat
daidda ráđđádallamiidda
mat leat gaskal eiseválddiid
ja Sámedikki.
Norga raporte ILOi konvešuvnna
nr. 169 birra organiašuvnna
njuolggadusaid mielde, ja Sáme-diggi
muitala iežas oaiviliid
njuolga ILOi. Boahtte raporten galgá leat
jagi 2008.
Ovddit raporteremis, jagi 2003, lei Bondevik II-ráđđehusa finnmárkkuláhkaevttohus
(Od.prp.nr. 53 (2002 – 2003)) guovddážis
sihke ráđđehusa
ja Sámedikki raporttain,
ja ILO áššedovdi
lávdegotti meannudeamis.
ILO áššedovdi lávdegoddi
lei álggus kritihkalaš ráđđádallanprosessii
ovdalgo láhkaevttohus biddjojuvvui
ovdan. Stuoradikki justiisalávdegoddi čađahii
dan dihte lasseráđđádallamiid Sámedikkiin
ja Finnmárkku fylkkasuohkaniin
go finnmárkkuláhka
galggai ráhkaduvvot, gč. árv.
O. nr. 80 (2004 – 2005).
Vaikko leat ge eŋgelas
ja ránska álgoteavsttat
mat leat álbmotrievttalaččat čadni,
de lea departemeanta ráhkadan
eahpealmmolaš jorgalemiid
dárogillii ja davvisámegilli.
Jagi 2007 divodedje daid jorgalemiid muhtin muddui, sihke danne
vai giella heivešii doabageavaheapmái
mii lea boahtán dohkkeheami rájes
mii lei jagi 1990, ja maid danne vai beassá meattáhusaid
divvut. Eŋgelas original-teaksta
ja divoduvvon jorgaleamit
dárogillii
ja davvisámegillii leat ráđđehusa
neahttasiidduin mat leat sámepolitihka
birra.
1.3.5 Eurohparáđi rámmakonvenšuvdna nationála
unnilogu álbmogiid gáhttema
birra
Eurohpa rámmakonvenšuvdna nationála
unnitlogu álbmogiid gáhttema
birra mearriduvvui Eurohparáđi
ministtar lávdegottis jagi
1994 ja Norga dohkkehii dan konvenšuvnna
jagi 1999. Rámmakonvenšuvdna
lea vuosttaš juridihkalaš čadni máŋggariikkagaskasaš šiehtadus
das ahte gáhttet unnitlogu álbmogiid. Go
dohkkehedje konvenšuvnna,
de daddjojuvvui ahte sámit
devdet daid eavttuid mat leat jus galget gohčoduvvot
nationála unnitlogu álbmogin
konvenšuvnna mielde. Sámediggi
lea gal dadjan ahte ii Norgga nationála
unnitlogu álbmogiid politihkka galgga
fátmmastit sámiid
ja dat čujuha sámiid
vuoigatvuođaide mat sis
leat ILO-konvenšuvnna nr.
169 mielde, gč. Sd.prp.
nr. 80 (1997 – 1998) ja Sd.dieđ. nr.
15 (2000 – 2001). Norga lea liikká álbmotrievttálaččat čadnojuvvon
Rámmakonvenšuvnna
geatnegasvuođaide, maiddái
sámiid ektui.
1.3.6 ON-julggaštus álgoálbmotvuoigatvuođaid
birra
ON-julggaštus álgoálbmotvuoigatvuođaid
birra mearriduvvui ONa dievasčoahkkimis čakčamánu
13. beaivvi 2007. Julggaštus
ii leat álbmorievttálaš čadni
dokumeanta, muhto dat lea deaŧalaš láidesteaddjin viidáset
barggus go galgá celkojuvvot makkár
vuoigatvuođat álgoálbmogiin
leat. Julg-gaštus mearkkaša
erenoamáš ollu
daidda riikkaide main álgoálbmogat
orrot, ja main eai leat dohkkehan ILO-konvenšuvnna nr.
169.
Julggaštusbargu lea bistán máŋga
jagi. Jagi 1993 bijai Olmmošvuoigatvuođakommišuvnna
bargojoavku álgoálbmogiid
várás
ovdan álgoálbmot-julggaštusevttohusa. Dan
evttohusa meannudii muhtin bargojoavku Kommišuvnnas
dassážiigo bođii
loahpalaš evttohus guhkilmas šiehtadallamiid
maŋŋel
ja de dat mearriduvvui Olmmošvuoigatvuođaráđis
jagi 2006. Dievasčoahkkin
mearridii álgoálbmotjulggaštusa
stuora eanetloguin. 4 riik-ka, Austrália,
Kánada, Ođđa Zealánda
ja USA jienastedje julggaštusa vuostá.
álgoálbmogiid
ovddasteaddjit ja ONa miellahttoriikkat barge lahkalagaid ovttas
dainna teavsttain. Norgga sáttagottis
dan bargojoavkui mii barggai julggaštusteavsttain,
leat leamaš Norgga eiseválddit
ja Sámedikki ovddasteaddjit.
Norgga eiseválddit leat ovttasráđiid
Sámedikkiin ja sámi
organisašuvnnaiguin leamaš aktiivvalaččat
oččodit áigái
julggaštusa.
Miehtá máilmmi
leat álgoálbmogat
eanemus marginaliserejuvvon joavkkut servodagas. Go dohkkeha álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid muhtin ON-dokumeanttas,
de lea dat deaŧalaš reaidun
nanneme álgoálbmogiid sajádaga.
Vaikko julggaštus ii leat
ge rievttálaččat čadni,
de das lea goit garra ávžžuhus
stáhtii ahte dat galgá dohkkehit álgoálbmogiid eanan-
ja riggodatvuoigatvuođaid.
Sámit garrasit deattuhit álgoálbmogiid
vuoigatvuođajulggaštusa
barggu. Vaikko máŋga
dain vuoigatvuođain mat
leat julggaštusas leat čađahuvvon
Norggas ovdamearkka dihte finnmárkkulága bokte
ja gulahallanšiehtadusa
bokte mii lea šihttojuvvon
gaskal ráđđehusa ja
Sámedikki miessemánu
11. beaivvi 2005, de lea julggaštus
deaŧalaš signálan
das makkár oaidnu stáhtas lea
oppalaččat álgoálbmotvuoigatvuođaid
hárrái.
Julggaštusas čállojuvvo máilmmi álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid birra. Julggaštusas
leat mearrádusat sihke dan
birra go lea sáhka vuođđodárbbuin
nu go biepmus, dearvvašvuođas
ja oahpus, ja mearrádusat
das movt galgá geavahit árbevirolaš resurssaid
ja eatnamiid. Julggaštus
duođašta álgoálbmogiid
eanan- ja luondduriggodagaid maid sii árbevirolaččat
leat oamastan, váldán
dahje atnán. Diet vuoigatvuođat
leat ráddjejuvvon guoskat dan
vuoigatvuhtii ahte oamastit, atnit, ovddidit ja mearridit daid eatnamiid
ja riggodagaid mat sis leat odne árbevirolaš čanastumi dihte.
Julggaštusa mearrádusat
eananvuoigatvuođaid birra,
artihkkal 26:s ja muđui
sáhttet dulkojuvvot iešguđetlágan
vugiin. álgoálbmogiid
eananvuoigatvuođat Norggas
leat definerejuvvon ILO-konvenšuvnna
169:s. .
Stuorámus digaštallan julggaštusbarggu áiggi
lea leamaš álgoálbmogiid
iešmearridanvuoigatvuođa
birra. Váldočoahkkima
jienasteamis buvttii Norga dulkonjulggaštusa álgoálbmogiid
iešmearridanvuoigatvuođa
birra mas deattuhuvvo ahte dat vuoigatvuohta galgá geavahuvvot
stáhta territoriealla integritehta
siskkobealde, ja ahte Norggas dat adnojuvvo leat vuhtii váldojuvvon gustovaš ortnegiid
ja vuoigatvuođaid bokte
mat čuvvot Norgga lága.
Go dohkkeha iešmearridanrievtti
sámiide, de dat čuovvu
dan oainnu mii Norggas lea leamaš máŋga
jagi, ee. guovtti ovddit váldo
stuoradiggedieđáhusas sámepolitihka
birra (Sd.dieđ. nr. 55 (2000 – 2001)
ja Sd.dieđ. nr. 33 (2001 – 2002)).
Čujuhus
lea maid árvalussii S. nr.
110 (2002 – 2003), čuoggái
5.2.1 iešmearrideami doahpaga
birra.
Julggaštusas boahtá čielgasit ovdan
ahte iešmearrideapmái
gullá maid dat ahte álgoálbmogiin
lea vuoigatvuohta friddja bargat iežaset
ekonomalaš, sosiála
ja kultuvrralaš ovdánahttimiin.
Dan seammás de ii sáhte iešmearridan
vuoigatvuođa geavahettiin doaibmat
ON-lihtu ja ONa olmmošvuoigatvuođakonvešuvnnaid
vuostá.
álgoálbmogiin
lea, go sii atnet iežaset
iešmearridanvuoigatvuođa, riekti
autonomiijii dahje iešmearrideapmái
dakkár áššiin
mat gusket sin siskkáldas
ja báikkálaš áššiide,
ja sis lea maid riekti oažžut
ruhtadanvuogádaga iežaset
iešmearridandoaimmaide gč.
art. 4. Go dohkkeha dien rievtti iešmearrideamis
nu movt lea čállojuvvon
julggaštussii, de gáibiduvvo
ahte álgoálbmogiin
lea ollislaš ja beaktilis oassálastin
demokráhtalaš servodagas,
ja dakkár mearrádusproseassain
mat leat sidjiide relevánta.
Mii lea sámiid iešmearridanvuoigatvuohta
konkrehtalaččat
ii leat vel áibbas čielggaduvvon. Ráđđehus
bidjá vuođđun
dan ahte iešmearridanvuoigatvuođa
digaštallamis mas ferte
leat dat digaštallan mii
doahpaga sisdoallu lea, ja movt iešmearridanvuoigatvuohta sáhttá čađahuvvot
praktihkalaš politihkkan.
Go muhtin álbmogis lea riekti
iešmearrideapmái,
de dat ii iešalddis sisttisdoala
dan seamma dain diliin gos vuoigatvuohta sáhttá čadnojuvvot
muhtin álbmogii mii orru
okto muhtin geográfalaččat
ráddjejuvvon guovllus, ja
gos vuoigatvuohta lea čadnojuvvon
muhtin álbmogii mii orru
bieđgguid ja dakkár
guovlluin gos orrot maid eará čearddalaš joavkkut. Sápmelaččaid
mieldemearridanvuoigatvuođa ásaheami
ferte maid árvvoštallat
vejolaš riikkaidgaskasaš presedeansaváikkuhusaid
ektui. Go lagat galgá mearridit
sámiid rievtti iešmearrideapmái,
de dat lea miellagiddevaš go álgoálbmogiid iešmearridanriekti
galgá hábmejuvvot
eará stáhtain.
Geahča maiddái
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 3.1.
álgoálbmotjulggaštusa álggus
daddjojuvvo ahte álgoálbmogiid
dilli lea iešguđetlágan
guovllus guvlui ja riikkas riikii, ja ahte nationála
ja guovllu iešvuođaid
mearkkašupmi ja erohusat
historjjálaš ja
kultuvrralaš duogážis
galget váldojuvvot mielde árvvoštallamiin.
Dat mearkkaša ahte vuoigatvuođat
mat čužžot julggaštusas
fertejit čađahuvvot dakkár
vugiin mii lea heivehuvvon ovttaskas álgoálbmogii.
Sámi iešmearrideapmi
lea, norgalaš oktavuođas, gažaldat
das n·kcego min demokr-htalaš vuog·dat
addit s·mi veahkadahkii doarv·i v·ikkuhanf·mu
riikkagott·laš politihkalaš proseassaide
ja mearr·dusaide mat gusket sidjiide.
Norggas leat muhtin ráje
politihkalaš ášše-suorggit
relevánta ja dain lea stuora
mearkkašupmi sámiide. Dakkár áššiin
sáhttá iešmearridanrievtti
atnit dakkár riektin ahte
olbmuin lea dadjamuš ja
ahte lea riekti mieldemearridit, dakkár áššiin mat
gusket sápmelaččaide
dego okta joavku. Go diekkár
oassálastin- ja dadjamušrievtti
galgá čađahit,
de sáhttá bidjat
vuođđun
guovttelágan vuoigatvuođaid. álggus
vuos, de sáhttá leat
sáhka dakkár
rievttis ahte okto mearridit dakkár áššiin
mat dušše
gullet sápmelaččaide,
namalassii kultuvrralaš ja
gielalaš autonomiija. Ovdamearkkat
dasa sáhttet leat doaibmabijut
mat gusket sámegillii ja
Sámi ovdánahttinfondii
2.
Nubbi lea ahte sáhttá leat
sáhka dan rievtti birra
ahte galgá leat duohta,
beaktilis oassálastin almmolaš válddi čađahemiin
sihke dakkáriin mat gusket
sápmelaččaide
ja dan servodahkii mas sii leat oassin, ovdamearkka dihte go lea sáhka
dakkár mearridemiin mat
gusket areála-plánemii
ja resursageavaheapmái.
Oassálastinrievt-ti sáhttá čađahit
ráđđádallamiid
bokte, ja geatnegasvuohta ráđđádallat
dainna álgoálbmogiin
mii lea namuhuvvon julggaštusas.
Norggas lea ráđđádallan
geatnegasvuohta implementerejuvvon ráđđádallanvugiid
bokte mat leat gaskal stáhta eiseválddiid
ja Sámedikkiid, ja dat lea ILO-konvenšuvnna
nr. 169 artihkkala 6 mielde. Riekti oassálastit
luondduriggodagaid hálddašeamis
sáhttá čađahuvvot
dakko bokte ahte Sámediggi
nammada áirasiid oktasaš stivrenorgánaide,
nu movt Finnmárkoopmodahkii
ja guovllu boraspirelávdegottiide.
Namuhuvvon vuoigatvuođat
galget geavatlaččat
ovddemustá čađahuvvot
Sámedikki čađa,
mii lea álbmotválljen orgána
ja mas lea mearridan- ja ráđđádallanváldi.
Vaikko iešmearridandoahpagis
ii leat čielga sisdoallu,
de leat ráđđehus
ja Sámediggi ságastallan
praktihkalaš doaibmabijuid birra
vai sáhttá čađahit sámi
mearridanválddi ja mieldemearrideami
dálá njuolggadusaid
siskkobealde. Muhtin doaibmabijut leat čađahuvvon
nu movt finnmárkkuláhka
ja ráđđádallanprosedyrat.
Muhtimat leat
ovddiduvvon Stuoradiggái,
dego ođđa
mearrádusat plána-
ja huksenláhkii mas lea čállojuvvon Sámedikki
cealkinválddi birra plánaáššiin.
Muhtin eará doaibmabijuid
leat árvvoštallame
dahje daid leat ráđđádallame,
nu go ovdamearkka dihte evttohusa mii lea boahtán Finnmárkku
riddoguolástanlávdegottis.
Evttohus lea Finnmárkku sáltečáhceguolásteami hálddašeapmái
oassálastit ja dat evttohusat
mat bohte Sámi vuoigatvuođalávdegotti
II:s.
Lea dárbu viidáseappot
bargat dainna bargguin ahte mearridit maid sápmelaččaid
iešmearridanriekti konkrehtalaččat
sáhttá sisttisdoallat.
Muđui lea jáhkehahtti
ahte dat čovdosat maid Norggas
gávdnet sáhttet
deattuhuvvot riikkaidgaskasaš ovdáneamis
go lea sáhka álgoálbmogiid
iešmearridanrievttis. Ráđđehus
ovdeha ahte sámi iešmearrideami
gárgedeapmi vuosttažettiin
galgá dáhpá-huvvat
dálá sorjjasmeahttun
ja demokráhtalaš stáhta
siskkabealde, ja Norgga dálá geográfalaš rájáid
siskkabealde.
1.3.7 Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
evttohus
Davviriikkalaš áššedovdi
joavku geigii iežas davviriikkalaš sámekonvenšuvnna čállosa
oktan evttohusain čakčat
2005. Suoma, Ruoŧa ja Norgga ráđđehusat
leat ovttaoaivilis das ahte bargat viidáseappot
davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain, álggus
vuos dakko bokte ahte ain bargat našuvnnalaččat
mas čuovvolit gulaskuddancealkámušaid
ja maid váikkuhusguorahallamiid.
Muhtin bargojoavku mas leat áirasat
Bargo- ja searvádahttindepartemeanttas,
Justiisadepartemeanttas, Olgoriikadepartemeanttas ja Sámedikkis
lea bargan nationála čuovvolemiin
konvenšuvdnačállosa
hárrái,
ja dat geigii iežas raportta
golggotmánu 3. beaivvi 2007.
Jurdda lea ahte sámeministarat ja
sámediggepresideanttat boahtte oktasaš čoahkkimii
mii lea čakčat
2008, leat čielggadan iežaset
posišuvnnaid.
Konvenšuvdnačálus,
maid muhtin davviriikkalaš áššedovdi joavku
lea ráhkadan, atná vuođđun
ahte sápmelaččat leat álgoálbmogat
Suomas, Ruoŧas ja Norggas. Čállosa
leat ráhkadan daid riikkaidgaskasaš veahkkeneavvuid
bokte maidda dat golbma riika leat čadnojuvvon. Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna mihttomearrin
evttohuvvo «
duođaštit
ja nannet dakkár vuoigatvuođaid sámi álbmogii
vai dat beassá sihkkarastit
ja ovddidit iežas giela,
kultuvrra, iežaset ealáhusaid
ja servodateallima dainna lágiin
ahte riikkarájit hehttejit
nu unnán go vejolaš»,
gč. ekspeartajoavkku evttohusa
1. artihkkala.
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
evttohusas lea sápmelaččaid
iešmearridan riekti mearriduvvon
3. artihkkalis. Dasa lassin de sisttisdoallá konvenšuvdnaevttohus mearrádusaid
maiguin leat jurddašan konkretiseret
iešmearrideami rievtti sisdoalu. erenoamáš guovddážis
leat dat mearrádusat mat
leat sámedikki válddi
birra mearridanproseassain. Sámekonvenšuvnna
evttohusas lea Ruoŧa, Suoma
ja Norgga sámedikkiide addojuvvon
váldi dahje sierramuddosaš mieldemearrideapmi,
mii lea dan duohken man deaŧalaš dat
ovttaskas ášši lea
sápmelaččaid
beroštumiide (artihkkal
14 jna.). álggus vuos mearriduvvo Sámediggái
riekti okto mearridit dakkár áššiin
main Sámedikkis lea nationála
dahje riikkaidgaskasaš rievtti
bokte váldi dan dahkat (artihkal
15). Viidáseappot lea nu
ahte almmolaš eiseválddit
galget šiehtadallat Sámedikkiin
dakkár áššiin mat
leat hui deaŧalaččat sápmelaččaide
(artihkal 16). Evttohusas maid daddjojuvvo ahte galgá leat
cealkinriekti ja riekti Sámedikkis
leat ovddastuvvon almmolaš ráđiin
ja lávdegottiin (artihkal
17). Muđui de galgá Sámediggái
addojuvvot vejolašvuohta
deaivvadit nationála čoahkkimiin
gos besset čilget iežaset
oainnu dakkár áššiin
main lea mearkkašupmi sápmelaččaide
(artihkal 18). Sámedikkiin
lea riekti ovddastit sápmelaččaid
riikkaidgaskasaččat,
ja dat lea mearriduvvon evttohusa 19. artihkkalis. Joatkkabargu álgoárvalusain
sáhttá leat deaŧalaš go áigumuš lea
ovddidit sámiid iešmearridanvuoigatvuođa
ja mearridit dan sisdoalu.
1.4 Riikkaidgaskasaš álgoálbmotbargu
1.4.1 Bargu álgoálbmogiiguin ovddidanovttasbarggus
Njuolggadusat «Norsk innsats for å styrke arbeidet med
urfolk i utviklingsarbeidet» mii almmuhuvvui jagi 2004,
lea dakkár mii bidjá njuolggadusaid
dasa movt Norga galgá doarjut álgoálbmogiid
ovdánahttinbarggus. Njuolggadusat
deattuhit dárbbu ahte galgá leat
oktavuohta gaskal normatiiva barggu álgoálbmotsuorggis
ja praktihkalaš álgoálbmotovttasbarggus. Norgga
ovdánahttinovttasbarggus
lea hálidus ahte galgá eambbo čalmmustahttit álgoálbmogiid
ja oppalaš lahkoneami álgoálbmotovttasbarggus. Dat
gáibida Norgga sierranas áŋgiriššanhámiin čavgadaet
oktiiordnema dán suorggis.
Njuolggadusain čuožžu
ahte galgá ain eambbo nannet
vuoigatvuođaperspektiivva
Norgga álgoálbmotáŋgiruššamis.
Norgga álgoálbmotdoarjaga
vuoigatvuođalaš vuođđu
vuolgá ILO-konvenšuvnnas
nr 169 – mii lea áidna álbmotrievttalaš reaidu
mii váldá ovdan álgoálbmogiid
erenoamáš vuoigatvuođaid.
Norgga áŋgiruššan
galgá nuppiid sániiguin
leat mielde dohkkeheamen álgoálbmogiid
vuođđovuoigatvuođaid
ja nannemin sin vejolaš-vuođaid
ja návccaid ovddidit ja hálddašit
iežaset beroštumiid.
Eanaš oassi Norgga álgoálbmotdoarjagis
addojuvvo Norgga eaktodáhtolaš organisašuvnnaid
bokte. Noradis lea ovddasvástádus
dan doarjagis mii kanálejuvvo
Norgga, sámi ja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaid
bokte ja njuolggo doarjagiid bokte álgoálbmotorganisašuvnnaide.
Dasa lassin boahtá dat bargu
maid Olgoriikadepartemeanta bargá Norgga
ambassadevrraid bokte (Guatemála
ja Brasiilla ambasádat hálddašit álgoálbmotprográmmaid)
ja máŋggariikkagaskkasaš ásahusaid
ja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaid
bokte.
Oassálastin riikkaidgaskasaš barggus dan
várás
ahte ovddidit álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid vuoruhuvvo
ollu Norgga bealde. álgoálbmotáššiid
ovttasbargu lea eanaš leamaš dat
ahte doarjut álgoálbmotvuoigatvuođaid
nannema Latin-Amerihkás,
muhto maŋimus jagiid leat
doarjagat Afrihká ja ásia álgoálbmogiidda
ožžon
eanemus beroštumi. álgoálbmogat
leat dávjá geafit
iežaset riikkain, ja maid rikkis
riikkain, ja danne eai leat prošeakta-doaimmat
Norgga álgoálbmotáŋgiruššamis
jurd-dašuvvon dušše
UOR-riikkaide (unnimusat ovdánan
riikkaide). álgoálbmotpolitihkalaš áššit
vedjet mearkkašit ollu go ođđa áŋgiruššamiid galget árvvoštallat.
Ja áŋgiruššama árvvoštallet
dan ektui makkár doaibmabijus
lea sáhka, gehččet
maid synergiija ja eará veahki
ja maid ahte lea go ovttasbargu dakkár áššiid hárrái
mat leat relevánta álgoálbmogiidda.
Stuora oassi dan ovttasbarggus mii lea álgoálbmotsuorggi hárrái
lea nannet álgoálbmogiid iežaset
organisašuvnnaid, ja dat
lea oassin Norada ovttasbarggus mii lea doarjut siviila servodagaid
nannema. Ovttasbargu kanaliserejuvvo máilmmeviidosaš ortnegiid
bokte main Noradas lea ovddasvástádus.
1.4.2 ONa álgoálbmotáššiid
bistevaš forum
Norga lei okta dain riikkain mii áŋgirušai ásahit
bistevaš álgoálbmotforuma
ONii. Foruma mearridedje ásahit
jagi 2001 ja dat galggai leat ráđđeaddi
ja ovttastahtti orgánan
ONa ekonomalaš ja sosiála ráđi
vuolde (ECOSOC). Forumis leat dan rájes
leamaš juohke jagi sešuvnnat gos
leat čoahkkanan áirasat
sihke álgoálbmotorganisašuvnnain,
ON organisašuvnnain ja ONa
lahttoriikkain. Foruma jođiheaddji
vuosttaš golmma jagi áigodagas
lei Ole Henrik Magga, Norgga vuosttaš sámediggepresideanta.
Foruma bokte ožžo stáhtalaš ja
stáhtahis áirasat vuosttaš geardde
seamma stáhtusa bistevaš ovddasteaddji
orgánas ONa vuogádaga
siskkobealde. Forum lea ráđđeaddi
ja ovttastahtti orgána álgoálbmotáššiin
ON:s, ja dat galgá bargat
dan badjelii ahte iešguđetlágan
ON-organisašuvnnat váldet
iežaset bargui mielde álgoálbmogiid
vuhtiiváldima. Forum ovddida
maid ávžžuhusaid ONa
lahttoriikkaide. Jagi 2005 ja jagi 2006 ledječoahkkimiid
váldofáddán álgoálbmogat
ja Duhátjahkeul-bmilat.
Váldofáddán
jagi 2007 sešuvdnii ledje álgoálbmogiid
vuoigatvuođat eatnamiidda,
guovl-luide ja luondduriggodagaide.
1.4.3 ONa álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođadili sierra
raportejeaddji
ONa Olmmošvuoigatvuođakommišuvdna
nammadii jagi 2001 álgoálbmogiid
olmmošvuoigatvuođadili
vuosttaš sierra raportejeaddji. Ssierra
raportejeaddji bargomearrádus
lei ohcat, oažžut
ja lonohallat dieđuid álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid rihkkumiid
birra. Raportejeaddji bargomearrádus lea
maid hábmet rávvagiid
ja árvalit doaibmabijuid
ja doaimmaid mat suddjejit álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid. Sierra raportejeaddji
addá juohke jagi raporttaid
ONa Olmmošvuoigatvuođaráđđái,
mii lea dat orgána mii lea
boahtán Olmmošvuoigatvuođakommišuvnna
sadjái. Raportejeaddji ráhkada álgoálbmogiid
dilis raporttaid iešguđet
riikkain maŋŋilgo
lea leamaš guossis sin luhtte.
Dál gávdnojit
raporttat Mexico, Chile, Guatemála,
Filippiinnaid, Colombia, Kánada,
Ođđa Zealándda,
Lulli-Afrihká, Ecuadora
ja Kenya álgoálbmogiid
birra. Raportejeaddji lea maŋemus
jagi dárkilit čuvvon Nepála álgoálbmogiid
dili. Raportejeaddji ráhkada
maid raporttaid dakkár fáttáin
mat leat erenoamáš deaŧalaččat álgoálbmogiidda,
ee. gávdnojit raporttat
guovttegielalaš oahpahusas
ja áššiin
mat gullet riektevuogádagaide
ja vieruiduvvan vuoigatvuođaide.
Norga doarju sierra raportejeaddji doaimma mii lea mielde bidjame álgoálbmogiid
dili riikkaidgasksaš servodaga
jurdagiidda. Olmmošvuoigatvuođaráđi
bargovuogit mearriduvvojit ja dan oktavuođas
mii bargat dan ala ahte bargomearrádus
galgá ain bissut ja dan alage,
ahte sierra raportejeaddji nu guhkás
go vejolaš beassá doalahit
iežas sorjkeahtes sajádaga.
1.4.4 Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš
Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolašvuođaguovddáš ásahuvvui
jagi 2002 dainna ulbmiliin ahte lasihit dieđu
ja ipmárdusa álgoálbmotvuoigatvuođaid
birra. Guovddáš galgá čohkket,
ovddidit, vuogádahttit, áigádit, gieđahallat,
heivehallat gaskkustit áššáisoahppevaš dieđuid
ja duođaštusaid álgoálbmotvuoigatvuođaid
birra riikkalaš ja riikkaidgaskasaš dásis. Guovddáš sáhttá maid čujuhit,
makkár dutkamat dárb-bašuvvojit áigeguovdilis
surggiin. Guovddáža
ul-bmiljovkui gullet buohkat, geat ohcet dieđuid álgoálbmotvuoigatvuođaid
birra riikkalaš ja riikkaidgaskasaš dásis,
nugo skuvllat, eaktodáhtolaš organisašuvnnat,
almmolaš ásahusat
ja eiseválddit.
Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolaš-vuođaguovddáš lea
fágalaččat iehčanas ásahus,
mii eanaš ieš mearrida
iežas ulbmiliid ja boađusgáibádusaid. Guovddáža
bajimus orgána lea stivra,
ja das lea njuolggadusaid mielde ovddasvástádus
fágalaš ovdáneamis,
resursageavaheamis ja -vuoruhemiin, ja maid das ahte ráhkadit
strategiijaid guovddáža
doibmii. Sámediggi ja Gielda-
ja guovlodeparte-meanta leat ovttas nammadan stivrra, ee. Davviriikkaid
sámi instituhta ja Sámi
allaskuvlla evttohusaid vuođul.
Guovddáš atná digitála
diehtojuohkinreaidduid deatalažžan iežas
gaskkustanbarggus ja lea ásahan sierra
neahttauskkádaga –
www.galdu.com. Das leat ee. dieđut
guovddáža
ja dan doaimma ja čielggademiid
birra, ja raporttat ja artihkkalat álgoál-bmotvuoigatvuođaid
birra. Guovddáš almmuha maid
sierra áigečállaga
Gáldu Čála – Tidskrift
for urfolks rettigheter. Dan rájis
go guovddáš ásahuvvui,
de lea dat leamaš sihke
lágideaddjin ja mieldelágideaddjin
máŋgga semináras
main álgoálbmotvuoigatvuođaid iešguđet
bealit leat leamaš fáddán.
Gielda- ja guovlodepartemeanta juolluda ru-đaid
guovddážii
kap. 682, poastta 01 bokte. Dasa lassin biddjojuvvojit ruđat guovddážii
Olgoriikadepartemeantta bušeahtas.
2.4 Riikkaidgaskasaš álgoálbmotbargu
2.4.1 Bargu álgoálbmogiiguin ovddidanovttasbarggus
Njuolggadusat «Norsk innsats for å styrke arbeidet med
urfolk i utviklingsarbeidet» mii almmuhuvvui jagi 2004,
lea dakkár mii bidjá njuolggadusaid
dasa movt Norga galgá doarjut álgoálbmogiid
ovdánahttinbarggus. Njuolggadusat
deattuhit dárbbu ahte galgá leat
oktavuohta gaskal normatiiva barggu álgoálbmotsuorggis
ja praktihkalaš álgoálbmotovttasbarggus. Norgga
ovdánahttinovttasbarggus
lea hálidus ahte galgá eambbo čalmmustahttit álgoálbmogiid
ja oppalaš lahkoneami álgoálbmotovttasbarggus. Dat
gáibida Norgga sierranas áŋgiriššanhámiin čavgadaet
oktiiordnema dán suorggis.
Njuolggadusain čuožžu
ahte galgá ain eambbo nannet
vuoigatvuođaperspektiivva
Norgga álgoálbmotáŋgiruššamis.
Norgga álgoálbmotdoarjaga
vuoigatvuođalaš vuođđu
vuolgá ILO-konvenšuvnnas
nr 169 – mii lea áidna álbmotrievttalaš reaidu
mii váldá ovdan álgoálbmogiid
erenoamáš vuoigatvuođaid.
Norgga áŋgiruššan
galgá nuppiid sániiguin
leat mielde dohkkeheamen álgoálbmogiid
vuođđovuoigatvuođaid
ja nannemin sin vejolaš-vuođaid
ja návccaid ovddidit ja hálddašit
iežaset beroštumiid.
Eanaš oassi Norgga álgoálbmotdoarjagis
addojuvvo Norgga eaktodáhtolaš organisašuvnnaid
bokte. Noradis lea ovddasvástádus
dan doarjagis mii kanálejuvvo
Norgga, sámi ja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaid
bokte ja njuolggo doarjagiid bokte álgoálbmotorganisašuvnnaide.
Dasa lassin boahtá dat bargu
maid Olgoriikadepartemeanta bargá Norgga
ambassadevrraid bokte (Guatemála
ja Brasiilla ambasádat hálddašit álgoálbmotprográmmaid)
ja máŋggariikkagaskkasaš ásahusaid
ja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaid
bokte.
Oassálastin riikkaidgaskasaš barggus dan
várás
ahte ovddidit álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid vuoruhuvvo
ollu Norgga bealde. álgoálbmotáššiid
ovttasbargu lea eanaš leamaš dat
ahte doarjut álgoálbmotvuoigatvuođaid
nannema Latin-Amerihkás,
muhto maŋimus jagiid leat
doarjagat Afrihká ja ásia álgoálbmogiidda
ožžon
eanemus beroštumi. álgoálbmogat
leat dávjá geafit
iežaset riikkain, ja maid rikkis
riikkain, ja danne eai leat prošeakta-doaimmat
Norgga álgoálbmotáŋgiruššamis
jurd-dašuvvon dušše
UOR-riikkaide (unnimusat ovdánan
riikkaide). álgoálbmotpolitihkalaš áššit
vedjet mearkkašit ollu go ođđa áŋgiruššamiid galget árvvoštallat.
Ja áŋgiruššama árvvoštallet
dan ektui makkár doaibmabijus
lea sáhka, gehččet
maid synergiija ja eará veahki
ja maid ahte lea go ovttasbargu dakkár áššiid hárrái
mat leat relevánta álgoálbmogiidda.
Stuora oassi dan ovttasbarggus mii lea álgoálbmotsuorggi hárrái
lea nannet álgoálbmogiid iežaset
organisašuvnnaid, ja dat
lea oassin Norada ovttasbarggus mii lea doarjut siviila servodagaid
nannema. Ovttasbargu kanaliserejuvvo máilmmeviidosaš ortnegiid
bokte main Noradas lea ovddasvástádus.
2.4.2 ONa álgoálbmotáššiid
bistevaš forum
Norga lei okta dain riikkain mii áŋgirušai ásahit
bistevaš álgoálbmotforuma
ONii. Foruma mearridedje ásahit
jagi 2001 ja dat galggai leat ráđđeaddi
ja ovttastahtti orgánan
ONa ekonomalaš ja sosiála ráđi
vuolde (ECOSOC). Forumis leat dan rájes
leamaš juohke jagi sešuvnnat gos
leat čoahkkanan áirasat
sihke álgoálbmotorganisašuvnnain,
ON organisašuvnnain ja ONa
lahttoriikkain. Foruma jođiheaddji
vuosttaš golmma jagi áigodagas
lei Ole Henrik Magga, Norgga vuosttaš sámediggepresideanta.
Foruma bokte ožžo stáhtalaš ja
stáhtahis áirasat vuosttaš geardde
seamma stáhtusa bistevaš ovddasteaddji
orgánas ONa vuogádaga
siskkobealde. Forum lea ráđđeaddi
ja ovttastahtti orgána álgoálbmotáššiin
ON:s, ja dat galgá bargat
dan badjelii ahte iešguđetlágan
ON-organisašuvnnat váldet
iežaset bargui mielde álgoálbmogiid
vuhtiiváldima. Forum ovddida
maid ávžžuhusaid ONa
lahttoriikkaide. Jagi 2005 ja jagi 2006 ledječoahkkimiid
váldofáddán álgoálbmogat
ja Duhátjahkeul-bmilat.
Váldofáddán
jagi 2007 sešuvdnii ledje álgoálbmogiid
vuoigatvuođat eatnamiidda,
guovl-luide ja luondduriggodagaide.
2.4.3 ONa álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođadili sierra
raportejeaddji
ONa Olmmošvuoigatvuođakommišuvdna
nammadii jagi 2001 álgoálbmogiid
olmmošvuoigatvuođadili
vuosttaš sierra raportejeaddji. Ssierra
raportejeaddji bargomearrádus
lei ohcat, oažžut
ja lonohallat dieđuid álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid rihkkumiid
birra. Raportejeaddji bargomearrádus lea
maid hábmet rávvagiid
ja árvalit doaibmabijuid
ja doaimmaid mat suddjejit álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid. Sierra raportejeaddji
addá juohke jagi raporttaid
ONa Olmmošvuoigatvuođaráđđái,
mii lea dat orgána mii lea
boahtán Olmmošvuoigatvuođakommišuvnna
sadjái. Raportejeaddji ráhkada álgoálbmogiid
dilis raporttaid iešguđet
riikkain maŋŋilgo
lea leamaš guossis sin luhtte.
Dál gávdnojit
raporttat Mexico, Chile, Guatemála,
Filippiinnaid, Colombia, Kánada,
Ođđa Zealándda,
Lulli-Afrihká, Ecuadora
ja Kenya álgoálbmogiid
birra. Raportejeaddji lea maŋemus
jagi dárkilit čuvvon Nepála álgoálbmogiid
dili. Raportejeaddji ráhkada
maid raporttaid dakkár fáttáin
mat leat erenoamáš deaŧalaččat álgoálbmogiidda,
ee. gávdnojit raporttat
guovttegielalaš oahpahusas
ja áššiin
mat gullet riektevuogádagaide
ja vieruiduvvan vuoigatvuođaide.
Norga doarju sierra raportejeaddji doaimma mii lea mielde bidjame álgoálbmogiid
dili riikkaidgasksaš servodaga
jurdagiidda. Olmmošvuoigatvuođaráđi
bargovuogit mearriduvvojit ja dan oktavuođas
mii bargat dan ala ahte bargomearrádus
galgá ain bissut ja dan alage,
ahte sierra raportejeaddji nu guhkás
go vejolaš beassá doalahit
iežas sorjkeahtes sajádaga.
2.4.4 Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš
Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolašvuođaguovddáš ásahuvvui
jagi 2002 dainna ulbmiliin ahte lasihit dieđu
ja ipmárdusa álgoálbmotvuoigatvuođaid
birra. Guovddáš galgá čohkket,
ovddidit, vuogádahttit, áigádit, gieđahallat,
heivehallat gaskkustit áššáisoahppevaš dieđuid
ja duođaštusaid álgoálbmotvuoigatvuođaid
birra riikkalaš ja riikkaidgaskasaš dásis. Guovddáš sáhttá maid čujuhit,
makkár dutkamat dárb-bašuvvojit áigeguovdilis
surggiin. Guovddáža
ul-bmiljovkui gullet buohkat, geat ohcet dieđuid álgoálbmotvuoigatvuođaid
birra riikkalaš ja riikkaidgaskasaš dásis,
nugo skuvllat, eaktodáhtolaš organisašuvnnat,
almmolaš ásahusat
ja eiseválddit.
Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolaš-vuođaguovddáš lea
fágalaččat iehčanas ásahus,
mii eanaš ieš mearrida
iežas ulbmiliid ja boađusgáibádusaid. Guovddáža
bajimus orgána lea stivra,
ja das lea njuolggadusaid mielde ovddasvástádus
fágalaš ovdáneamis,
resursageavaheamis ja -vuoruhemiin, ja maid das ahte ráhkadit
strategiijaid guovddáža
doibmii. Sámediggi ja Gielda-
ja guovlodeparte-meanta leat ovttas nammadan stivrra, ee. Davviriikkaid
sámi instituhta ja Sámi
allaskuvlla evttohusaid vuođul.
Guovddáš atná digitála
diehtojuohkinreaidduid deatalažžan iežas
gaskkustanbarggus ja lea ásahan sierra
neahttauskkádaga –
www.galdu.com. Das leat ee. dieđut
guovddáža
ja dan doaimma ja čielggademiid
birra, ja raporttat ja artihkkalat álgoál-bmotvuoigatvuođaid
birra. Guovddáš almmuha maid
sierra áigečállaga
Gáldu Čála – Tidskrift
for urfolks rettigheter. Dan rájis
go guovddáš ásahuvvui,
de lea dat leamaš sihke
lágideaddjin ja mieldelágideaddjin
máŋgga semináras
main álgoálbmotvuoigatvuođaid iešguđet
bealit leat leamaš fáddán.
Gielda- ja guovlodepartemeanta juolluda ru-đaid
guovddážii
kap. 682, poastta 01 bokte. Dasa lassin biddjojuvvojit ruđat guovddážii
Olgoriikadepartemeantta bušeahtas.
2.5 Davviriikkaid ja davviguovlluid álgoálbmotovttasbargu
2.5.1 Davviriikkalaš ovttasbargu sámepolitihkas
Go galgá ráhkadit
ollislaš sámepolitihka
dalle lea deaŧalaš geahččat
sámi ášši oktasaš davviriikkalaš perspektiivvas mas
leat oktasaš doaimmaid ovddideapmi
ja ásaheapmi, ja maiddái
riikkarájiid rastásaš ovttasbargu.
Ministarat geain lea ovddasvástádus sámi áššiin
ja Suoma, Ruoŧa ja Norgga
sámediggepresideanttat ásahedje
jagi 2000 bistevaš ovttasbarggu mas
galget jeavddalaččat
dieđuid oažžut,
digaštallat ja meannudit dakkár
sámi áššiid
main buohkat beroštit. Ovttasbarggu
ulbmili lea nannet ja ovddidit sámi álbmoga
giela, kultuvrra, ealáhusaid
ja servodateallima. Ovttasbarggus lea eahpeformála,
muhto lagaš čanastat
Davviriikkaid ministtarráđđái.
Jagi 2003 ásahuvvui davviriikkalaš sámi
giellabálkkašupmi – Gollegiella,
mii rámpo ja oainnusin dahká dan rahčamuša
ja barggu mii dahkkojuvvo ovddidit sámegiela
Suomas, Ruoŧas, Norggas
ja Ruoššas
(gč. bovssa xx). Bálkkašupmi
juhkkojuvvo juohke nuppi jagi. Muđui
de barget dainna hástalusain ahte
ráhkadit eambbo viiddis
davviriikkalaš ovttasbarggu
sámi dutkamis. Sámi
ja álgoálbmogiid
fága- ja dutkanbirrasat
Suomas, Norggas, Ruoŧas
ja Ruoššas
deattuhit ahte lea dárbu ráhkadit
oktasaš strategiijaid ja standárddaid
dan dutkamii mii lea sámi
ja álgoálbmotguovlluin
(davviriikkalaš sámi
seminára, raporta «Future
challenges for reindeer husbandry societies», Ubmi, cuoŋománus
2007). Ráđđehus
lea bivdán Norgga dutkanráđi álggahit čielggadeami
mii galgá guorahallat oktasaš sámi
dutkanlávdegotti ásaheami Norgga,
Ruoŧa ja Suoma várás, gč.
Sd.dieđ. nr. 20 (2004 – 2005) Dáhttu
dutkat. Dan oktavuođas evttohuvvo
maid guorahallat lea go dárbu ásahit
sámi etihkkalávdegotti.
Jagi 2008 plánejit lágidit
konferánssa gaskal boazodoallo-ealáhusa
ja Norgga, Ruoŧa ja Suoma
boazodoalloeiseválddiid. Dan
ulbmil das lea nannet oktavuođa
ja mearridit vejolaš ovttasbargosurggiid
mat leat ealáhusa oasálaččaide ávkin.
Sámeministarat ja sámediggepresideanttat
hálidit nannet oktavuođa
ja ságastallama Ruošša
eiseváldiiguin ja sápmelaččaiguin
sámi ja álgoálbmotáššiid
ektui maidda lea oktasaš beroštupmi. Lassánan
oktavuohta Davvioarje-Ruoššain
politihkkárdásis
lea Davviriikkaid ráđi
rávvagiid mielde go lea
sáhka Barentsguovllu álgoálbmogiid
ovttasbarggus. Ministarat ja presideanttat oaivvildit deaŧalažžan
nannet Barentsguovllu sápmelaččaid
ja eará álgoálbmogiid árvodási.
Danne leat sii ávžžuhan Barentsráđi, árktalaš ráđi
ja Davviriikkaid ministtarráđi
eambbo čalmmustahttit álgoál-bmogiid
dili ja leat mielde doarjume doaimmaid mat sihkkarastet álgoálbmogiid
eallinvuođu, giela ja kultuvrra.
Suoma, Norgga ja Ruoŧa
sámedikkit leat organiseren
iežaset barggu Sámi
parlamentáralaš ráđi
bokte dakkár áššiin
main lea lunddolaš doaimmahit
bálddalas politihka vai sámi álbmoga
oktasaš beroštumit
váldojuvvoše
vuhtii. Ráđđehus
atná Sámi
parlamentáralaš ráđi
deatalaš orgánan
davviriikkalaš ovttasbargui
ja dakkár orgánan
mas lea mearkkašupmi riikkaidgaskasaš oktavuođain
go lea sáhka nannet ovttasbarggu álgoálbmogiid
gaskkas ja ovttasbarggu gaskal álgoálbmogiid
ja eará oassálastiid.
Sámedikkit leat ávžžuhan
Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámeministariid
ovttas ruhtadit ráđi
doaimma. Geahča maiddái Sámedikki
2007 jahkedieđáhuse čuoggá 2.2.
Sámiráđđi
lea ovttasbargoorgána Suoma,
Norgga, Ruoŧa ja Ruošša
sámi organisašuvnnaide,
ja dat lea sorjákeahts organisašuvdna
(NGO – non-governmental organization). Ráđi
bajimus ulbmil lea vuhtiiváldit
sámi álbmoga beroštumiid,
nannet sápmelaččaid
oktiigullevašvuođa
riikkarájiid rastá ja
bargat dan ala ahte sápmelaččat maid
boahtteáiggisge mieđihuvvojit oktan álbmogin,
geaid kultuvra, politihkka, ekonomiija ja sosiála
vuoigatvuođat galget sihkkarastojuvvot
muhtumassii juoh-ke riikka lágaid
bokte ja muhtumassii šiehtadusaid bokte
mat dahkkojuvvojit áššáiguoskevaš stáhtaid
ja sámiid ovddasteaddji orgána
gaskkas.
Sámekonferánsa
mii dollojuvvo juohke njealját
jagi, lea Sámeráđi bajimus
mearridanorgána. Sámekonferánsa
lea mearkkašan ollu sámepolitihkalaš ovdáneapmái 2.
máilmmesoađi
maŋŋil,
ja dál dat mearkkaša
ollu sámi organisašuvdnaeallimii
sihke riikkalaččat,
davviriikkalaččat
ja riikkaidgaskasaččat.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea juolludan 800 000
ruvdnosaš doarjaga doallat
19. davviriikkalaš sámekonferánssa
Roavvenjárggas Suomas jagi
2008 čavčča.
Konferánssa váldofáddá lea sámi
kulturárbi.
2.5.2 álgoálbmotovttasbargu davviguovlluin
Soria Moria-julggaštusas
definerejuvvojedje davviguovllut Norgga deaŧaleamos
nannensuorgin boahttevaš jagiid.
Dan oktavuođas almmuhii
ráđđehus
juovlamánu 1. beaivvi 2006
iežas ollislaš davviguovlostrategiija
man váldoulbmil lei ráhkadit ceavzilis
davviguovlluin.
Ráđđehusa
davviguovlopolitihkka galgá leat
mielde ráhkadeame álgoálbmogiidda
oadjebas eallinvuođu, ealáhusaid,
historjjá ja kultuvrra davviguovlluin. álgoálbmotdimenšuvdna
lea guovd-dážis ráđđehusa
davviguovlostrategiijas ja Norgga ovdagottis árktalaš ráđis.
Dál lea lassáneame
internationaliseren ja dalle leat ođđa vejolašvuođat,
muhto dan seammás gáibiduvvo
eambbo ahte eambbo álgoálbmogiid
kultuvrrain ja eallinvuođuin.
Jus álgoálbmotservodagat galget
ceavzit dakkár máilmmemiehtásaš rievdanproseassain,
de lea deaŧalaš vuhtiiváldet álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid geavahettiin
ja hálddašettiin
davviguovlluid ressursaid ja birrasa.
Go galgá leat ollislaš ressursahálddašeapmi,
de lea dárbu gáhttet álgoálbmogiid ealáhusaid,
kulturmuittuid, árbevirolaš máhtu
ja boazodoalloareálaid luondduvuođu.
Dakkár hálddašeamis
galgá maid gáhttet
riddoguovlluid birrasa ja árbevirolaš mearrabivddu
ja luossabivddu.
Davvi álgoálbmogiin
galgá leat nana sajádat
ja rolla iežaset dili ovddideamis.
Sámedikkis galgá leat
duohta mieldemearrideapmi dakkár áššiin
mat leat deaŧalaččat
sámi servodahkii. Mearrideaddji
lea ahte álgoálbmogat oassálastet
juo proseassaid ja áššiid álggus.
Olgoriikadepartemeanta ja Sámediggi
leat ásahan juohke jahkebeali
ráđđádallamiid
davviguovloáššiid
birra. Petroleadoaibma Barentsábis
sáhttá njuolga čuohcit
sámi beroš-tumiide,
ja erenoamážit
sáhttá oljo-
ja gássafievrredeapmi nannámii mearkkašit
ollu sámi ealáhus-doaimmaide.
Sámi organisašuvnnain/ásahusain
ja Sámedikkis lea guhkes vásáhus
riikkaidgaskasaš ovttasbarggus
ja ovttasdoaibmamis minoritehtajoavkkuiguin ja eará riikkaid álgoálbmogiiguin.
Dat vásáhus
lea divrras vásáhus
alcceseaset sápmelaččaide
ja eiseválddiide iešguđet
hálddašandásiin ja
ovttasbargoguimmiide go davviguovlonannema galget ovddidit ja konkrehtet
ain viidáseappot. Buorre
lea go Sámi allaskuvla ja
Statoil ASA leat vuolláčállán šiehtadusa jagi
2007 man ulbmil lea guhkitáigásaš ovttasbargu. Sámi
allaskuvllas/Sámi
Instituhtas lea fágalaš gelbbolašvuohta álgoálbmotáššiin
ja Statoil atná das ávkki
go galgá hábmet ja
kvalitehtasihkkarastit ehtalaš njuolggadusaid
dakkár oljo- ja gássadoaimmaid várás
mat gusket álgoálbmogiidda.
álgoálbmogiid
dilli lea lunddolaš ja deaŧalaš oassi
ráđđehusa davi
ovttasbarggus Ruoššain. álgoálbmotáššiid digaštallet
ráđđehus-
ja ámmátdásis,
ovttasráđiid árktalaš ráđis,
Barentsovttasbarggus ja Davvi dimenšuvnnas.
Dat lea positiiva go Murmansk oblasta dahje guovlu ovttasráđiid álgoálbmotorganisašuvnnaiguin
lea ásahan sámiid ráđi
jagi 2006. Ráđđi galgá ovttastahttit
ja addit rávvagiid dakkár áššiin
mat mearkkašit ollu Guoládaga
sámi álbmogii.
Ráđđehusa
davviguovlostrategiijas lea sámi álbmot
ja sámi kulturovdanbuktit
ožžon
lunddolaš saji stuorát
nannenbargui mii lea álbmogis-álbmogii-ovttasbargu
ja maid ožžon lunddolaš saji
riikkarájiid rasttideaddji kulturovttasbargui
mii lea davvin. Dat guoská mánáide
ja nuoraide, dearv-vašvuhtii,
valáštallamii,
eaktodáhtolašvuhtii,
kultuvrii ja kulturovttasbargui mii lea kultuvrra, filmma ja festiválaid dáfus.
Olgoriikadepartemea-nta lea jagi 2007 ja ovdalaš jagiid
addán doarjaga ovddidit Guoládatnjárgga
sámi minoritehtii radiokanála,
vai sámi sáddagat guhkit áiggi
mielde šattaše bistevažžan
Davvioarje-Ruoššas.
álgoálbmogat
dárbbašit eambbo
vejolaš-vuođaid
ovttasdoaibmat ieža gaskkaneaset
ja heivvolaš ovttasbargoguimmiiguin
davviguovllus. Olgoriikadepartemeanta veahkeha attidettiin doarjaga
ovttasbargoprošeavttaide.
Dat leat sápmelaččaid
ja eará álgoálbmotbirrasiid
várás árktisis,
Ruoššas
ja Norggas dan ovttasbarggu siskkobealde mii lea árktalaš ráđis
ja prošeaktaovttasbarggus
Davvioarje-Ruoššain. Sámi
birrasat mat barget ovttas árktalaš ráđi
ja Barentsráđi
vuolde ožžot
maid mátkedoarjaga. Bargo-
ja searvadahttindepartemeanta lea juolludan doarjaga ásahit
ja cegget Sámi institušuvnnaid álgoálbmotáššiid
davviguovlofierpmádaga árranii
Divttasvutnii, ja álgoálbmogiid
riikkaidgaskasaš polarjagi
rahpamii Guovdageainnus ja Máilmmi
boazoálbmogiid
searvái vai besset álgit
plánet ja organiseret 4. máilmmekongreassa
boazoálbmo-giidda mii lágiduvvo
Guovdageainnus jagi 2009 álggus.
Rájiid rasttidan eavttuid
buoridanbargu davvin álkkásmahttá maid
ovttasdoaibmama gaskal álgoálbmogiid
ja sin ovttasbargoguimmiid. Ođđa visumšiehtadusa
leat vuolláičállán
Norga ja Ruošša
jagi 2207. Šiehtadus álgá doaibmagoahtit
go Ruošša Duma
lea dohkkehan dan. Visummeannudeapmi Norgga generálalkonsuláhtas
Murmanskkas lea beavttálmahttojuvvon
ja rahpanáiggi lea vejolaš guhkidit
Storskoga rádjestašuvnnas
nu johtilit go sullasaš čoavddus
guhkiduvvon rahpanáiggiin
lea ordnejuvvon Ruošša bealde. álkidan
dihte vel ain eambbo rádjerasttideami,
de leat nammadan bargojoavkku mas leat ovddasteaddjit guoskevaš ásahusain
guovddáš,
regionála ja báikkálaš dásis,
mat guorahalaše Norgga rutiinnaid
Storskoga báikkis ja Ruošša
olgoriikkastašuvnnain.
álgoálbmogiin
galgá alddiineaset leat
vejolaš-vuohta hukset návccaid
ja gelbbolašvuođa
vai dain sáhttá leat
duohta mieldemearrideapmi oppalaš servodatovdáneamis,
ja erenoamážit ovdáneamis
mii lea davvin. Máhttu davviguovlluid
birra ja davviguovlluid várás deattuhuvvo
ja danne lea ráđđehus jagi
2007 duppalastán juolludemiid
Barents 2020 jahkái 20 milj.
ruvnno rádjái. Dálá ja
ođđa
ealáhusaid lea dárbu
ovddidit, go dat leat vuođđun ássamii
ja sámi kultuvrii. Barents
2020:s lea dat ulbmil, ahte Norgga ja olgoriikka gelbbolašvuođabirrasat,
ealáhusberošteddjit
ja eiseváldeorgánat
besset ovttas bargat máhttobuvttadeamis.
Dat guoská maid sámi
beroštumiide. Davviguovlostipeandaortnet
lea ásahuvvon olbmuide geat áigot
lohkat Davvi-Norgga oahppobáikkiin
maid seamma prográmma ruhtada.
Dat ortnet deattuha erenoamážit mátkeealáhusfága, guolástusfága,
petroleafága, álgoálbmotáššiid
ja fitnodat-ekonomalaš lohkansurggiid.
Oalle stuora oassi davviguovlodutkama juolludemiin kanálejuvvo
Norgga dutkanráđi
bokte. Dutkanráđđi
lea bidjan ovdan sierra davviguovlostrategiija mas leat mielde maiddái strategiijat álgoálbmotdutkamiige. árktalaš universitehta
lea fier-pmádat mas leat
Davvipuola biras alla oahppobáikkit,
mat earret eará koordinerejit mobilitehtaprográmma
north2north, Bachelor of Circumpolar nammasaš lohkansurggiid
ja gieddekurssaid. álgoálbmotfierpmádahkii
juolluduvvojit ruđat Romssa Universitehta
bušeahtas. Fierpmádat
gal-gá dagahit ovttasbarggu
gaskal Norgga ja olgoriikka birrasiid mat barget sámi
dutkamiin ja dat lea ovttasbargodoaibma gaskal Romssa universitehta,
Sámi allaskuvlla ja Sámi Instituhta.
álgoálbmogiin
lea mávssolaš máhttu
luonddu, birrasa ja árbevieruid birra.
Sis leat kulturárvvut ja
máhttu ealáhusain
goavvi dilis subárktalaš guovllus. árktalaš ráđi dálkkádatraporta
(ACIA) duo-đašta
movt álgoálbmogat
leat iežaset heivehan ovdalaš dálkkádatrievdamiidda.
Dan loahppaboađus lea ahte árktisa
liegganeapmi dáhpáhuvvá jođáneappot go
maid ovdal ledje jáhkkán
ja ahte álgoálbmotservodagat
bohtet vásihit stuora ekonomalaš ja
kultuvrralaš rievdadusaid
dan geažil. Máilmmeviidosaš dálkkádatrievdamat
dagahit ođđa
hástalusaid boazodollui,
eanandollui ja mearra- ja johkabivdui sámi
guovlluin. Erenoamážit
dáidet leat hástalusat
vurdojuvvon temperatuvrra loktaneami dihte ja danne go lasket ekstrema dálkkit.
Dálá dálkkádatrievdamiid
bohtosat sáhttet váikkuhit
ollu álgoálbmogiid
eallinvuohkái. Ja lea deaŧalaš ráhkadit
heivehanstrategiijaid. Dán
barggus orru leame guovddážis
dakkár dutkan man maŋis
boahtá máhttohuksen.
Boazodoalu erenoamáš hástalusain áigot čájehit
ollu beroštumi dain dutkanprošeavttain
mat lea biddjojuvvon johtui.
Máŋga
dain hástalusain mat boazodollui
bohtet, leat oktasaččat
davviguovlluid riikkaide. Dainna duogážiin
ja dainna ulbmiliin ahte nannet árktisa
riikkaidgaskasaš boazodoalloovttasbarggu, de ásahuvvui
Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága-
ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui
jagi 2005 čavčča.
Olgoriikadepartemeanta lea juolludan doarjaga muhtin prošeaktaovttasbargui
Ruoššain
mii lea gelbbolašvuođahuksema
birra ja bearaš-boazodoalu
ođđasis álggaheami
birra Guoládagas.
Ráđđehusa
strategiijat davviguovlluid várás
leat guhkit áiggi áigumušat
ja daid konkrehtenbarggut bistet heaittekeahttá máŋga
jagi.
Geahča maiddái
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 2.3.1.
2.5.3 Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága-
ja gaskkustanguovddáš
Nannen dihte riikkaidgaskasaš ovttasbarggu boazodoalu
dáfus de ásahuvvui
Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága-
ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui
jagi 2005. Guovddáš galgá lonohallat máhtu
ja dieđuid boazodolliid,
dutkiid ja iešguđet
riikkaid hálddašeami gaskkas
ja ovddidit boazodoalloovttasbarggu riikkaid gaskkas.
Deattuhuvvo ahte boazodoalu olbmuin ja sin organisašuvnnain
galgá leat lagaš oktavuohta
guovddážii,
ja dat galgá doaimmahuvvot
ovttasráđiid Máilmmi
boazoálbmogiid
servviin (Association of World Reindeer Herders – WRH).
WRH lea sirkumpolára organisašuvdna
mii ovddasta buot máilmmi
boazoálbmogiid.
Guovddáš lea fágalaččat
iešbirgejeaddji ásahus
mii eanaš bidjá iežas mihttomeriid
ja boađusgáibádusaid. Guovddáža
bajimus orgána lea stivra.
Stiv-ra speadjalastá dan
rájiid rasttideaddji boazodoalloovttasbarggu
mii dál lea, mas leat Ruošša,
Ruoŧa, Suoma ja Norgga ovddasteaddjit.
Guovddáš deavdá deaŧalaš doaimma
sirkumpolára boazodoalloovttasbarggus
ja áimmahuššá sihke fágalaš dárbbuid
ja koordinerendárbbuid guovddáža
ulbmiljoavkkuide.
Guovddáš lea
WRH bokte viiddis báikkálaš fierpmádat álgoálbmotservodagaid
ja davviguovl-luid ásahusaid
várás,
maiddái Ruoššas.
Guovd-dážis
vurdojuvvo leat eambbo aktiiva rolla ovdánahttin dihte
báikkálaš máhttohuksema
ja dutkama davviguovlluid álgoálbmotservodagain
ja sin servodagaid birra, erenoamážit
go lea sáhka Ruoššas.
Dat heive oktii dainna sisdoaluin mii lea ráđđehusa
davviguovlostrategiijas.
Dan rájes go guovddáš ásahuvvui,
de lea dat álggahan ovttasbarggu
muhtin ráje ásahusaiguin,
organisašuvnnaiguin ja eará aktevrraiguin árktalaš guovlluin
go lea sáhka das ahte ásahit
fierpmádagaid ja fágalaš lonohallama,
ee. de leat čađahuvvon čoahkkimat, prošeavttat
ja fágalaš lonohallamat boazodoalloorganisašuvnnaiguin,
almmolaš boazodoalloeiseválddiiguin
ja Ruošša
ja Aláskka fágaásahusaiguin
ja davviriikkaid ásahusaiguin.
Guovddáš lea álggahan
ja bidjan johtui máŋga
prošeavtta mat váikkuhit
guovddáža
doibmii boahttevuođas. Daid
prošeavttaid gaskkas maid
leat vuoruhan, deattuhit erenoamážit
EALáT-prográmma, gč.
kap. 12.5. Guovddáš lea ráhkadeame
web ja boazodoalloportála máilmmi
boazoálbmogiidda –
www.reindeercentre.org, www.ealat.org, www.reindeerblog.org.
Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága-
ja gaskkkustanguovddáža
lea Agderforskning evalueren giđđat
2007. Evalueren čájeha
ahte guovddáš lea leamaš mielde
ovddideamen ja čađaheamen
prošeavttaid guovddáža
ulbmiliid ja mandáhta siskkobealde.
Guovddáš lea ásahan alcces
ovttasbargooktavuođaid ja fierpmádagaid
relevánta fága-
ja dutkanbirrasiiguin. Daid áige-
ja resursarámmaid siskkobealde
mat leat leamaš guovddážis,
lea leamaš alla aktivitehtadássi.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta juolluda ruđaid
guovddážii
kap. 684, poastta 01 bokte. Gitta bušeahttajagi
2007 rádjái
leat maid leamaš juolluduvvon ruđat
guovddážii
Olgoriikadepartemeantta ja Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta bušeah-taid
bokte.
2.5.4 Strategiijat ja doaibmabijut
Ráđđehus áigu
leat veahkkin dagaheame álkibun ovttastahttit
rádjerasttideaddji doaimmaid ja
oktasaš pro-šeavttaid
mat gusket sápmelaččaide
erenoamážit
láhčit
dili nu ahte sámi fága- ja
dutkanbirrasiin Suomas, Norggas, Ruotas ja Ruoššas
leat buorit eavttut go galget bargat oktasaš dutkanstrategiijaiguin
ja standárddaiguin
leat mielde ráhkadeame
eambbo oktavuođa ja ovttasbarggu
gaskal boazodoalu ja Norgga, Ruoŧa
ja Suoma boazodoalloeiseválddiid
leat mielde sihkkarastime buriid eavttuid Sámi
parlamentáralaš ráđi
doibmii
deattuhit ovddosguvlui barggu go lea sáhka
davviriikkalaš sámekonvenšuvnnas
bovdet Sámedikki
ja álgoálbmotovddasteddjiid
lagaš ovttasbargui davviguovloáššiin
ja nationála heivehanstrategiijaid
ráhkadeamis
leat fárus das ahte
ráhkaduvvoše oktasaš álgoálbmotstandárddat
davviguovlluid ekonomalaš doaimmain
láhčit
dili nu ahte šattašii eambbo álbmogis-álbmogii-ovttasbargu
ja bargat dan ala ahte lasihit kulturovttasbarggu Ruoššain
ain doalahit 1 milj. ruvnno juolludeami jagi 2008 Barentsčállingoddái máŋggariikkagaskasaš doaimmaide
ja prošeavttaide mánáid-
ja nuoraidsuorggis. Ulbmiljoavku leat mánát
ja nuorat dan 13 regiuvnnas ja álgoálbmogis
Barentsguovllus
leat fárus nanneme
fierpmádaga davviguovlluid
sámeradioid gaskkas ja doarjut
oktasaš radiokanála ásaheami
go digitála sáddenneahtta
lea gárvvistuvvon davviriikkain
lagaš ovttasbarggus
sámi ásahusaiguin
ja organisašuvnnaiguin leat fárus
ovddideame ja čađaheame konkrehta
prošeavttaid ja doaimmaid
mat dagahit máhtto- ja gelbbolašvuođaovdánahttima
davviguovlluin, dakkáriin
mat leat árktalaš ráđi
vuolde ja oassálastit prošeaktaovttasbargui Davvioarje-Ruoššain
čuovvolit dan barggu
ahte álkidahttit rájiid
rasttideami davvin ovttas Ruošša
eiseválddiiguin
geahčadit ealáhusovdáneami vejolašvuođaid
ja rámmaid sámi
guovlluin
leat fárus ceggeme
kapasitehta sámi ásahusain
go lea sáhka álgoálbmogiidda
guoskevaš dutkamis
leat fárus viidáseappot
ovddideame árktalaš Universitehta
álgoálbmogiid
máhtu ja áicamiid
bidjat eambbo guovddážii
go árktalaš ráđi
dálkkádatraportta (ACIA)
galget čuovvolit
vuoruhit viidáseappot
máhttohuksema dálkkádatrievdademiin,
dain váikkuhusain ja álgoálbmogiid eallinvuogi
heivehemiin ovttasráđiid eará davviriikkaiguin
1.5 Davviriikkaid ja davviguovlluid álgoálbmotovttasbargu
1.5.1 Davviriikkalaš ovttasbargu sámepolitihkas
Go galgá ráhkadit
ollislaš sámepolitihka
dalle lea deaŧalaš geahččat
sámi ášši oktasaš davviriikkalaš perspektiivvas mas
leat oktasaš doaimmaid ovddideapmi
ja ásaheapmi, ja maiddái
riikkarájiid rastásaš ovttasbargu.
Ministarat geain lea ovddasvástádus sámi áššiin
ja Suoma, Ruoŧa ja Norgga
sámediggepresideanttat ásahedje
jagi 2000 bistevaš ovttasbarggu mas
galget jeavddalaččat
dieđuid oažžut,
digaštallat ja meannudit dakkár
sámi áššiid
main buohkat beroštit. Ovttasbarggu
ulbmili lea nannet ja ovddidit sámi álbmoga
giela, kultuvrra, ealáhusaid
ja servodateallima. Ovttasbarggus lea eahpeformála,
muhto lagaš čanastat
Davviriikkaid ministtarráđđái.
Jagi 2003 ásahuvvui davviriikkalaš sámi
giellabálkkašupmi – Gollegiella,
mii rámpo ja oainnusin dahká dan rahčamuša
ja barggu mii dahkkojuvvo ovddidit sámegiela
Suomas, Ruoŧas, Norggas
ja Ruoššas
(gč. bovssa xx). Bálkkašupmi
juhkkojuvvo juohke nuppi jagi. Muđui
de barget dainna hástalusain ahte
ráhkadit eambbo viiddis
davviriikkalaš ovttasbarggu
sámi dutkamis. Sámi
ja álgoálbmogiid
fága- ja dutkanbirrasat
Suomas, Norggas, Ruoŧas
ja Ruoššas
deattuhit ahte lea dárbu ráhkadit
oktasaš strategiijaid ja standárddaid
dan dutkamii mii lea sámi
ja álgoálbmotguovlluin
(davviriikkalaš sámi
seminára, raporta «Future
challenges for reindeer husbandry societies», Ubmi, cuoŋománus
2007). Ráđđehus
lea bivdán Norgga dutkanráđi álggahit čielggadeami
mii galgá guorahallat oktasaš sámi
dutkanlávdegotti ásaheami Norgga,
Ruoŧa ja Suoma várás, gč.
Sd.dieđ. nr. 20 (2004 – 2005) Dáhttu
dutkat. Dan oktavuođas evttohuvvo
maid guorahallat lea go dárbu ásahit
sámi etihkkalávdegotti.
Jagi 2008 plánejit lágidit
konferánssa gaskal boazodoallo-ealáhusa
ja Norgga, Ruoŧa ja Suoma
boazodoalloeiseválddiid. Dan
ulbmil das lea nannet oktavuođa
ja mearridit vejolaš ovttasbargosurggiid
mat leat ealáhusa oasálaččaide ávkin.
Sámeministarat ja sámediggepresideanttat
hálidit nannet oktavuođa
ja ságastallama Ruošša
eiseváldiiguin ja sápmelaččaiguin
sámi ja álgoálbmotáššiid
ektui maidda lea oktasaš beroštupmi. Lassánan
oktavuohta Davvioarje-Ruoššain
politihkkárdásis
lea Davviriikkaid ráđi
rávvagiid mielde go lea
sáhka Barentsguovllu álgoálbmogiid
ovttasbarggus. Ministarat ja presideanttat oaivvildit deaŧalažžan
nannet Barentsguovllu sápmelaččaid
ja eará álgoálbmogiid árvodási.
Danne leat sii ávžžuhan Barentsráđi, árktalaš ráđi
ja Davviriikkaid ministtarráđi
eambbo čalmmustahttit álgoál-bmogiid
dili ja leat mielde doarjume doaimmaid mat sihkkarastet álgoálbmogiid
eallinvuođu, giela ja kultuvrra.
Suoma, Norgga ja Ruoŧa
sámedikkit leat organiseren
iežaset barggu Sámi
parlamentáralaš ráđi
bokte dakkár áššiin
main lea lunddolaš doaimmahit
bálddalas politihka vai sámi álbmoga
oktasaš beroštumit
váldojuvvoše
vuhtii. Ráđđehus
atná Sámi
parlamentáralaš ráđi
deatalaš orgánan
davviriikkalaš ovttasbargui
ja dakkár orgánan
mas lea mearkkašupmi riikkaidgaskasaš oktavuođain
go lea sáhka nannet ovttasbarggu álgoálbmogiid
gaskkas ja ovttasbarggu gaskal álgoálbmogiid
ja eará oassálastiid.
Sámedikkit leat ávžžuhan
Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámeministariid
ovttas ruhtadit ráđi
doaimma. Geahča maiddái Sámedikki
2007 jahkedieđáhuse čuoggá 2.2.
Sámiráđđi
lea ovttasbargoorgána Suoma,
Norgga, Ruoŧa ja Ruošša
sámi organisašuvnnaide,
ja dat lea sorjákeahts organisašuvdna
(NGO – non-governmental organization). Ráđi
bajimus ulbmil lea vuhtiiváldit
sámi álbmoga beroštumiid,
nannet sápmelaččaid
oktiigullevašvuođa
riikkarájiid rastá ja
bargat dan ala ahte sápmelaččat maid
boahtteáiggisge mieđihuvvojit oktan álbmogin,
geaid kultuvra, politihkka, ekonomiija ja sosiála
vuoigatvuođat galget sihkkarastojuvvot
muhtumassii juoh-ke riikka lágaid
bokte ja muhtumassii šiehtadusaid bokte
mat dahkkojuvvojit áššáiguoskevaš stáhtaid
ja sámiid ovddasteaddji orgána
gaskkas.
Sámekonferánsa
mii dollojuvvo juohke njealját
jagi, lea Sámeráđi bajimus
mearridanorgána. Sámekonferánsa
lea mearkkašan ollu sámepolitihkalaš ovdáneapmái 2.
máilmmesoađi
maŋŋil,
ja dál dat mearkkaša
ollu sámi organisašuvdnaeallimii
sihke riikkalaččat,
davviriikkalaččat
ja riikkaidgaskasaččat.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea juolludan 800 000
ruvdnosaš doarjaga doallat
19. davviriikkalaš sámekonferánssa
Roavvenjárggas Suomas jagi
2008 čavčča.
Konferánssa váldofáddá lea sámi
kulturárbi.
1.5.2 álgoálbmotovttasbargu davviguovlluin
Soria Moria-julggaštusas
definerejuvvojedje davviguovllut Norgga deaŧaleamos
nannensuorgin boahttevaš jagiid.
Dan oktavuođas almmuhii
ráđđehus
juovlamánu 1. beaivvi 2006
iežas ollislaš davviguovlostrategiija
man váldoulbmil lei ráhkadit ceavzilis
davviguovlluin.
Ráđđehusa
davviguovlopolitihkka galgá leat
mielde ráhkadeame álgoálbmogiidda
oadjebas eallinvuođu, ealáhusaid,
historjjá ja kultuvrra davviguovlluin. álgoálbmotdimenšuvdna
lea guovd-dážis ráđđehusa
davviguovlostrategiijas ja Norgga ovdagottis árktalaš ráđis.
Dál lea lassáneame
internationaliseren ja dalle leat ođđa vejolašvuođat,
muhto dan seammás gáibiduvvo
eambbo ahte eambbo álgoálbmogiid
kultuvrrain ja eallinvuođuin.
Jus álgoálbmotservodagat galget
ceavzit dakkár máilmmemiehtásaš rievdanproseassain,
de lea deaŧalaš vuhtiiváldet álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid geavahettiin
ja hálddašettiin
davviguovlluid ressursaid ja birrasa.
Go galgá leat ollislaš ressursahálddašeapmi,
de lea dárbu gáhttet álgoálbmogiid ealáhusaid,
kulturmuittuid, árbevirolaš máhtu
ja boazodoalloareálaid luondduvuođu.
Dakkár hálddašeamis
galgá maid gáhttet
riddoguovlluid birrasa ja árbevirolaš mearrabivddu
ja luossabivddu.
Davvi álgoálbmogiin
galgá leat nana sajádat
ja rolla iežaset dili ovddideamis.
Sámedikkis galgá leat
duohta mieldemearrideapmi dakkár áššiin
mat leat deaŧalaččat
sámi servodahkii. Mearrideaddji
lea ahte álgoálbmogat oassálastet
juo proseassaid ja áššiid álggus.
Olgoriikadepartemeanta ja Sámediggi
leat ásahan juohke jahkebeali
ráđđádallamiid
davviguovloáššiid
birra. Petroleadoaibma Barentsábis
sáhttá njuolga čuohcit
sámi beroš-tumiide,
ja erenoamážit
sáhttá oljo-
ja gássafievrredeapmi nannámii mearkkašit
ollu sámi ealáhus-doaimmaide.
Sámi organisašuvnnain/ásahusain
ja Sámedikkis lea guhkes vásáhus
riikkaidgaskasaš ovttasbarggus
ja ovttasdoaibmamis minoritehtajoavkkuiguin ja eará riikkaid álgoálbmogiiguin.
Dat vásáhus
lea divrras vásáhus
alcceseaset sápmelaččaide
ja eiseválddiide iešguđet
hálddašandásiin ja
ovttasbargoguimmiide go davviguovlonannema galget ovddidit ja konkrehtet
ain viidáseappot. Buorre
lea go Sámi allaskuvla ja
Statoil ASA leat vuolláčállán šiehtadusa jagi
2007 man ulbmil lea guhkitáigásaš ovttasbargu. Sámi
allaskuvllas/Sámi
Instituhtas lea fágalaš gelbbolašvuohta álgoálbmotáššiin
ja Statoil atná das ávkki
go galgá hábmet ja
kvalitehtasihkkarastit ehtalaš njuolggadusaid
dakkár oljo- ja gássadoaimmaid várás
mat gusket álgoálbmogiidda.
álgoálbmogiid
dilli lea lunddolaš ja deaŧalaš oassi
ráđđehusa davi
ovttasbarggus Ruoššain. álgoálbmotáššiid digaštallet
ráđđehus-
ja ámmátdásis,
ovttasráđiid árktalaš ráđis,
Barentsovttasbarggus ja Davvi dimenšuvnnas.
Dat lea positiiva go Murmansk oblasta dahje guovlu ovttasráđiid álgoálbmotorganisašuvnnaiguin
lea ásahan sámiid ráđi
jagi 2006. Ráđđi galgá ovttastahttit
ja addit rávvagiid dakkár áššiin
mat mearkkašit ollu Guoládaga
sámi álbmogii.
Ráđđehusa
davviguovlostrategiijas lea sámi álbmot
ja sámi kulturovdanbuktit
ožžon
lunddolaš saji stuorát
nannenbargui mii lea álbmogis-álbmogii-ovttasbargu
ja maid ožžon lunddolaš saji
riikkarájiid rasttideaddji kulturovttasbargui
mii lea davvin. Dat guoská mánáide
ja nuoraide, dearv-vašvuhtii,
valáštallamii,
eaktodáhtolašvuhtii,
kultuvrii ja kulturovttasbargui mii lea kultuvrra, filmma ja festiválaid dáfus.
Olgoriikadepartemea-nta lea jagi 2007 ja ovdalaš jagiid
addán doarjaga ovddidit Guoládatnjárgga
sámi minoritehtii radiokanála,
vai sámi sáddagat guhkit áiggi
mielde šattaše bistevažžan
Davvioarje-Ruoššas.
álgoálbmogat
dárbbašit eambbo
vejolaš-vuođaid
ovttasdoaibmat ieža gaskkaneaset
ja heivvolaš ovttasbargoguimmiiguin
davviguovllus. Olgoriikadepartemeanta veahkeha attidettiin doarjaga
ovttasbargoprošeavttaide.
Dat leat sápmelaččaid
ja eará álgoálbmotbirrasiid
várás árktisis,
Ruoššas
ja Norggas dan ovttasbarggu siskkobealde mii lea árktalaš ráđis
ja prošeaktaovttasbarggus
Davvioarje-Ruoššain. Sámi
birrasat mat barget ovttas árktalaš ráđi
ja Barentsráđi
vuolde ožžot
maid mátkedoarjaga. Bargo-
ja searvadahttindepartemeanta lea juolludan doarjaga ásahit
ja cegget Sámi institušuvnnaid álgoálbmotáššiid
davviguovlofierpmádaga árranii
Divttasvutnii, ja álgoálbmogiid
riikkaidgaskasaš polarjagi
rahpamii Guovdageainnus ja Máilmmi
boazoálbmogiid
searvái vai besset álgit
plánet ja organiseret 4. máilmmekongreassa
boazoálbmo-giidda mii lágiduvvo
Guovdageainnus jagi 2009 álggus.
Rájiid rasttidan eavttuid
buoridanbargu davvin álkkásmahttá maid
ovttasdoaibmama gaskal álgoálbmogiid
ja sin ovttasbargoguimmiid. Ođđa visumšiehtadusa
leat vuolláičállán
Norga ja Ruošša
jagi 2207. Šiehtadus álgá doaibmagoahtit
go Ruošša Duma
lea dohkkehan dan. Visummeannudeapmi Norgga generálalkonsuláhtas
Murmanskkas lea beavttálmahttojuvvon
ja rahpanáiggi lea vejolaš guhkidit
Storskoga rádjestašuvnnas
nu johtilit go sullasaš čoavddus
guhkiduvvon rahpanáiggiin
lea ordnejuvvon Ruošša bealde. álkidan
dihte vel ain eambbo rádjerasttideami,
de leat nammadan bargojoavkku mas leat ovddasteaddjit guoskevaš ásahusain
guovddáš,
regionála ja báikkálaš dásis,
mat guorahalaše Norgga rutiinnaid
Storskoga báikkis ja Ruošša
olgoriikkastašuvnnain.
álgoálbmogiin
galgá alddiineaset leat
vejolaš-vuohta hukset návccaid
ja gelbbolašvuođa
vai dain sáhttá leat
duohta mieldemearrideapmi oppalaš servodatovdáneamis,
ja erenoamážit ovdáneamis
mii lea davvin. Máhttu davviguovlluid
birra ja davviguovlluid várás deattuhuvvo
ja danne lea ráđđehus jagi
2007 duppalastán juolludemiid
Barents 2020 jahkái 20 milj.
ruvnno rádjái. Dálá ja
ođđa
ealáhusaid lea dárbu
ovddidit, go dat leat vuođđun ássamii
ja sámi kultuvrii. Barents
2020:s lea dat ulbmil, ahte Norgga ja olgoriikka gelbbolašvuođabirrasat,
ealáhusberošteddjit
ja eiseváldeorgánat
besset ovttas bargat máhttobuvttadeamis.
Dat guoská maid sámi
beroštumiide. Davviguovlostipeandaortnet
lea ásahuvvon olbmuide geat áigot
lohkat Davvi-Norgga oahppobáikkiin
maid seamma prográmma ruhtada.
Dat ortnet deattuha erenoamážit mátkeealáhusfága, guolástusfága,
petroleafága, álgoálbmotáššiid
ja fitnodat-ekonomalaš lohkansurggiid.
Oalle stuora oassi davviguovlodutkama juolludemiin kanálejuvvo
Norgga dutkanráđi
bokte. Dutkanráđđi
lea bidjan ovdan sierra davviguovlostrategiija mas leat mielde maiddái strategiijat álgoálbmotdutkamiige. árktalaš universitehta
lea fier-pmádat mas leat
Davvipuola biras alla oahppobáikkit,
mat earret eará koordinerejit mobilitehtaprográmma
north2north, Bachelor of Circumpolar nammasaš lohkansurggiid
ja gieddekurssaid. álgoálbmotfierpmádahkii
juolluduvvojit ruđat Romssa Universitehta
bušeahtas. Fierpmádat
gal-gá dagahit ovttasbarggu
gaskal Norgga ja olgoriikka birrasiid mat barget sámi
dutkamiin ja dat lea ovttasbargodoaibma gaskal Romssa universitehta,
Sámi allaskuvlla ja Sámi Instituhta.
álgoálbmogiin
lea mávssolaš máhttu
luonddu, birrasa ja árbevieruid birra.
Sis leat kulturárvvut ja
máhttu ealáhusain
goavvi dilis subárktalaš guovllus. árktalaš ráđi dálkkádatraporta
(ACIA) duo-đašta
movt álgoálbmogat
leat iežaset heivehan ovdalaš dálkkádatrievdamiidda.
Dan loahppaboađus lea ahte árktisa
liegganeapmi dáhpáhuvvá jođáneappot go
maid ovdal ledje jáhkkán
ja ahte álgoálbmotservodagat
bohtet vásihit stuora ekonomalaš ja
kultuvrralaš rievdadusaid
dan geažil. Máilmmeviidosaš dálkkádatrievdamat
dagahit ođđa
hástalusaid boazodollui,
eanandollui ja mearra- ja johkabivdui sámi
guovlluin. Erenoamážit
dáidet leat hástalusat
vurdojuvvon temperatuvrra loktaneami dihte ja danne go lasket ekstrema dálkkit.
Dálá dálkkádatrievdamiid
bohtosat sáhttet váikkuhit
ollu álgoálbmogiid
eallinvuohkái. Ja lea deaŧalaš ráhkadit
heivehanstrategiijaid. Dán
barggus orru leame guovddážis
dakkár dutkan man maŋis
boahtá máhttohuksen.
Boazodoalu erenoamáš hástalusain áigot čájehit
ollu beroštumi dain dutkanprošeavttain
mat lea biddjojuvvon johtui.
Máŋga
dain hástalusain mat boazodollui
bohtet, leat oktasaččat
davviguovlluid riikkaide. Dainna duogážiin
ja dainna ulbmiliin ahte nannet árktisa
riikkaidgaskasaš boazodoalloovttasbarggu, de ásahuvvui
Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága-
ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui
jagi 2005 čavčča.
Olgoriikadepartemeanta lea juolludan doarjaga muhtin prošeaktaovttasbargui
Ruoššain
mii lea gelbbolašvuođahuksema
birra ja bearaš-boazodoalu
ođđasis álggaheami
birra Guoládagas.
Ráđđehusa
strategiijat davviguovlluid várás
leat guhkit áiggi áigumušat
ja daid konkrehtenbarggut bistet heaittekeahttá máŋga
jagi.
Geahča maiddái
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 2.3.1.
1.5.3 Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága-
ja gaskkustanguovddáš
Nannen dihte riikkaidgaskasaš ovttasbarggu boazodoalu
dáfus de ásahuvvui
Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága-
ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui
jagi 2005. Guovddáš galgá lonohallat máhtu
ja dieđuid boazodolliid,
dutkiid ja iešguđet
riikkaid hálddašeami gaskkas
ja ovddidit boazodoalloovttasbarggu riikkaid gaskkas.
Deattuhuvvo ahte boazodoalu olbmuin ja sin organisašuvnnain
galgá leat lagaš oktavuohta
guovddážii,
ja dat galgá doaimmahuvvot
ovttasráđiid Máilmmi
boazoálbmogiid
servviin (Association of World Reindeer Herders – WRH).
WRH lea sirkumpolára organisašuvdna
mii ovddasta buot máilmmi
boazoálbmogiid.
Guovddáš lea fágalaččat
iešbirgejeaddji ásahus
mii eanaš bidjá iežas mihttomeriid
ja boađusgáibádusaid. Guovddáža
bajimus orgána lea stivra.
Stiv-ra speadjalastá dan
rájiid rasttideaddji boazodoalloovttasbarggu
mii dál lea, mas leat Ruošša,
Ruoŧa, Suoma ja Norgga ovddasteaddjit.
Guovddáš deavdá deaŧalaš doaimma
sirkumpolára boazodoalloovttasbarggus
ja áimmahuššá sihke fágalaš dárbbuid
ja koordinerendárbbuid guovddáža
ulbmiljoavkkuide.
Guovddáš lea
WRH bokte viiddis báikkálaš fierpmádat álgoálbmotservodagaid
ja davviguovl-luid ásahusaid
várás,
maiddái Ruoššas.
Guovd-dážis
vurdojuvvo leat eambbo aktiiva rolla ovdánahttin dihte
báikkálaš máhttohuksema
ja dutkama davviguovlluid álgoálbmotservodagain
ja sin servodagaid birra, erenoamážit
go lea sáhka Ruoššas.
Dat heive oktii dainna sisdoaluin mii lea ráđđehusa
davviguovlostrategiijas.
Dan rájes go guovddáš ásahuvvui,
de lea dat álggahan ovttasbarggu
muhtin ráje ásahusaiguin,
organisašuvnnaiguin ja eará aktevrraiguin árktalaš guovlluin
go lea sáhka das ahte ásahit
fierpmádagaid ja fágalaš lonohallama,
ee. de leat čađahuvvon čoahkkimat, prošeavttat
ja fágalaš lonohallamat boazodoalloorganisašuvnnaiguin,
almmolaš boazodoalloeiseválddiiguin
ja Ruošša
ja Aláskka fágaásahusaiguin
ja davviriikkaid ásahusaiguin.
Guovddáš lea álggahan
ja bidjan johtui máŋga
prošeavtta mat váikkuhit
guovddáža
doibmii boahttevuođas. Daid
prošeavttaid gaskkas maid
leat vuoruhan, deattuhit erenoamážit
EALáT-prográmma, gč.
kap. 12.5. Guovddáš lea ráhkadeame
web ja boazodoalloportála máilmmi
boazoálbmogiidda –
www.reindeercentre.org, www.ealat.org, www.reindeerblog.org.
Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága-
ja gaskkkustanguovddáža
lea Agderforskning evalueren giđđat
2007. Evalueren čájeha
ahte guovddáš lea leamaš mielde
ovddideamen ja čađaheamen
prošeavttaid guovddáža
ulbmiliid ja mandáhta siskkobealde.
Guovddáš lea ásahan alcces
ovttasbargooktavuođaid ja fierpmádagaid
relevánta fága-
ja dutkanbirrasiiguin. Daid áige-
ja resursarámmaid siskkobealde
mat leat leamaš guovddážis,
lea leamaš alla aktivitehtadássi.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta juolluda ruđaid
guovddážii
kap. 684, poastta 01 bokte. Gitta bušeahttajagi
2007 rádjái
leat maid leamaš juolluduvvon ruđat
guovddážii
Olgoriikadepartemeantta ja Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta bušeah-taid
bokte.
1.5.4 Strategiijat ja doaibmabijut
Ráđđehus áigu
leat veahkkin dagaheame álkibun ovttastahttit
rádjerasttideaddji doaimmaid ja
oktasaš pro-šeavttaid
mat gusket sápmelaččaide
erenoamážit
láhčit
dili nu ahte sámi fága- ja
dutkanbirrasiin Suomas, Norggas, Ruotas ja Ruoššas
leat buorit eavttut go galget bargat oktasaš dutkanstrategiijaiguin
ja standárddaiguin
leat mielde ráhkadeame
eambbo oktavuođa ja ovttasbarggu
gaskal boazodoalu ja Norgga, Ruoŧa
ja Suoma boazodoalloeiseválddiid
leat mielde sihkkarastime buriid eavttuid Sámi
parlamentáralaš ráđi
doibmii
deattuhit ovddosguvlui barggu go lea sáhka
davviriikkalaš sámekonvenšuvnnas
bovdet Sámedikki
ja álgoálbmotovddasteddjiid
lagaš ovttasbargui davviguovloáššiin
ja nationála heivehanstrategiijaid
ráhkadeamis
leat fárus das ahte
ráhkaduvvoše oktasaš álgoálbmotstandárddat
davviguovlluid ekonomalaš doaimmain
láhčit
dili nu ahte šattašii eambbo álbmogis-álbmogii-ovttasbargu
ja bargat dan ala ahte lasihit kulturovttasbarggu Ruoššain
ain doalahit 1 milj. ruvnno juolludeami jagi 2008 Barentsčállingoddái máŋggariikkagaskasaš doaimmaide
ja prošeavttaide mánáid-
ja nuoraidsuorggis. Ulbmiljoavku leat mánát
ja nuorat dan 13 regiuvnnas ja álgoálbmogis
Barentsguovllus
leat fárus nanneme
fierpmádaga davviguovlluid
sámeradioid gaskkas ja doarjut
oktasaš radiokanála ásaheami
go digitála sáddenneahtta
lea gárvvistuvvon davviriikkain
lagaš ovttasbarggus
sámi ásahusaiguin
ja organisašuvnnaiguin leat fárus
ovddideame ja čađaheame konkrehta
prošeavttaid ja doaimmaid
mat dagahit máhtto- ja gelbbolašvuođaovdánahttima
davviguovlluin, dakkáriin
mat leat árktalaš ráđi
vuolde ja oassálastit prošeaktaovttasbargui Davvioarje-Ruoššain
čuovvolit dan barggu
ahte álkidahttit rájiid
rasttideami davvin ovttas Ruošša
eiseválddiiguin
geahčadit ealáhusovdáneami vejolašvuođaid
ja rámmaid sámi
guovlluin
leat fárus ceggeme
kapasitehta sámi ásahusain
go lea sáhka álgoálbmogiidda
guoskevaš dutkamis
leat fárus viidáseappot
ovddideame árktalaš Universitehta
álgoálbmogiid
máhtu ja áicamiid
bidjat eambbo guovddážii
go árktalaš ráđi
dálkkádatraportta (ACIA)
galget čuovvolit
vuoruhit viidáseappot
máhttohuksema dálkkádatrievdademiin,
dain váikkuhusain ja álgoálbmogiid eallinvuogi
heivehemiin ovttasráđiid eará davviriikkaiguin