2.2 Sámepolitihka riikkalaš rámmat
Norgga sámiid rievttálaš dili ovdáneami
vuođđu
leat Sami vuoigatvuođalávdegotti
ja Sámi kulturlávdegotti čielggadeamit
1980-logus. Riikkaidgaskasaš álgoálbmotrievttálaš ovdáneapmi
lea maiddái váikkuhan
dillái. Sámi
vuoigatvuođalávdegoddi
ja Sámi kulturlávdegoddi
atne vuođđun
ahte Norgga eiseválddiin
lea ovddasvástádus
sihkkarastit sámi servodateallima
ja kultuvrra lágaiguin ja eará doaibmabijuiguin.
Ráđđehus
háliida vuosttažettiin
fuolahit oppa álbmoga oppalaš lágaiguin.
Dattetge leat sierra njuolggadusat mat sihkkarastet sámi álbmoga
dili Sámelága paragráfas
110 a ja Geassemánu 12.
b. 1987-mannosaš lágas
nr. 56 Sámedikki
ja eará sámi
riektediliid birra (sámelágas).
Viidáseappot lea Miessemánu
21. b. 1999-mannosaš láhka nr. 30
olmmošvuoigatvuođaid
nannema birra Norgga rievttis (olmmošvuoigatvuođaláhka)
dehálaš.
2.2.1 Vuođđolága § 110
a
Vuođđolága § 110
a nanne:
«Lea stáhta
eiseválddiid ovddasvástádus
láhčit
dili nu ahte sámi álbmot
sáhttá sihkkarastit
ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallimis.»
Vuođđolága § 110
a lea sánis sátnái
measta nu mo ON-konvenšuvnna
27. artihkal siviila ja politih-kalaš vuoigatvuođaid
birra.
Dáinna mearrádusain
leat Norgga eiseválddit
váldán
badjelasaset rievttálaš,
politihkalaš ja morálalaš geatnegasvuođa láhčit
dilálašvuođaid
nu ahte sámit ieža
galget sáhttit sihkkarastit
sámi servodaga ovdáneami
ja váikkuhit dasa. Paragráfa
addá Norgga sámiide
aktiiva rolla fuolahit iežaset
beroštumiid. Vuođđolága
paragráfa lea hábmejuvvon
sihke suodjaleami ja ovddideami dihtii.
2.2.2 Sámeláhka
Sámeláhka
mearriduvvui fuolahan dihtii sámi ál-bmotjoavkku
vuoigatvuođaid Norggas.
Láhka čielggasmahttá daid bajimus
prinsihpaid sisdoalu maid Vuođđolága § 110
a ásaha. Sámediggi ásahuvvui
sámelága mearridemiin.
Lágas leat mearrádusat Sámedikki
bargosuorggi ja válddi birra, Sámediggeválgga
birra ja Sámedikki hálddahusa
birra. Sámelága
ovdabargguin deattuhuvvui sakka ahte Sámedikki váldi
galgá ovddiduvvot dikki
iežas áddejumi
vuođul ja dan vuođul
mo oppalaš servodatoaidnu
lea sámiid diliin Norggas.
Njuolggadusat sámegiela
geavaheami birra bohte lasáhussan
sámeláhkii juovlamánu
21. beaivvi 1990. Sámegiela
ja sámelága
giellanjuolggadusat válddahallojuvvojit
dán stuorradiggedieđáhusa
19. kapihttalis.
Sámedikki ásaheapmi
lea sámiid vuoigatvuođa čađaheapmi
beassat álbmogin organiseret
iežas ja ásahit iežas
ovddasteaddji ásahusaid. Sámediggi
lea sámiid iežas álbmotválljen
orgána mii bealušta
sámiid ášši
ja ovddida sámi beroštumiid.
Sáme-dikki bokte besset
sámit hállat
iežast ovddas riik-kalaš,
guvllolaš ja báikkálaš forain.
Sámediggi lea jietnaguoddi
ovddidettiin sámi beroštusaid
ráđđehussii
ja stáhtahálddahussii.
Nu ožžot sámi
beroštumit mat ovddastuvvojit stuorát
deattu deaivvadettiin riikkalaš ja stuorraservodaga
beroštumiiguin.
Sámelága
ovdabargguin, Od.prp. nr. 33 (1986 – 1987)
ovddidii ráđđehus prinsihpalaš oainnuid
sámiid birra Norgga unnitlohkoálbmogin. Ráđđehus
guorrasii Sámi vuoigatvuođalávdegotti
vuođđooidnui
NOUs 1984: 18. Odeldiggeproposišuvnnas celkojuvvo
ahte sámit leat sierra čearddalaš joavku,
sierra álbmot, geat leat orron
dálá Norgga
eanaviidodagain (ja daid rádjálas
sii-daguoibmeriikkaid guovlluin) jo ovdal Norgga riikka ásaheami. Cealkámušat čájehit
ahte sámiid stáhtus
unnitlohkun ja álgoálbmogin
lei nannejuvvon sámelága
mearridemiin, ja nu dat ii lean gitta riikkaidgaskasaš soahpamušain maid
Norga maŋŋá lea vuolláičállán,
seammás go dát
soahpamušat duođaštit
ja nannejit sámepolitihka álgoálbmotdimešuvnna.
Sámelága
ulbmil, biddjojuvvon lága §:i
1, lea «lágidit
diliid nu ahte sámi álbmot
Norggas sáhttá sihkkarastit
ja ovddidit iežas giela,
kultuvrra ja servodateallima». Odeldiggeproposišuvnnas cealká ráđđehus
earret eará (s. 22): «
Oppalaččat gehččojuvvon
lea dás sáhka mo
eiseválddit lágaiguin
ja eará doaibmabijuiguin
sáhttet váikkuhit
dasa ahte sámit sáhttet
ceavzit sierra álbmogin
boahtteáiggi ge.»
Viidáseappot
daddjojuvvo ahte «
ulbmil bisuhit sámi čearddalašvuođa
riikkas ii leat vejolaš sierra
doaibmabijuid haga sámi álbmoga
várás» (s.
23). Dát dagaha ahte muhtumassii
ferte spiehkastit gáržžet áddejuvvon
ja formála ovttadássásašvuođas
gaskal servodatlahtuid. Muhto áigumuš lea ollašuhttit
dásseárvvu
viidáset áddejumis,
dahje eará sániiguin ollašuhttit
sámi kultuvrra ja riikka eará kultuvrra
duohta ovttaárvosašvuođa Norgga
servodagas. Dohkálaš riektedáhkádusat
eai sáhte eambbo vuođđuduvvot
eanetlohkoáddejumiide
Norggadábálaš ipmárdusa mielde.
Sámepolitihkalaš doaibmabijut fertejit
ovdal mihtiduvvot eambbo prisihpalaš árvogovahallamiid
ektui ja hábmejuvvot daid
vuođul go lea sáhka
gaskavuođas čearddalaš unnitlohkui.
2.2.3 Olmmošvuoigatvuođaláhka
Olmmošvuoigatvuođalága
mearridemiin addojuvvui jagi 1966 ON-konvenšuvdnii siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra stáhtus Norgga láhkan,
gč. olmmošvuoigatvuođalága § 2.
Dat mearkkaša ahte 27. artihkal
unnitloguid vuoigatvuođaid
birra lea šaddan Norgga láhkan.
Konvenšuvnna mearrádusat galget
go vuostálasvuohta čuožžila,
leat gievrrabut go Norgga eará láhka,
gč. § 3. Olmmošvuoigatvuođalágas čuovvu
ahte jus Norgga duopmostuollu gávnnaha
ahte Norgga láhka šaddá vuostálagaid
27. artihkkaliin, de ferte láhka
gáidat. Ráđđehus
navdá ahte leaikkal ii bohciit
dakkár dilli, earret eará dannego 27.
artihkal viehka ollu lea váikkuhan
sihke Vuođđđolága § 110
a:i ja sámeláhkii,
ja dasa ahte sámi kultursihkkarastin
ja kulturovddideapmi leat fuolahuvvon maŋit
lágain ge. Ráđđehus árvvoštallá odne
oktilaččat
sámi deastagiid go addá ođđa
lágaid.
Olmmošvuoigatvuođalága
ulbmil lea nannet olmmošvuoigatvuođaid
saji Norgga rievttis, gč. § 1.
Danne lea ulbmil nannet olmmošvuoigatvuođaid oppalaččat
Norgga rievttis, ii ge dušše
daid vuoigatvuođaid mat váldojit
Norgga láhkii olmmošvuoigatvuođalága
geažil. Sánádat
deattasta ahte olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnat
ge mat Norg-ga láhkii eai
ovttastuvvo lága § 2
bokte, galget adnojuvvot dehálaš riektegáldun. Dát
guoská earret eará ILO-konvenšuvdnii
nr. 169. Stuorradikki justiisalávdegoddi
fuomášuhttá ahte vuđolaš olmmošvuoigatvuođaid
lágademiin sihkkarastá ahte olmmošvuoigatvuođat
ollásit biddjojit vuođ-đun
Norgga duopmostuoluin, gč. árv.
O. nr. 51 (1998 – 99).
Borgemánu 1. b. 2003-mannosaš lága
vuođul nr. 86 olmmošvuoigatvuođalága
rievdadusaid jd. birra váldojuvvui
ONa konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid
birra mielde olmmošvuoigatvuođa-láhkii.
Nu lea Mánáidkonvenšuvdna ožžon árvodá-si
Norgga láhkan ja lea ožžon
sajádaga eará lágaid
ovddabeallái gč. olmmošvuoigatvuođalága § 3.
Olles Mánáidkonvenšuvdna
gusto sámi mánáide
ja nuoraide ge. Konvenšuvnna
30. artihkal lea ere-noamáš dehálaš sámiide
go dat cealká ahte daidda
mánáide
geat gullet unnitlohkui dahje álgoálbmogii,
eai galgga gieldit vuoigatvuođa
ovttas iežaset joavkku eará miellahtuiguin «eallit iežaset
kultuvrra mielde, dovddastit iežaset
oskoseaset ja bálvalit oskkuset, dahje
geavahit gielaset», gč.
9. kapihttala.
Olmmošvuoigatvuođalága mearrádus
sihkkarastá ahte sámi kultuvrra
sihkkarastima ja ovddideami deastagat fuolahuvvojit Norgga rievttis.
ON-konvenšuvnna 27. artihkal
siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra (SP) lea válddahallojuvvon
Alimusrievtti mearrádusain
maŋŋágo
konven-šuvdna váldojuvvui
mielde Norgga láhkii. Alimusriekti
ii leat goassege vásihan
ahte mearrádus ja eará lágat
leat šaddan vuostálagaid.
Dat duohtadilli ahte 27. artihkal lea ožžon árvodási
Norgga láhkan, lea jáhkkimis
váikkuhan Norgga láhkii eanet
diđolašvuođa álbmotrievtti
unnitlohko- ja álgoálbmotsuodjaleami birra
go ođđa
njuolggadusat ráhkaduvvojit.
Nu ferte jáhkkit ahte konvenšuvnna
ovttastahttin geahpida dan vára
ahte konvenšuvdna ja siskkáldas
riekti šaddet vuotálagaid. Viidáseappot
lea jáhkehahtti ahte SPa
27. artihkal eará lágaid
geavaheami dulkonfáktorin
lea na-nosuvvan olmmošvuoigatvuođalága
mearridemiin.
2.2.4 Oppalaš riikkalaš riekti
mii lea erenoamáš dehálaš sámiide
Sámiid beroštumiid
deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid
sierra láhkamearrádusaid
mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan dihtii sámi
kultuvrra. Vulobealde leat riektenjuolggadusaid muhtun ovdamearkkat
mat álgoálggus
leat oppalaččat,
ja mat leat dehálaččat
sámiid riektedillái
go sis lea dahkamuš almmolaš eiseválddiin
ja priváhta riektesubjeavttain.
Erenoamáš vuoigatvuođaid čáhce-
ja eanaviidodagaide sáhttá dálá riikkalaš rievtti mielde
oažžut
máŋgga láhkai.
Oamasteami ja dološ áigásaš oamasteami
vuođul sáhttet
ovttaskas olbmot dahje olmmošjoavkkut
oažžut árvvoštallojuvvot
iežaset geavaheami ja nu
sii sáhttet oažžut oamastanvuoigatvuođa
dahje geavahanvuoigatvuođa
guvlui.
Riektevuođuid oamasteapmi
ja oamasteapmi dološ áiggi
rájes leat duopmostuolut
geavahan go leat árvvoštallan
leat go sámiid eana- ja čáhcegeavaheamit ásahan
vuoigatvuođaid. Selbu-áššis
ja Čáhppesvuovdeáššis
2001 lei Alimusriektái gažal-dat
lei go riidoguovllu guovdilis geavaheapmi dakkár
ahte erenoamáš (oapmehaš)
vuoigatvuođat ledje ásahuvvon.
Vuosttaš duopmu guoskkai riidui
bohccuid guođohanvuoigatvuođaid birra
mat gulle Selbu gieldda osiide, ja nubbi duopmu fas gulai riidui
gaskal Olmmáivákki ássiid
Gáivuona suohkanis ja stáhta
oamastanvuoigatvuođaid birra Čáhppevuovdái, mii
lea sullii 120 km2 -sturrosaš meahcceguovlu.
Alimusriekti gávnnahii,
guktuin áššiin,
ahte geavaheapmi lei nu árjat
ja lei čađahuvvon
buriin jáhkuin nu guhkes áiggi
ahte sierra vuoigatvuođat
ledje ásahuvvon. Alimusriekti gávnnahii
ahte riektevuođu oamasteapmi dološ áiggi
rájes sáhttá heivehit
sámi dilálašvuođaide,
ja ahte dát vuođđu
okto lea doarvái ákkastit
guođohanvuoigatvuođa
Selbu-áššis
ja oamastanvuoigatvuođa Čáhppesvuovddi áššis.
Ii lean dárbu hukset duomuid
bohtosa ON-konvenšuvdnii
27. artihkkalii siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra dahje ILO-konvenšuvdnii nr.
169 álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid birra. Alimusriekti
gávnnai dettetge doarjaga Čáhppesvuovdeášši
bohtosii riikkaidgaskasaš álgoálbmot-
ja unnitlohkorievttis. Erenoamáš deastagat meahcceeatnamiid
sámiid geavaheamis, leat cealkámušain
namuhuvvon alimusriektemearrádusaid
vuođul, fuolahuvvon riikkalaš riektenjuolggadusain
dološ áiggi
mannosaš geavaheami hárrái.
Máŋga
lága, ovdamearkka dihtii sosiálabálvalusláhka
ja divššohasvuoigatvuođaláhka leat
nu huksejuvvon ahte bálvalusat
ovttaskas olbmuide galget addojuvvot konkrehta ja oktagaslaš dárboiskkadeami
vuođul. Dát
mielddisbuktá ahte sámiide
galget fállat bálvalusaid
mat leat heivehuvvon sin kutuvrralaš ja
gielalaš dárbbuide.
Divššohasvuoigatvuođalága § 3 – 5
gieđahallá dieđuid divššohasa
dearvvašvuođadili
ja dearvvašvuođaveahki
birra ja mo dákkár
dieđuid galgá addit. Ovdabarggut čájehit
ahte go divššohas
lea unnitlogugielalaš ja ahte
lea mearrideaddji dehálaš ahte
son ádde dieđuid
sisdoalu, de ferte gulahallat dulkkain. Ovdabarggut aiddostahttet
ahte dulkonfálaldat maiddái
galgá addojuvvot ál-bmoga
sámegielagiidda.
Sosiálabálvaluslága paragráfas
8 – 4 čuovvu
ahte bálvalusfálaldat
ovttaskas olbmuide galgá hábmejuvvot
ovttasráđiid divššohasain
nu bures go lea vejolaš. Dát
mielddisbuktá ahte sosiálabálvalus
galgá kártet divššohasa
dárbbuid ja sávaldagaid
nu ahte bálvalusat hábmejuvvojit daid
vuođul nu bures go lea vejolaš. Sosiálabálvalus
ferte rahčat vai gávdná oktagassii
heivejeaddji čovdosiid.
Sámiin lea gustojeaddji lága
vuođul, goittotge muhtun
muddui, vuoigatvuohta beassat gulahallat iežas
gillii, ja bálvalusapparáhta
ferte sin vuostáiváldit
sin kulturduogáža áddejumiin.
Dát vuoigatvuohta lea dain sámiin
ge geat ásset sámegiela hálddašanguovllu
olggobealde.
Eará suorgelágaid
ovdamearkkat leat oahpahusláhka
(suoidnemánu 17. b. 1998-mannosaš láhka
nr. 61 vuođđoskuvlla
ja joatkkaoahpahusa birra rievdadusaiguin), gč.
válddahallama 11. kapihttalis
ja boazodoalloláhka (geassemánu
15. b. 2007-mannosaš láhka nr. 40
boazodoalu birra), gč. válddahallan kapihttalis
20.3.