2.5.2 álgoálbmotovttasbargu davviguovlluin
Soria Moria-julggaštusas
definerejuvvojedje davviguovllut Norgga deaŧaleamos
nannensuorgin boahttevaš jagiid.
Dan oktavuođas almmuhii
ráđđehus
juovlamánu 1. beaivvi 2006
iežas ollislaš davviguovlostrategiija
man váldoulbmil lei ráhkadit ceavzilis
davviguovlluin.
Ráđđehusa
davviguovlopolitihkka galgá leat
mielde ráhkadeame álgoálbmogiidda
oadjebas eallinvuođu, ealáhusaid,
historjjá ja kultuvrra davviguovlluin. álgoálbmotdimenšuvdna
lea guovd-dážis ráđđehusa
davviguovlostrategiijas ja Norgga ovdagottis árktalaš ráđis.
Dál lea lassáneame
internationaliseren ja dalle leat ođđa vejolašvuođat,
muhto dan seammás gáibiduvvo
eambbo ahte eambbo álgoálbmogiid
kultuvrrain ja eallinvuođuin.
Jus álgoálbmotservodagat galget
ceavzit dakkár máilmmemiehtásaš rievdanproseassain,
de lea deaŧalaš vuhtiiváldet álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid geavahettiin
ja hálddašettiin
davviguovlluid ressursaid ja birrasa.
Go galgá leat ollislaš ressursahálddašeapmi,
de lea dárbu gáhttet álgoálbmogiid ealáhusaid,
kulturmuittuid, árbevirolaš máhtu
ja boazodoalloareálaid luondduvuođu.
Dakkár hálddašeamis
galgá maid gáhttet
riddoguovlluid birrasa ja árbevirolaš mearrabivddu
ja luossabivddu.
Davvi álgoálbmogiin
galgá leat nana sajádat
ja rolla iežaset dili ovddideamis.
Sámedikkis galgá leat
duohta mieldemearrideapmi dakkár áššiin
mat leat deaŧalaččat
sámi servodahkii. Mearrideaddji
lea ahte álgoálbmogat oassálastet
juo proseassaid ja áššiid álggus.
Olgoriikadepartemeanta ja Sámediggi
leat ásahan juohke jahkebeali
ráđđádallamiid
davviguovloáššiid
birra. Petroleadoaibma Barentsábis
sáhttá njuolga čuohcit
sámi beroš-tumiide,
ja erenoamážit
sáhttá oljo-
ja gássafievrredeapmi nannámii mearkkašit
ollu sámi ealáhus-doaimmaide.
Sámi organisašuvnnain/ásahusain
ja Sámedikkis lea guhkes vásáhus
riikkaidgaskasaš ovttasbarggus
ja ovttasdoaibmamis minoritehtajoavkkuiguin ja eará riikkaid álgoálbmogiiguin.
Dat vásáhus
lea divrras vásáhus
alcceseaset sápmelaččaide
ja eiseválddiide iešguđet
hálddašandásiin ja
ovttasbargoguimmiide go davviguovlonannema galget ovddidit ja konkrehtet
ain viidáseappot. Buorre
lea go Sámi allaskuvla ja
Statoil ASA leat vuolláčállán šiehtadusa jagi
2007 man ulbmil lea guhkitáigásaš ovttasbargu. Sámi
allaskuvllas/Sámi
Instituhtas lea fágalaš gelbbolašvuohta álgoálbmotáššiin
ja Statoil atná das ávkki
go galgá hábmet ja
kvalitehtasihkkarastit ehtalaš njuolggadusaid
dakkár oljo- ja gássadoaimmaid várás
mat gusket álgoálbmogiidda.
álgoálbmogiid
dilli lea lunddolaš ja deaŧalaš oassi
ráđđehusa davi
ovttasbarggus Ruoššain. álgoálbmotáššiid digaštallet
ráđđehus-
ja ámmátdásis,
ovttasráđiid árktalaš ráđis,
Barentsovttasbarggus ja Davvi dimenšuvnnas.
Dat lea positiiva go Murmansk oblasta dahje guovlu ovttasráđiid álgoálbmotorganisašuvnnaiguin
lea ásahan sámiid ráđi
jagi 2006. Ráđđi galgá ovttastahttit
ja addit rávvagiid dakkár áššiin
mat mearkkašit ollu Guoládaga
sámi álbmogii.
Ráđđehusa
davviguovlostrategiijas lea sámi álbmot
ja sámi kulturovdanbuktit
ožžon
lunddolaš saji stuorát
nannenbargui mii lea álbmogis-álbmogii-ovttasbargu
ja maid ožžon lunddolaš saji
riikkarájiid rasttideaddji kulturovttasbargui
mii lea davvin. Dat guoská mánáide
ja nuoraide, dearv-vašvuhtii,
valáštallamii,
eaktodáhtolašvuhtii,
kultuvrii ja kulturovttasbargui mii lea kultuvrra, filmma ja festiválaid dáfus.
Olgoriikadepartemea-nta lea jagi 2007 ja ovdalaš jagiid
addán doarjaga ovddidit Guoládatnjárgga
sámi minoritehtii radiokanála,
vai sámi sáddagat guhkit áiggi
mielde šattaše bistevažžan
Davvioarje-Ruoššas.
álgoálbmogat
dárbbašit eambbo
vejolaš-vuođaid
ovttasdoaibmat ieža gaskkaneaset
ja heivvolaš ovttasbargoguimmiiguin
davviguovllus. Olgoriikadepartemeanta veahkeha attidettiin doarjaga
ovttasbargoprošeavttaide.
Dat leat sápmelaččaid
ja eará álgoálbmotbirrasiid
várás árktisis,
Ruoššas
ja Norggas dan ovttasbarggu siskkobealde mii lea árktalaš ráđis
ja prošeaktaovttasbarggus
Davvioarje-Ruoššain. Sámi
birrasat mat barget ovttas árktalaš ráđi
ja Barentsráđi
vuolde ožžot
maid mátkedoarjaga. Bargo-
ja searvadahttindepartemeanta lea juolludan doarjaga ásahit
ja cegget Sámi institušuvnnaid álgoálbmotáššiid
davviguovlofierpmádaga árranii
Divttasvutnii, ja álgoálbmogiid
riikkaidgaskasaš polarjagi
rahpamii Guovdageainnus ja Máilmmi
boazoálbmogiid
searvái vai besset álgit
plánet ja organiseret 4. máilmmekongreassa
boazoálbmo-giidda mii lágiduvvo
Guovdageainnus jagi 2009 álggus.
Rájiid rasttidan eavttuid
buoridanbargu davvin álkkásmahttá maid
ovttasdoaibmama gaskal álgoálbmogiid
ja sin ovttasbargoguimmiid. Ođđa visumšiehtadusa
leat vuolláičállán
Norga ja Ruošša
jagi 2207. Šiehtadus álgá doaibmagoahtit
go Ruošša Duma
lea dohkkehan dan. Visummeannudeapmi Norgga generálalkonsuláhtas
Murmanskkas lea beavttálmahttojuvvon
ja rahpanáiggi lea vejolaš guhkidit
Storskoga rádjestašuvnnas
nu johtilit go sullasaš čoavddus
guhkiduvvon rahpanáiggiin
lea ordnejuvvon Ruošša bealde. álkidan
dihte vel ain eambbo rádjerasttideami,
de leat nammadan bargojoavkku mas leat ovddasteaddjit guoskevaš ásahusain
guovddáš,
regionála ja báikkálaš dásis,
mat guorahalaše Norgga rutiinnaid
Storskoga báikkis ja Ruošša
olgoriikkastašuvnnain.
álgoálbmogiin
galgá alddiineaset leat
vejolaš-vuohta hukset návccaid
ja gelbbolašvuođa
vai dain sáhttá leat
duohta mieldemearrideapmi oppalaš servodatovdáneamis,
ja erenoamážit ovdáneamis
mii lea davvin. Máhttu davviguovlluid
birra ja davviguovlluid várás deattuhuvvo
ja danne lea ráđđehus jagi
2007 duppalastán juolludemiid
Barents 2020 jahkái 20 milj.
ruvnno rádjái. Dálá ja
ođđa
ealáhusaid lea dárbu
ovddidit, go dat leat vuođđun ássamii
ja sámi kultuvrii. Barents
2020:s lea dat ulbmil, ahte Norgga ja olgoriikka gelbbolašvuođabirrasat,
ealáhusberošteddjit
ja eiseváldeorgánat
besset ovttas bargat máhttobuvttadeamis.
Dat guoská maid sámi
beroštumiide. Davviguovlostipeandaortnet
lea ásahuvvon olbmuide geat áigot
lohkat Davvi-Norgga oahppobáikkiin
maid seamma prográmma ruhtada.
Dat ortnet deattuha erenoamážit mátkeealáhusfága, guolástusfága,
petroleafága, álgoálbmotáššiid
ja fitnodat-ekonomalaš lohkansurggiid.
Oalle stuora oassi davviguovlodutkama juolludemiin kanálejuvvo
Norgga dutkanráđi
bokte. Dutkanráđđi
lea bidjan ovdan sierra davviguovlostrategiija mas leat mielde maiddái strategiijat álgoálbmotdutkamiige. árktalaš universitehta
lea fier-pmádat mas leat
Davvipuola biras alla oahppobáikkit,
mat earret eará koordinerejit mobilitehtaprográmma
north2north, Bachelor of Circumpolar nammasaš lohkansurggiid
ja gieddekurssaid. álgoálbmotfierpmádahkii
juolluduvvojit ruđat Romssa Universitehta
bušeahtas. Fierpmádat
gal-gá dagahit ovttasbarggu
gaskal Norgga ja olgoriikka birrasiid mat barget sámi
dutkamiin ja dat lea ovttasbargodoaibma gaskal Romssa universitehta,
Sámi allaskuvlla ja Sámi Instituhta.
álgoálbmogiin
lea mávssolaš máhttu
luonddu, birrasa ja árbevieruid birra.
Sis leat kulturárvvut ja
máhttu ealáhusain
goavvi dilis subárktalaš guovllus. árktalaš ráđi dálkkádatraporta
(ACIA) duo-đašta
movt álgoálbmogat
leat iežaset heivehan ovdalaš dálkkádatrievdamiidda.
Dan loahppaboađus lea ahte árktisa
liegganeapmi dáhpáhuvvá jođáneappot go
maid ovdal ledje jáhkkán
ja ahte álgoálbmotservodagat
bohtet vásihit stuora ekonomalaš ja
kultuvrralaš rievdadusaid
dan geažil. Máilmmeviidosaš dálkkádatrievdamat
dagahit ođđa
hástalusaid boazodollui,
eanandollui ja mearra- ja johkabivdui sámi
guovlluin. Erenoamážit
dáidet leat hástalusat
vurdojuvvon temperatuvrra loktaneami dihte ja danne go lasket ekstrema dálkkit.
Dálá dálkkádatrievdamiid
bohtosat sáhttet váikkuhit
ollu álgoálbmogiid
eallinvuohkái. Ja lea deaŧalaš ráhkadit
heivehanstrategiijaid. Dán
barggus orru leame guovddážis
dakkár dutkan man maŋis
boahtá máhttohuksen.
Boazodoalu erenoamáš hástalusain áigot čájehit
ollu beroštumi dain dutkanprošeavttain
mat lea biddjojuvvon johtui.
Máŋga
dain hástalusain mat boazodollui
bohtet, leat oktasaččat
davviguovlluid riikkaide. Dainna duogážiin
ja dainna ulbmiliin ahte nannet árktisa
riikkaidgaskasaš boazodoalloovttasbarggu, de ásahuvvui
Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága-
ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui
jagi 2005 čavčča.
Olgoriikadepartemeanta lea juolludan doarjaga muhtin prošeaktaovttasbargui
Ruoššain
mii lea gelbbolašvuođahuksema
birra ja bearaš-boazodoalu
ođđasis álggaheami
birra Guoládagas.
Ráđđehusa
strategiijat davviguovlluid várás
leat guhkit áiggi áigumušat
ja daid konkrehtenbarggut bistet heaittekeahttá máŋga
jagi.
Geahča maiddái
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 2.3.1.