3.2 Nuortalaččat/golttát
Nuortalaččaid
historjá ja dálá ássan
lea Mátta-Várjjaga
gielddas, vuosttažettiin Njávdámis,
muhto Girkonjárggas
ja Báhčaveaileagisge.
Dát joavku lea unni, ja
ovddasta áidna nuortalaš/skoaltalaš kulturguoddi
Norggas. Suomabealde lea nuortalaččaid
váldoássan Čeavetjávrris
ja Njellimis Anárjávregáttis.
Ruoššabealde
rájá leat
mánga unnit nuortalaš báikki
Tuollámjohkagáttis. Nuortalaččat ásset
vel gávpogiin Guoládat-guovllus.
Riikkarájáid
geassima okavuođas gaskal
Ruoŧa- Norgga ja Ruošša-Suoma
1826:s juhkkojuvvui nuortalaččaid/golttáid
siida (servodat) guovtti oassái.
Dan rádjai ledje sii johtán
gaskal geasseorohaga Njávdámis
ja dálveorohaga mii lea davimuččas
dálá Suomas.
Nuortalaččaid/skoaltasápmelaččaid
eallinvuohki lea leamaš vuođđoduvvon
guovllu luondduriggodagaid ala – boazodoalu, luossabivddu
Njávdánjogas
ja Uvdojogas, riddoguolásteami
ja vuotnaguolásteami vuonain
Várjjagis, sáivaguollebivddu,
bivddu, murjema ja jeagildeami.
Nuppi máilbmesoađi
geažil juhkkojuvvui fas
joavku, go Suopma liigudii Beahcán-guovllu
Ruššii. Máŋgasat
fárrejedje dalle Supmii. Suopma
lea lágaid bokte sihkkarastán nuortalaččaidis
vuoigatvuođaid ja eavttuid ásahit ássanguovlluid, ealáhusdoalu
infrastruktuvrrain, fitnodat- ja kultuvrralaš doaimmaid,
giellavuoigatvuođaid oahpahusa
oktavuođas skuvllas, beaktilis
oassálastima nuortasápmelaččaide
sin áššiid
meannudeamis ásahemiin omd.
sierra nuortalašráđiid/orohatstivrraid.
Dasa lassin lea suomabeale Sámedikki
válgaortnet dahkan vejolažžan
nuortasápmelaččaide
juksat áirasiid diggái.
Historjjálaš dáhpáhusat
ja stáhtaid politihkka lea
juohkán nuortalaččaid/skoaltasápmelaččaid.
Dán geažil lea
dát joavku massán
vuoigatvuođaidis ja lea šaddan
váttis dillái
sihka gielalaččat,
kultuvrralaččat
ja ealáhusaid dáfus. Leat
hui moadde nuortalaš golttáid
organisašuvnna Njávdámis.
Dáin leat vátna
resurssat doibmii.
Nuortalaččat
leat 1500-logu rájes dovddastan
ruošša-ortodoksalaš oskui.
Dalle huksejuvvui ortodoksalaš kapealla
Njávdámii
mii lea Nuortalašgávpogis.
Kapealla gullá Beahcáma
kloastarii ja lea ain anus. Skoaltagávpot
lea ráfáidahtton
jagi 2000 rájes. Ráfáidahttima
ulbmil lea sihkkarastit ja áimmahuššat
kulturhistorjjálaš,
vuoiŋŋalaš ja eana-datlaš árvvuid
maid Skoaltagávpot ovddasta
nuortalaš/golttáid
kultuvrii. Sámediggi ovddasvástida
hálddašit
ja dikšut guovllu. Nuortalaš/golttáid biras
oassálastá barggus.
Dan oktavuođas go Norga
raporterii nállevealahankonvenšuvnna
olis, čujuhii ON nállevealahanlávdegoddi (CERD)
2006 čavčča
ahte finnmárk-kuláhka
ii meannut nuortalaččaid
erenomáš dilálašvuođa.
Lávdegoddi rávve
ahte Norga ain bargá ovddasguvlui oažžun
dihtii mearridit ere-noamáš ja
konkrehta doaibmabijuid sihkkarastin dihtii ahte dihto
eamiálbmotjoavkkut mat leat
hirbmat rašis
dilis, namalassii nuortalaččat,
ožžot dohkálaš ovdánahttima
ja suodjaleami.
3.2.1 Barggut nuortalaččaid/skoaltalaččaid
giela ja kultuvrra ovddas
Nuortalaččaid/golttáid
giella lea okta 10 sámi
váldosuopmanis. Eai leat gallis
guđet máhttet
nuortalašgiela Norggas.
Ii leat láhččojuvvon
giellaoahpahus ii mánáidgárddis
iige skuvllas, eaige gávdno
eará giellaoahpahusfálaldagat
Norggas.
Jagiid 2000 – 2002 čađahii
Sámi Instituhtta giellalávgunprošeavtta
muhtin mánáidgárddis Čeavetjávrris
Suomas. Prošeakta lei oassin
riikkaidgaskasaš dutkanbarggus áitojuvvon
gielaid ektui. Dál lea oahppu nuortalašgillii
ja nuortalašgielas Čeavetjávrri
skuvllas. Oahpahussii leat ráhkaduvvon
oahpponeavvut.
Sámeministarat ja Suoma,
Norgga ja Ruota sámediggepresideanttat
geigejedje 2006:s davviriikkalaš sámi
giellabálkkašumi – Gollegiella – čeavetjávrelažžii
Jouni Mosnikoffii su máŋgga
jagi áŋgirvuođa
nuortalaš giela ja oahpponeavvuid ráhkadeami
ovddas.
Nuortalaččaid/golttáid
searvevuohta sáhttá ahtanuššat
go láhčá gielalaš,
kultuvrralaš ja ealáhuslaš doaibmabijuide, maiddái
rádjarasttildeaddji ovttasbargui gaskal
nuortalaččaid/golttáid
birrasiid ja guoskevaš eiseválddiid.
Lea beroštupmi ealáskahttit
nuortalašgiela ja kultuvrra
Norggas. Nuortalašgiela
ealáskahttin gáibida ovttasbarggu
nuortalaččaiguin
ja Suoma eiseváldiiguin
ovdamearkka dihtii nuortalaš čállingiela,
oahpponávccaid ja oahpponeavvuid
dáfus. Ráđđehus áigu
ovttas Sámedikkiin čuovvolit
dán ášši
Suoma eiseválddiid ektui.
Ráđđehus
lea 2008:s várren ruđa
nannet nuortalašgiela ja
-kultuvrra. áigeguovdilis
doaibmabijut hábmejuvvojit
ovttas nuortalaččaiguin
ja Sámedikkiin. Okta doaibmabijuin sáhttá leat
láhčit
dili nu ahte ásahuvvo giellaguovddáš Nuortalaččaid
musea oktavuođas.
Nuortalaš musea Njávdámis
lea Sámediggi válljen
sámi duhátjahkebáikin.
Huksemat álge 2007 geasi
ja vuođđogeađgebidjan
lei borgemánus. Gárdin
galgá leat gárvvis
2008:s.
Nuortasámi musea šaddá dehálaš guovddážin
nuortalaš/golttáid
giela ja kultuvrra ealáskahttimis,
ja kulturlonohallamis ja rádjarasttildeaddji
ovttasbarggus nuortalaččaiguin
Suomas ja Ruoššas.
3.2.2 Nuortalaš/golttáid ealáhusat
1970-logu loahpageahčen
geigejedje nuortalaččat/ golttáid gáibádusa
beassat ođđasit álggahit
boazodoalu iežaset ovddeš guovllus,
mas masse ráđđejumi 1929:s.
Sihke boazodoallohálddahus
ja duopmostuolut nannejedje ahte daid nuortalaččain/golttáin
lea vuoigatvuohta boazodollui, gč.
NOU 1997: 4 čuokkis 7.7.2.
Sii eai leat almmatge dássážii ožžon
ođđasit álggahit árbevirolaš boazodoalu
dálá hámis,
go eai leat leamaš guoros
doalloovttadagat dán guovllus.
Nuortalaččaid/golttáid
beales lea leamaš sávahahtti álgit
uhcit turistavuođđuduvvon
boazodoalu. Jus diekkár
doaimma ii sáhte heivehit
boazodoallolága dábálaš vuogádahkii,
mas gáibiduvvo omd. siidaoassi
(boazodoalloovttadaga sadjái
lea ođđa
boazodoallolágas boahtán siidaoassi)
lea laga § 9 goalmmát lađđasa
vuođul vejolaš sierralobi
addit. Sierralohpi eaktuda ahte leat erenomáš sivat,
ja mearridanváldi gullá boazodoallostivrii.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi čujuhii
nuppi oasseárvalusastis
(NOU 1997: 4) nuortalaččaid
erenomáš uhkiduvvon
ja heajos dili ja meannudii máŋga árvalusa
mat leat vuođustuvvon dárbui
bisuhit ja ovddidit dan rievddalmas nuortasámi
kultuvrra. Od.prp. nr. 53 (2002 – 2003)
finnmárk-kulága
birra ságaškuššojuvvo áššiid
birra, muhto loahppacealkka lei ahte eai galgga sierra doaibmabijut
dasa. Ođđa
boazodoalloláhka dohkkehuvvui
2007 giđa. Das eai leat
nuortalaččaid
boazodollui biddjon duvdosat.
Luossabivdu lea dál turisttaid
bivddu vuođul, ja boahtu
juogaduvvo daid gaskkas guđet
leat «Neidenelvens fiskefellesskap» (Njávdanjoga
bivdoovt-tastusa) miellahtut. árbevirolaš nuortalaš/skoaltalaš vihildannuohttebivdu
(livjelakfisket) lea dál šaddan
oktasašbivdun sidjiide guđet
oamastit ja dikšot eatnamiid Njávdánleagis.
Dán bivdima sálaš,
ja turisttaide bivdogoarttaid vuovdindienas, juogaduvvo miellahtuid
gaskkas.
Govus 3.2 Livjelakbivdu Njávdámis
Gáldu: Heide B. Andersen, Nordlándda
fylkkasuohkan
Finnmárkkulága § 28
bokte lea Stuorradiggi mearridan galgat ráhkadit ođđa
láhkaásahusaid Njávdančázádaga bivdohálddašeapmái. Njávdánčázádaga hálddašeapmi
lea vuolgán šiehtadusas
mii Norggas lea Suomain. Finnmárkolága
4 kap. ja Stuorradikki mearrádus
Deanu- ja Njávdančázádaga
ektui ahte báikeolbmuin
leat sierra vuoigatvuođat bivdui
lága, áiggiid čađa
geavahusa ja báikkálaš vieru
vuođul, leat čujuheaddjin
ráđđehusa barggus.
Stuorradikki mearrádusas čuožžu
dasto ahte Gonagas láhkaásahusa
bokte sáhttá addit dárkilat
njuolggadusaid hálddaseami
ja bivdima birra. Ođđa
njuolggadusat galget láhčit
dili báikkálaš,
vuoigatvuođavuođđuduvvon
guollevaljiid hálddašeapmái
dan mielde mii lea bivddu ektui šiehtaduvvon
Suomain.
Eará sámi
guovlluin leat buorit vásáhusat
ovttasbargat iešguđet almmolaš ásahusaiguin,
nannen dihtii sámi giela
ja kultuvrra dan guovllus. Nuortalaš/skoaltalaš guovllus
orrot buorit vejolaš-vuođat
ovttasbargat Finnmárkku
fylkkagielddain, Mátta-Várjjaga
gielddain ja Sámedikkiin.
Lea dehálaš ahte
dát bargu lea ovttas nuortalaččai-guin/skoaltalaččaiguin
ja sin organisašuvnnaiguin.
Lassin kultur- ja giellabargguide, lea dehálaš oai-dnit
vejolašvuođaid ovddidit
ealahusaid mat leat nuortalaš/skoaltalaš kultuvrra
vuođul, dás
maid mátkeealáhusdoaimmat.