Sámepolitihkka

3.3.2 Lullisámi regiovnnat ja ásahusat

Lullisámi guovlu gokčá stuorra geografálaš guovllu. Organisatoralaččat ja politihkalaččat lea dán guovl­lus máŋggalágan ássanminsttar ja infrastruktuvra. Fylkkagielddaid ja Sámedikki gaskasaš ovttasbargošiehtadusas leage danne lullisámi guovlu juogaduvvon golmma regiovdnan – davviregiovdnan, gaskaregiovdnan ja lulliregiovdnan.

Davviregiovdna ollá Sáltoduoddaris Nordlánddas gitta Davvi-Trøndelága fylkkarádjái.

Sijti Jarnge árborddis rahppui formálalaččat jagi 1987 ja bargá ealáhus- ja kulturáššiiguin. Dán barggus ohcalit ovttasbarggu sihke fágalaččat, kultuvrralaččat ja politihkalaččat Norggas ja rájáid rastá. Guovddáš doaimmaha diehtojuohkima, kursadoaimmaid, kulturgáhttema, diehtočohkkema, girjjiid ja publikašuvnnaid ráhkadeami ja almmuheami sámi historjjá birra. Sijte Jarnges lea ovttas Nordlándda fylkkagirjerájuin ovddasvástádus jođihit lullisámi girjebusse. Kulturguovddážis lea lagaš ovttasbargu ja ovddasvástádus sámi kulturpárkii Májájávrris.

Lullisámegiella oahpahuvvo mánáid- ja nuoraidskuvlladásis árborddi sámeskuvllas ja muhtin mánáid- ja nuoraidskuvllain muđui fylkkas. Joatkkaskuvlladásisge oahpahuvvo sámegiella, ja lea čađahuvvon sámegieloahpahus rávisolbmuidkursan. árborddis lea mánáidgárdi gos lea fálaldat sámi kultuvrras ja giellamovttiidahttimis.

Åarjelsaemien Teatere/Sydsamisk teater ásahuvvui jagi 1985. Teáhter jođihuvvo Muoffies ja Deartnás, gč. 14.11.2 kap.

Eanaš lullisámi g askaregiovdnii gullá olles Davvi-Trøndelága fylka.

Saemien Sijte organisašuvdna Snoasas ásahuvvui kultursearvin jagi 1964. Golggotmánus 1980 rahppui viessu virggálaččat. Saemien Sijte galgá lassin museadoaimmaide vel bargat kulturáššiiguin boahttevuođa ektui. Váldoulbmil lea nannet lullisámi identitehta ja searvevuođadovddu. Saemien Sijtes leat dál ásahusat nugo Sámediggi, Duodtjie instituhta, Davvi-Trøndelága Reinsamelag ja Davvi-Trøndelága boazodoallohálddahus. Saemien Sijte dárbbaša stuorát saji ja lea ráhkkanišgoahtán viiddidit visttis, gč. 14.6 kap.

Åarjel-Saemiej skuvles Snoasas lea vuođđo-skuvlafálaldat dálolaččaide ja internáhttaoahp­piide. Dasa lassin lea ollu doaibma gáiddusoahpahusoahppiide guđet vel sáhttet gaskkohagaid orrut skuvllas ja internáhtas. Skuvllas lea álggahuvvon lullisámi mánáidgárdi.

Gråangke joatkkaskuvlla ovddasvástida eatnigielaoahpahusa lullisámegielas. Skuvlii lea virgáduvvon lullisámi oahpaheaddji. Sierra oahppijoavkkus oahpahuvvo lullisámegiella ja skuvla oahpaha vel earáge joatkkaskuvllaid oahppiid gáiddusoahpahusa bokte. Gråangke joatkkaskuvla fállá vel duoji joatkkakursan. Olav Duun joatkkaskuvllas lea oahpahusfálaldat boazodoalus.

Davvi-Trøndelága allaskuvla, Levoŋká ossodagas, lea sierra ovddasvástádus fállat oahpahusa lullisámegielas ja kultuvrras allaskuvladásis, gč. 12.3.2 kap.

Snoasas lea lullisámi báhppa ja báhpakantuvra, gč. 17 kap. Dasto lea NRK SámiRadios kantuvra Snoasas.

Lulliregiovdna ollá davvin Muoráhkas gitta Engerdála rádjai máttás.

Aajege–sámegiella ja gelbbolašvuođaguovddáš ásahuvvui golggotmánu 10. b. 2005, ja doaibmá sámegieloahpahusa čoahkkananbáikin guovllu skuvllaide. ásahusa eaiggáduššet Lulli-Trøndelága fylkkagielda, Hedmárkku fylkkagielda ja Plassje gielda. Guovddáš barggut leat oahppodoaibmabijut, sámi giellabargu, fierpmádathuksen ja diehtojuohkin. Barggu ulbmil lea ealáskahttit, bisuhit ja nannet sámegiela ja sámekultuvrra oahpahettiin sámegiela, kultuvrra ja ealáhusa. Diehtojuohkin lullisámi kultuvrra ja giela birra lea dehálaš dán barggus. Dáppe lea vel fágaoahpahus boazodoalus.

Plassje joatkkaskuvla ovddasvástida sámegiel­oahpahusa joatkkaskuvladásis, ja fállá gáiddusoahpahusa eará skuvllaide lulliregiovnnas ja dan olg­gobealde.

Lulli-Trøndelága fylka lea duvdán Rørosmuseii ovddasvástádusa seailluhit ja gaskkustit sámi kulturárbbi regiovnnas, ja lea ásahan bissovaš sámi virggi jagi 2002 rájes, gč. 14.8.3 kap.

Brekkena bajásšaddama ja báikegotti guovddáš Plassjes lea «Sørsamisk opplæring på heimeskolen» nammasaš prošeavttain lea okta dan golmma lullisámi guovllu resursaskuvllas main lea sáme­gieloahpahus. Brekkenis lea dál sámegiela oahpahus ja fáddaoahpahus, ja guovddáš fállá vel gáiddus­oahpahusa/johttioahpaheaddji eará skuvllaide mat leat Lulli-Trøndelágas ja Hedmárkkus.

Jagi 2001 álggahii Sámediggi 5-jagáš giella­movttiidahttinprošeavtta Svahke bajásšaddan­guovddážis Engerdálas.Dán duogáš lei earret eará sámegielfálaldat Svanke bajásšaddanguovddážis. Giellaáddejupmi, kulturvierut ja árbevirolaš huksenvierut ledje oasit das maid oahppit ohppe. Engerdála gildii lea Bargo- ja searvadahttindepartemeanta jagi 2007 ja jagi 2008 bušeahtain juolludan 500 000 ruvnno jahkásaččat vai bargu joatká, gč. 11.2.1.1 kap.

Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku Boazodoallohálddahus lea Plassjes.