4.2 Dáruiduhttimis ealáskahttimii
Dáruiduhttinpolitihkka
lei dovddus Norgga politihkas 1880-logu rájes
ja lei nanus erenomážit
birrasii 1900. Dát bisui
ideologiijan gitta olu maŋŋelii
soađi.
Dáruiduhttima vuođđun
lei sosiáladarwinisma. Dát
ideologiija bearihii ahte sámeálbmot
lei bázahallan álbmot,
mii ii nákce ahtanuššat jus
dat ii sutta oktii dáža
servodahkii, ja šatta dážan.
Hálddašandoaibma
lei guovddážis
sápmelaččaid dáruiduhttimis.
Dát vuhttui giellapolitihkas,
muhto eará lágain
ja hálddašeamisge.
Dáruiduhttin laktojuvvui
vel sihkkarvuođapolitihkalaš doaibmabijuiguin.
Dáruiduhttinjurdda ciekkai
sihke ámmátolbmuid
ja intellektuála olbmuid
gaskii. Skuvlla, dearvvasvuođadoaimmaid,
girku ja báikkálaš eiseválddiid
bokte dovde báikegottiin sihke
sápmelaččat
ja dážat ahte
buohkat badjilgehčče
sámi giela, kultuvrra ja
servodateallima. Norgga servodaga huksema oktavuođas
adnui sámevuohta boaresáigásažžan, áigahažžan
ja joavdelassan. Dalle bohciidedje unohis ovdagáttut sápmelaččaid
birra, ja sápmelaččaid
vealaheapmi šattai ollugiidda árgabeaivin.
Dát lea garrasit čuohcan
sihke ovttaskas sápmelažžii
ja olles sámi servodahkii.
Máŋgga
guovllus dagahii dáruiduhttinpolitihkkaproseassa
identitehtamolsašumi sihke
ovttaskas olbmuin, bearrašiin
ja báikegottiin. Okta ovdamearka
boahtá ovdan Ivar Bjørklund
girjjis Fjordfolket i Kvænangen
1 mas olmmošlohkamat čájehit
ahte sápmelaččaid
oassi gielddas 1930 rájes
1950 rádjai njiejai 863
olbmos (gieldda ássiin 44 pst.)
viđa olbmui.
Muhtin guovlluin lea sámi
giella ja kultuvra leamaš nanus,
vaikke leage leamaš dáruiduhttinpolitihkka.
Máŋgga guovllus,
main dáruiduhttin ciekkai
ja main sámi identitehta
buori muddui lei jávkan álmmolašvuođas,
leat maŋimuš logejagiid
oaidnán doaibmi ealáskahttima.
Báikkálaš sámi
fámut leat čoagganan ealáskahttin
dihtii kultuvrra ja giela ja defineren dihtii sámevuođa báikkálaš vásáhusa
oktavuođas. Boares gáktetevnnegiid
leat burgán ja báikkálaš sámi historjá lea
deattuhuvvon. Hirbmat ollu lea vel bargojuvvon báikkálaš sámi báikenamaid čohkkemiin.
Sámi mánáidgárddit
ja sámegieloahpahus vuođđo-
ja joatkkaskuvllain lea dehálaš sámi
identitehta nannemis báikegottiin.
Giellakurssaid lágideapmi
lea dehálaš vuoruheapmi sámegiela
ealáskahttimis. Sámi
giellaguovddážat,
kulturviesut ja museat leat šaddan
dehálaš čoahkkananbáikin,
gos ovttas sáhttá sámegiela
ja -kultuvrra doaimmahit ja nie nannet sámi
identitehta. Máhttolokten-sámegiella
sámi oahppoplánaid
leat Sámediggi ja Máhttodepartemeanta
ovttas ráhkadan, ja dát
bidjá šaddi bulvii
sámi identitehta vuođu. Sámedikki
vuođđudeapmi
ja sámi ásahusaid ásaheapmi
lea sámi servodagas ođđaáigásaš infrastruktuvra.
Sámi identitehtaovdáneami
eavttut leat maŋimuš logejagiid
hui garrasit nuppástuhtton
stáhta sámepolitihka mielde.
Go sápmelaččain
lea stáhtus loktejuvvon
servodagas, lágaid, njuolggadusaid
ja ortnegiid bokte mat nannejit sámi
giela, kultuvrra ja servodateallima, de lea Norggas buorránan
dábálaš áddejupmi
ja dihtomiela-lašvuohta sápmelaččaid
ektui. Sámi dáiddárat
ja kulturbargit leat bargguideaset bokte nannen sámi
identitehta ja iešáddejumi,
seammás go álbmot
muđui lea oahpásmuvvan sámi
kultuvrrain. Dát lea máŋgga
bajásšaddi sápmelažžii
nanosmahttán gullevašvuođa
iežas gillii ja kultuvrii, ja
rámi ja dihtomielalašvuođa
ahte duođaid gullá sámi
servodahkii. Sámi ásahusaid
huksen báikegottiin lea
nannen sápmelaččaid
leahkima ja báikegullevašvuođa
sámi servodahkii. Dát
lea dagahan ahte dađi eanebut
leat jorgalan fas iežaset
sámi identitehtii, ja ahte
dađis eanet mánát bajásšaddet
diehttelas sámi identitehtain.
Muhtin guovlluin bajásšaddet
dál sámenuorat
dakkár servodagas mas sámi
kultuvras ja gielas lea áibbas eará stáhtus
go dalle go váhnenbuolva
bajásšattai.
Nuorat guđiin lea nana gielalaš ja
kultuvrralaš sámi gealbu,
leat sámevuođaset
defineren luvvosat eaige nu gitta politihkas go vánhnenbuolvva áigge.
Máŋga
nuorra sápmelačča
dovdet alddiset leat seagáš identitehta,
sihke dáru ja sámi – ja
soaitá kvena dahje suomage. Globaliseren
mielddisbuktá ahte máŋgga
sápmelaččas
leat váhnemat guđet
leat eará máilmmeosiin
eret. Máŋgasiin
lea gielalaš ja kultuvrralaš gealbu,
man geažil sáhttet
oassálastit ovttas moanaid čearddalaš ja
kultuvrralaš oktavuođain.
Máŋggas
dovdet dán seagáš identitehta
givrodahkan ja ovdamunnin. Guhte identitehta boahtá oidnosii
lea dávjá sierranas dilálašvuođa
duohken.
Sámi kultuvrra ealáskahttin
ja čalmmustahttin lea bohciidahttán digaštallamiid
muhtin báikegottiin, ja muhtin
báikkálaš fámut
leat vuostálastán
sámi kultuvrra ja dan mii
gulašii sámi
identitehtii. Muhtimin leat sii vuostálastojuvvon
guđet áiggošedje
ruovttoluotta sámevuođaset
ja dan oidnosii oažžut.
Dát sáhttá dovdot dego
bearraša luoddaneapmin,
go okta dahje máŋgasat
bearrašis mahkáš leat
dieđihan iežaset sámi
jienastuslohkui, dahje leat earáide dovddahan
sámevuođaset.
Ovdamearkan dasa mo čuohcá go báikegottiid
garrasit ealáskahttá, sáhttit
oaidnit Gáivuona gielddas
Romssa fylkkas. Gáivuotna
gullá sámelága
giellanjuolggadusaid hálddašanguvlui
(1992 rájes), Sámi
ovddidanfoandda doaibmaguvlui (oassi gielddas 1983 rájes,
olles gielda 1998 rájes),
ja fállá vuođđooahpahusa
Máhttolokten-sámegiela
mielde (2006 rájes). ája
sámi guovddáš lea
Gáivuonas, gielddas lea
sámi giellaguovddáš,
ja jahkásaččat
lágiduvvo Riddu-Riđđu
eamiálbmotfestivála Gáivuonas. ája
sámi guovddážis
leat sámi girjerádjofálaldagat,
ja Sámedikkis ja NRK Sámi
Radios leat kantuvrrat dáppe. Manndalen
Husflidslag doallá kurssaid
duojis ja gáktegoarrumis.
Olmmáivákki mánáidgárddis
lea sierra sámegielossodat.
Sámegiela ja -kultuvrra ealáskahttin
Gáivuonas lea leamaš dehálaš mearrasámi
identitehta nannemii.
Gáivuona gieldda lahttudeapmi sámegiela
hálddašanguvlui
bohciidahtii gielddas digaštallamiid.
Báikegottis leat máŋggas
dovdan ahte lea leamaš váttis
go báikegotti sámi identitehtii
lea ná garrasit giddejuvvon fuomášupmi.
Dán geažil šadde
belohahkii garra reakšuvnnat
go gielda šattai sámelága
giellanjuolggadusaid hálddašan-guovllu
oassin ja vel dat go Gáivuona
vuođđoskuvllas lea oahpahus
sámi oahppoplána
mielde.
Gáivuonas oinniimet ahte
báikegottis nogai polariseren
dađis go sámevuohta cieggagođii
báikki politihkkii. Dát boahtá ovdan
Gáivuona sámepolitihkalaš doaibmabijuid árvvoštallamis maid
NORUT lea dahkan 2004:s
2. Sámi
bealli báikegottis
buvtteha sihke ekonomalaš ja kultuvrralaš resurssaid
mat leat buohkaide ávkin.
Snoasa gielda lahttuduvvui, lullisámi
guovllu vuosttaš gieldan,
ođđajagimánu
1. b. 2008 sámegiela hálddašanguvlui.
Snoasa gieldda lahttudeapmi lea dehálaš doaibmabidju
lullisámegiela nannemis.
Gielda ja Davvi-Trøndelága
fylkkagielda leat jo álggahan máŋga
doaibmabiju dusten dihtii daid bargguid ja vuordámušaid
maid lahttudeapmi mielddisbuktá,
ovdamearkka dihtii leat máŋggalágan
dieđut jorgaluvvon lullisámegillii,
leat ráhkadeamen
lullisámi siidduid gieldda
neahttasiidduin ja leat galbemin lullisámegillii.
Dasto lea álggahuvvon ovttasbargoprošeakta
gaskal gieldda, fylkkagieldda, Saemien Sijte, boazodoalloealáhusa, Åarjel-Saemiej
Skuvle ja Snoasa gieldda váhnenlávdegotti. Prošeavtta
mandáhtan lea hukset Snoasa guovttegielat
gieldan, čalmmustahttit
ja ealáskahttit lullisámi
giela ja kultuvrra ja ovddidit doaibmi guovttegielatvuođa
Snoasas ja Davvi-Trøndelágas.
Prošeakta galgá vel
nannet lullisámi giela ja
kultuvrra olles lullisámi
guovllus.
Dákkár
báikkálaš proseassat
ja daid vuolgga bidjet meriid dálá sámi
identitehtahálddašeapmái, sihke
sápmelaččaid
ja muđui álbmoga
ektui. Dihtomielalašvuohta dán
birra lea dehálaš sámepolitih-ka
nannemis, sihke našunálalaččat
ja iešguđet
sámi regiovnnain ja báikegottiin.
Vaikke máŋgga
guovllus mannáge ovddasguvlui,
de ii sáhte čiehkat
ahte historjjálaš traummat leat
kollektiivva dihtomielalašvuođa
oassi ja báidnet dan mo
olmmoš ádde iežas
sihke servodagas ja sámi
servodaga ovttaskas olmmožin.