6.2 Sámegielmáhttu
ja sámi kulturmáhttu almmolaš suorggis
Juohke suorggis dahje doaimmas ferte leat sámi
dilálašvuođaid
birra máhttu jus galget
nagodit fállat buriid ja seammadássásaš almmolaš bálvalusaid
sámi álbmogii.
Maiddái gulahallan ja
diehtojuohkin sámegillii
sámi geavaheddjiide lea guovddážis
jus galgá leat doarvái
buorre fálaldat. Dearvvašvuođasuorggis
lea ovdamearkka dihte nu ahte suohkanat, fylkasuohkanat
ja dearvvašvuođaásahusat
galget gozihit dárbbu mielde
dulkonveahki jus bargiin ii leat doarvái
giella- ja kulturipmárdus.
Jus bargiin lea váilevaš giellaipmárdus, de
sáhttá buohcci
oažžut boasttu
divššu
dahje sáhttá nuge
mannat ahte duođalaš dávddaid
eai fuobmá áiggil.
Govus 6.1 Romssa universitehtabuohcceviessu
Gáldu: Marit Einejord
Albma buorre bálvalusfálaldat
eaktuda ahte ásahusas gávdnojit
olbmot geain lea sámegielmáhttu
ja kulturipmárdus. Guovddáš sámi guovlluin
gal galggašii leat buorre vejolašvuohta
olahit diekkár dili. Lea
hui dehálaš ahte
gávdnojit bargit geat máhttet
sámegiela ja geain lea sámi kulturipmárdus,
vai sámi geavaheaddjit ožžot
dan dovddu ahte bálvalusain lea
buorre kvalitehta. Danin lea ge hástalussan
ohcat ja viidáset oahpahit
olbmuid geat sáhttet almmolaš ásahusain
bargat.
6.2.1 Sámi kulturmáhttu almmolaš suorggis
Almmolaš hálddašeami iešguđet
surggiin sáhttá leat dárbu
ipmirdit sihke álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid,
Norgga politihka ja lágaid
mat gusket sámi dilálašvuođaide.
Sáhttá leat dárbu
máhttit sámegiela
ja ipmirdit kultuvrralaš,
historjjálaš ja ealáhussii
gullevaš dilálašvuođaid,
sáhttá dárbbašuvvot
diehtu sámi ásahusaid
ja organisašuvnnaid birra
ja sáhttá maid
leat dárbu eanet erenoamáš máhttui
ja gelbbolašvuhtii mii gullá iešguđet geográfalaš guvlui
dahje áššesuorgái.
Skuvllat ja oahpahusbáikkit
leat deháleamos báikkit
main dákkár
seammadássásaš almmolaš bálvalusat
galget duohtandahkkojuvvot ja main daidda galgá huksejuvvot vuođđu.
Servodagas lea oppalohkái unnán
diehtu ja máhttu sápmelaččaid,
sámi historjjá ja
sámi kultuvrra birra. Ráđđehus
lea máhttoloktemiin ja ođđa
oahppoplánaiguin láhčán
dilálašvuođa
nu ahte vuođđooahpaheami
dilli galgá buorránit. áiggi
mielde galget buot oahppit Norggas oahppat sámi dilálašvuođaid
birra. Maiddái alit oahpahusas
galgá sámi
fágaid dilli buorránit
iešguđet
oahpposurggiin, erenoamážit
davviguovlluid institušuvnnain.
Lea dađibahábut
maid nu ahte lea unnán diehtu
sámi dilálašvuođaid
birra otná almmolaš doaimmain.
Danin lea ge dárbu ahte
bargoaddit mat oidnet ahte sii dárbbašit
diekkár gelbbolašvuođa,
láhčet
dili gealboovddideapmái
sierra máhttoplánemiin
ja maiddái ohcet dakkár
bargiid geain lea dát máhttu.
Ráđđehus
oaidná gal dan ahte sáhttá leat
beare stuora noađđi
ja ovddasvástádus eaŋkil
bargoaddái okto nagodit háhkat
diekkár viiddis gelbbo-lašvuođa.
Ollu bargoaddiide lea váttisvuohtan
go gávdnojit nu unnán
heivehuvvon oahppofálaldagat
gos sáhttet oahppat vásetin
sámi dilálašvuođaid
birra, ja de eandalii dakkár
oanehis fálaldagat. Bargoaddái
sáhttá šaddat
divrrasin ráhkadit iežas
fálaldagaid ja dávjá lea
váttis gávdnat fágaolbmuid
geat sáhttet jođihit diekkár
lassioahpu. Dávjá šaddet
diekkár fálaldagat
hoahppofálaldahkan mat galget
oanehit áigái čoavdit
váttisvuođa (ad-hoc),
dakkárat maid lea váttis plánet
systemáhtalaččat
guhkit áiggi vuollái.
Danin áigu ge Bargo-
ja searvadahttindepartementa ovttas guoskevaš departementtaiguin,
geahččat
livččii
go vejolaš ahte Sámi
allaskuvla oažžu
bargun garraseappot bargat ásahit
gelbbolašvuođanannema lohkanfálaldagaid
mat gusket almmolaš suorgái.
Dat sáhttet leat fálaldagat mat
leat heivehuvvon ovdamearkkadihte oahpaheddjiide, dearvvašvuođa-
ja fuolahussuorggi bargiide, áššemeannudeddjiide
ja almmolaš hálddašeami jođiheddjiide,
politiijaide ja kriminálafuolaheddjiide,
bargo- ja čálgoetáhtii
jna. Dát guoská sihke
diehtojuohkimii ja dasa ahte hukset viidáseappot
daid lohkanfálaldagaid mat
juo gávdnojit ja mat gávdnojit eará oahpahusinstitušuvnnain,
mat gusket guđege etáhta
erenoamáš oahpposuorgái,
Muhto dás lea maid sáhka ásaheames
sierra fálaldagaid allaskuvlii.
Sámi allaskuvla lea ieš dáhtton
diekkár rolla, mas sáhttet maid
atnit ávkin dan siskkáldas
struktuvrra mii lea čadnojuvvon
sámi giella-ja kulturguovddážiidda
Norggas, ja mas maiddái
sáhttet guorahallat internehttii huksejuvvon čovdosiid.
Ovdamearkan dasa movt sáhttá ásahit
viiddis fálaldaga, sáhttá namuhit
ahte Tromssa Universitehta lea ásahan
oahppofálaldaga man namma
lea Sámi kulturmáhttu.
Dat sisttisdoallá máŋga
eará fágasuorggi,
nugo arkeologiija, historjjá,
sosialantropologiija ja sámi
etnografiija. Oahppofálaldat
addojuvvo čoagganemiid bokte
ja dahká 30 lohkančuoggá.
Tromssa Universitehtas lea maid sierra masterprográmma eamiálbmotoahpahusas. Čujuhuvvo muđui
12. kapihttalii mii lea alla oahpahusa birra.
6.2.2 Sámegiella almmolaš suorggis
Lea máŋgga
dáfus dárbu
ahte almmolaš doaimmain
geavahit sámegiela. Dat
váikkuha vuosttažettiin
dasa ahte sámegielagiid riektesihkarvuohta
vuhtiiváldojuvvo ja lea mielde
váikkuheamen dasa
ahte leat doarvái almmolaš bálvalusat
gos gávdno fálaldat
sámi álbmogii. Nuppádassii
de dasa lea dárbu sámegiela
boahtteáiggi nannema dihte, ahte
galgá leat lunddolaš geavahit sámegiela
almmolaš oktavuođain.
Giellageavaheami iskamis
1 mii čađahuvvui
jagi 2000 sihke sámegiela
hálddašanguovllus
ja dan olggobealde, dadje 59 proseantta informánttain
ahte sámegiella geavahuvvo
bearrašis ja váris,
meahcis jna. Dušše
7 proseantta muitalit ahte sii sámástit
doaktáriin ja dearvvašvuođabálvalusa
bargiiguin. 21 proseantta dadjet ahte sii sámástit
go sis lea dahkamuš eará almmolaš ásahusaid
virgehasaiguin. Bealli dain geat jerrojuvvojedje, dadjet ahte sii
atnet stuorra váilivuohtan
go sii eai beasa eanet sámegillii
gulahallat doaktáriin ja dearvvašvuođabálvalusas
ja eará almmolaš ásahusain.
Giellageavaheami iskan čájeha
dan ge ahte etáhtaid bargiin
ii leat buohkain nu buorre sámegiela
máhttu. Dušše
soapmásat máhttet čállit
sámegillii. Olus eai ádde eai
ge hála sámegiela. álbmoga sámegielahálliid
logu ektui eai leat dain etáhtain
main iskkadallan čađahuvvui,
návccat bálvalit álbmoga sámegillii.
Sámedikki giellageavahaniskamis
jagi 2004 ledje sullii 70 almmolaš doaimmahusa davvi-,
julev- ja lullisámi guovlluin
mielde. Dadjat dal jo buot ásahusat
dihtet ahte sis lea ovddasvástádus
fállat bálvalusaid
sámegillii. Iskan guoskkai
sullii 11 000 bargái almmolaš suorggis.
Sulaid 3 proseanttas bargiin lei sámegiela
máhttu. 70 proseata doaimmahusain
dovddahit ahte dárbbašit
eanet gelbbolašvuođa sihke
hállat ja čállit
sámegillii. Daddjojuvvo
ahte dárbbašuvvojit
ollu sámegielat fágabargit dearvvašvuođasuorggis,
skuvllain ja mánáidgárddiin,
kriminálafuolahusas ja Girkus.
Sámelága
giellanjuolggadusaid árvvoštallan
mii čađahuvvui
jagi 2007 (gč. kap. 19.4.2) čájeha seamma
minstara. Eanaš almmolaš orgánat
maidda sámelága
giellanjuolggadusat gusket, eai ollašuhte
ollásit lága
gáibádusaid.
Dát dagaha ahte olbmuide
sámegiela hálddašanguovllus
ii leat sihkkarastojuvvon vuoigatvuohta geavahit sámegiela
go sis lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin.
Sámegiela hálddašanguovllus
lea sus guhte váldá oktavuođa
almmolaš orgánain
sámegillii, vuoigatvuohta
oažžut
vástádusa sámegillii
(gč. sámelága § 3 – 3). Dát
ii guoskka dattetge hállamii
virgehasaide geat leat doaimmas orgána
kontuvrra olggobealde. Son guhte čállá regiuvnnalaš almmolaš orgánii sámegillii
sámegiela hálddašanguovllus,
sus lea vuoigatvuohta oažžut čálalaš vástádusa
sámegillii. Sámelága § 3 – 4
ja § 3 – 5 válddahallet sámegiela
geavaheami riektelágádusas
ja dearvvašvuođa- ja
sosiálasuorggis. Duopmostuollolága § 136a
viiddiduvvon rievtti birra geavahit sámegiela
riektelágádusas čujuha
sámelága §:i
3 – 4.
Almmolaš orgánat
maidda sámelága
giellanjuolggadusat gusket, galget ieža
fuolahit ahte njuolggadusat čuvvojuvvojit,
ja dain lea ovddasvástádus
das ahte dain leat dohkálaš sámegielat
bargit, gč. sámelága
giellanjuolggadusaid láhkaásahusaid.
Buot almmolaš doaimmat ávžžuhuvvojit
vuhtiiváldit sámegiela
maiddái viidábut
go dan maid láhka geatnegahttá.
Buorre hálddašanvierru
lea vástidit sámegillii
go sámegillii váldet
oktavuođa, maiddái
dakkár oktavuođain
gos láhka ii geatnegahte
dan dahkat. Buot doaimmat berrejit ásahit dakkár
bargomálle ahte čađat árvvoštallet
makkár lágat, njuolggadusat,
skovit, gihppagat, johtočállosat,
dieđáhusat,
preassadieđáhusat
jna. galggaše jorgaluvvot
sámegillii, ja galget daid
láhčit oidnosii
sámi álbmogii.
Go ovdáneapmi manná dan
guvlui ahte interaktiiva bálvalusat
váldojuvvot eanet ja eanet
atnui geavaheddjiid oktavuođas,
de ferte muitit vuhtiiváldit
sámi álbmoga
dieđuidoažžun dárbbu
ja vuoigatvuođaid. Buot
almmolaš doaimmain fertejit
leat strategiijat dasa movt hálddašit
diehtojuohkima sámegillii,
dasa gullá maid dat ahte čielggadit
makkár gelbbolašvuođa
sii ieža dárbbašit
dahje lea go vejolaččat
dárbu jorgalan- ja dulkonbálvalusaide.
Garraseamos geatnegasvuođat
leat daid doaimmaide maidda sámi
giellalága njuolggadusat
gusket, gč. kap. 19.4.
Ferte almmuhišgoahtit
eanet almmolaš dieđuid
sámegillii, vai almmolašvuođas
gullogoahtá ja oi-dnogoahtá eanet
sámegiella. Ráđđehusa
interneahttasiidduin
www.regjeringen.no sáhttá sámegiela maid
válljet. áššit
mat gusket njuolga sámi álbmogii,
almmuhuvvojit dies maid sámegillii – eanemusat
davvisámegillii, muhto maiddái julevsámegillii
ja lullisámegillii. Fágadepartementtain
lea ovddasvástádus
gozihit sámegiela iežaset
surggiin. Dán rádjái
eai leat vuos beare ollu dieđut
gávdnamis sámegillii.
Ráđđehus áigu árvvoštallat
maid sáhtášii bargat
oažžundihtii
neahttasiidduide eanet systemáhtalaš ođasmahttima ja
kvalitehtasihkkarastima. Dán
barggu oktavuođas geahččat
maid makkár dárbu
lea sihkkarastit sámegiela
geavaheami almmolaš dokumeanttain
ja ahte jorgaluvvojit eanet dieđut
sámegillii.
www.Norge.no/minside.no neahttasiidduin sáhttá maid
válljet sámegiela. Muhtun
almmolaš doaimmain lea sámegiella
maid válljemassii iežaset neahttasiidduin,
ja sii leat ráhkadan skoviid
ja almmolaš dieđuid
sámegillii.
Ráđđehusa
ulbmil lea ahte buot almmolaš registariin
galget sáhttit geavahit
sámegiel bustávaid,
ja ahte registariid gaskasaš datalonohallan
galgá doaibmat maiddái
sámegillii. Galgá leat vejolaš registreret
sámegiel namaid, báikenamaid,
adreassaid jna riekta. Stáhtii
gullevaš etáhtat
galget árvvoštallat
lea go dárbu váldit atnui
prográmmagálvvuid/vuogádagaid
mat dahket vejolažžan geavahit
sámegiel bustávaid dađistaga
go ođasmahttá ja
lonuha dálá prográmmagálvvuid, gč.
kap. 19.5.2.
Vai almmolaš doaimmaide
galggai leat álkit váldit
atnui sámegiel bustávaid
jna, de ásahii Gielda- ja
guovlodepartementa 2003:s sámi
bustávaid ja ITgealbobása – samIT –
www.samit.no. Buot almmolaš doaimmat
sáhttet dieppe oažžut
veahki, geahča kap. 19.5.1.
Vuhtiiváldin dihte sápmelaččaid
riektesihkarvuođa, de lea
dehálaš garvit
boasttu ipmárdusaid maidda
giellaerohusat leat sivvan. Ollu juridihkalaš doahpagat
eai gávdno sámegillii.
Go sámegiela geavahit eanet
almmolaš hálddašeamis, omd.
go jorgala lágaid, láhkanjuolggadusaid
ja skoviid, de ovddida sámi
tearbmabargguid, geahča
kap. 19.6.
6.2.3 Dulkon
Muhtun dáhpáhusain
lea dárbu dulkka geavahit.
Go sámelága
giellanjuolggadusat čađahuvvojedje,
de čujuhuvvui ahte vuoigatvuohta
geavahit sámegiela vuosttažettiin
ferte leat dalle go lea dárbu dadjat
juoidá
čielgasit ja
dárkilit ja
áddet dan
mii daddjojuvvo. Dás
lea dearvvašvuođabálvalus ja
riektelágádus
guovddážis, dannego
gielalaš gulahallan-váttisvuođat
dáin surggiin čuhcet
erenoa-máš garrasit
daidda geaidda dat gusket.
Sámegiela/dárogiela
dulkabálvalus ii leat dávjá oažžumis
almmolaš bálvalusaid
fállamis, gč. sámelága
giellanjuolggadusaid árvvoštallama.
Dakkár ge ovdamearkkat leat
leamaš ahte bearraša
olbmot ieža leat ferten
doaibmat dulkan dikšunásahusain,
dahje ahte sámegiela máhtu
váilun lea dagahan ahte
divššohasat
eai leat ožžon dan
divššu
ja fuolahusa maid sii livčče
berren oažžut.
Dát ii leat dohkálaš dilli.
Odne váilot sámegielat
dulkkat, sihke davvisámegiela,
julevsámegiela ja oarjelsámegiela
dulkkat. áigodagas 1995 – 96 čađahuvvui
dulkaoahppovuogádat
Sámi allaskuvllas. Dat lei vuosttažettiin
heivehuvvon gealbudit almmolaš etáhtaid
vai doppe birgejit go sis lei oktavuohta sámegielat
geavaheaddjiidjoavkkuiguin. Kurssat ledje davviriikkalaš vuogádaga
oassin mas oahppit ožžo 10 čuoggá oahppogelbbolašvuođa
(30 oahppočuoggá). Oktiibuot
40 oahppi čađahedje eksámena.
Sámi giellaráđđi állggahii
jagi 1994
sámi
dulkkaid dohkkehanortnega ovttasráđiid
Sámi allaskuvllain
ja Sámi Instituhtain. Bargojoaku
geahčadii Olgoriikalašdirektoráhta
dulkaiskosa evttohusa ja dulkaautoriserema evttohusa, muhto gávnnahii
ahte sámegiela dulkkain
lea earalágan dárbu,
ja nu maiddái earalágan
dulkaortnetdárbu. Sámi giellaráđđi
dohkkehii sámegielagiid
dulkon- ja autoriserenortnega jagi 1995. Dohkkehanortnegis leat
gukte oasi, dulkoniskkus ja dulkonautorisašuvnna
addin. Dulkoniskkus galgá addit
daidda geat barget fidnodulkan, vejolašvuođa
duođaštit iežaset
gelbbolašvuođa.
Jus ceavzá dulkoniskosis,
de beassá kandidáhta
ohcat dulkonlobi vuoigatvuođain geavahit
fidnonamahusa autoriserejuvvon dulka. Sámi
giellaráđđi
attii jagi 1997 dohkkeheami viđa
dulkii. Maŋŋágo
Giellaráđđi heaittihuvvui,
gč. kap. 19.2, ii leat dát
ortnet ovddiduvvon eanet.
2004 čavčča
lei Sámi allaskuvllas ovdaprošeakta
dulkaoahpahusa birra, maid Dearvvašvuođadepartemeanta
ja Sámediggi ruhtadedje.
Sámi allaskuvlla dulkaoahpahus
galgá oahpistit ja ráhkkanahttit
oahppiid dulkabargui. Oahppu sisttisdoallá sihke
dulkonetihka ja dulkonteknihka, servodatfága
ja terminologiija. Dát oahppu
lea maiddái profilerejuvvon
gokčat almmolaš etáhtaid
ja sámegielat geavaheaddjiidjoavkkuid
gaskavuođa. Servodatfágaoassi
sisttisdoallá almmolaš suorggi
hálddahusoahpu, bargoeallima
ja oahpahusa, dearvvašvuođa-
ja sosiálasuorggi, ja politiija
ja riektelágádusa.
Oahppu lea oasseággioahppu
mii bistá guokte lohkanbaji
ja mas leat vahkkočoahkkaneamit. Jagi
2005 čađahedje
8 oahppi dán oahpu. Oahppu
ii leat dan maŋŋá čađahuvvon
og uhccán oahppit dasa ohce.
2007 čavčča
dollojuvvui jahkebeallásaš sámegiela
diggedulkon- ja jorgalankursa Sámi
allaskuvllas mas ledje sullii 10 oahppi.
Sámi allaskuvla lea dovddahan
ahte háliida ráhkadit
golmmajahkásaš diggedulkoma
oahppovuogádaga
man sáhttá ovttastit dakkár
gielálaš fáttáiguin go
sámegielain, dárogielain
ja eaŋgalasgielain, «máŋggakultuvrra áddejumi» fágain,
ja dakkár fágaid
dieđuiguin go dearvvašvuođa-
ja sosiálafága
ja juridihka oahpuin.
Boksa 6.1 Ovddešáiggiid
dulkageavaheapmi sámi guovlluin
Sámi guovlluin lea dulkonásahus
leamaš jo 1700-logu rájes.
Dulkkat ledje «kulturdulkkat» ge ja veahkehedje
ovdamearkka dihtii sundiid ollu eambbo go dušše
gielalaš dulkomiin ja veahkehedje
sin idjademiin, biktasiiguin, sáhtaše-miin
ja kultuvrra áddejumiin
das mii dáhpáhuvai
diggemeanuin. Sis ii lean formálalaš oahppu,
muhto ohppe ja čehppo dulkodettiin.
Girku álggahii áigá jo
sihke sámegiela oahpahusa
ja dulkoma. Ruoŧa duopmárat
geavahedje diggedulkkaid Sis-Finnmárkkus
gitta dassážiigo
guovlu šattai Dánskka-
Norgga guovlun jagi 1751. Jagi 1782 evttohii Finnmárkku ámtamánni
ahte galgá válljet
dakkár dulkka gii lei váli
dahkan, oppa fylkii veahkkin báikkálaš eiseválddiide
sámegiela ja suomagiela
dulkan. Gonagaslaš skihkádus
dulkoma birra addojuvvui borgemánu
7. b. 1792. Riektesuorggis mearridii geassemánu
6. b. 1863-mannosaš statuhtta
ahte juohke diggeáiggi galge
leat diggedulkkat, maid báikkálaš duopmár
válljii ja leansmánni
dohkkehii.
Maŋŋá dagahii
dáruiduhttin ahte dulkadárbu
eahpiduvvui. Finnmárkku ámtamánni
háliidii heaittihit dulkonásahusa
ja dajai jagi 1898 ahte
»sii guđet
háliidit ássat
dán riikkas, galget oahppat
dárogiela ii ge berre sámiid
ja láttiid duddet».
Bálkáhuvvon
dulkkaid áigo cealkit eret, ja priváhta áššiid
oasehasat galge ieža bálkáhit dulkka. ámtadiggi
dajai ahte
«Oktii ferte dat dilli
loahppat ahte juohkehaš hállá iežas
gillii dáppe davvi riikkaosiin
ge. Sis guđet ásset
dáppe, lea buorre vejolašvuohta oahppat
rikka giela jus ieža dušše
háliidit.»
Dulkonásahus heaittihuvvui
gonagaslaš skihkádusain
jagi 1901, earret Guovdageainnus ja Kárášjogas.
Doppe doalahuvvui riektedulkonvuogádat,
muhto siviila áššiin
galge oasehasat ieža máksit
bálkká dulkkaide.
Girku ortnet bistevaččat
bálkáhuvvon
dulkkaiguin heaittihuvvui jagi 1902. Ráŋggáštusáššiin
ožžo
sámit dulkoma.
álaheaju oahpaheaddjiallaskuvla,
sámi oahpahusráđđi,
Sámi Instituhtta čađahedje
1970-logus dulkonkurssaid buotlágan
dulkkaid várás – diggedulkkaid,
girkodulkkaid ja čoahkkindulkkaid
várás.
Geahččalanáigodaga
maŋŋá ásahii
Gielddaiddepartemeanta jagi 1985 doarjjaortnega sámi
dulkonbálvalussii 0,6 milj.
ruvdnosaš juolludusain.
Juolludus lassánii dađistaga
ja doarjja viiddiduvvui maiddái
guoskat guovttegielalaš hálddašeapmái.
Go sámelága
giellanjuolggadusat doaibmagohte jagi 1992, de lei várrejuvvon
16,35 milj. ruvnnu dulkonbálvalussii
ja guovttegielalašvuhtii sámegiela
hálddašanguovllu
gielddaide ja fylkkagielddaide.
Høgskolen i Oslo (HiO) ásahii
2007 čavčča
bistevaš oahppofálaldaga
dulkomis.
Tolking i offentlig sektor lea
oasseáiggioahppu mii bistá jagi ja čađahuvvo
interneahtas ja viđain vahkkoloahp-pačoahkkanemiin
Oslos. Oahppu addá 30 oahp-počuoggá. 2007 čavčča
ohce 9 davvisámegielaga
ja 6 julevsámegielaga, muhto
go eai fidnen bagadalli de dađe bahábut
ii biddjojuvvon oahppu johtui jagi 2008.
Dulkan lea son guhte lea čađahan
dulkonoah-pu, dohkálaš logahallojuvvot Riikkalaš dulkaregistara
goalmmát kategoriijii.
Riikkalaš dulkaregisttar lea
doaibmi dulkkaid ja sin gelbbolašvuođaid
oppariikkalaš visogovalaš logahallan.
Searvadahttin- ja šláddjiivuođadirektoráhta (Integrerings-
og mangfoldsdirektoratet (IMDi)) lea almmolaš suorggi
dulkoma oppariikkalaš fágaeiseváldi
ja Riikkalaš dulkaregistara
vuogádateaiggát.
Registtar lea ásahuvvon
vai dulkageavaheaddjiide lea márkana
dulkkaid logahallan, ja vai sin kvalitehtadiđolašvuohta
buorrána. Registtar galgá maiddái
movttiidahttit doaibmi dulkkaid duođaštit
ja ovddidit iežaset gelbbolašvuođaid.
Guhkit áigái
galgá registtar váikkuhit dasa
ahte dukonsuorgi šaddá eanet
fitnolažžan
movttiidahtidettiin doaibmi dulkkaid váldit
dulkaoahpu ja čađahit
stáhtadohkkeheami. Riikkalaš dulkaregisttar
lea doaimmas dulkageavaheaddjiide dás:
www.tolkeportalen.no. Golbma sámegielat
dulkka leat logahallojuvvon registarii.
IMDi lea álggahan stuorát čielggadanbarggu
dulkasuorggi muddema birra, man ulbmil lea evttohit mo almmolaš ásahusat nu
johtilit go vejolaš sáhttet
dustet oktasaš hástalusaid
dulkoma kvalitehtasihkkarastima oktavuođas.
Sámegielat dulkon ii leat
mielde dán barggus.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu,
ovttasráđiid
guovdilis departemeanttaiguin, Sámedikkiin
ja Sámi allaskuvllain, geahčadit
dálá dulkonbálvalusa
ja árvvoštallat makkár
doaibmabijuid lea dárbu čađahit
vai šattašii
bures doaibmi dulkonbálvalus.
Dán oktavuođas
berre árvvoštallat gažaldagaid
mat čatnasit dulkaoahpahusa oahppiid
lassánahttimii, vejolavuhtii oažžut
lassi- ja joatk-kaoahpu, vejolaš vejolašvuhtii
bargat ovttas Sámi allaskuvllain
ja Oslo allaskuvllain, ja dálá dulkaautoriserenortnegii.