6.2.2 Sámegiella almmolaš suorggis
Lea máŋgga
dáfus dárbu
ahte almmolaš doaimmain
geavahit sámegiela. Dat
váikkuha vuosttažettiin
dasa ahte sámegielagiid riektesihkarvuohta
vuhtiiváldojuvvo ja lea mielde
váikkuheamen dasa
ahte leat doarvái almmolaš bálvalusat
gos gávdno fálaldat
sámi álbmogii. Nuppádassii
de dasa lea dárbu sámegiela
boahtteáiggi nannema dihte, ahte
galgá leat lunddolaš geavahit sámegiela
almmolaš oktavuođain.
Giellageavaheami iskamis
1 mii čađahuvvui
jagi 2000 sihke sámegiela
hálddašanguovllus
ja dan olggobealde, dadje 59 proseantta informánttain
ahte sámegiella geavahuvvo
bearrašis ja váris,
meahcis jna. Dušše
7 proseantta muitalit ahte sii sámástit
doaktáriin ja dearvvašvuođabálvalusa
bargiiguin. 21 proseantta dadjet ahte sii sámástit
go sis lea dahkamuš eará almmolaš ásahusaid
virgehasaiguin. Bealli dain geat jerrojuvvojedje, dadjet ahte sii
atnet stuorra váilivuohtan
go sii eai beasa eanet sámegillii
gulahallat doaktáriin ja dearvvašvuođabálvalusas
ja eará almmolaš ásahusain.
Giellageavaheami iskan čájeha
dan ge ahte etáhtaid bargiin
ii leat buohkain nu buorre sámegiela
máhttu. Dušše
soapmásat máhttet čállit
sámegillii. Olus eai ádde eai
ge hála sámegiela. álbmoga sámegielahálliid
logu ektui eai leat dain etáhtain
main iskkadallan čađahuvvui,
návccat bálvalit álbmoga sámegillii.
Sámedikki giellageavahaniskamis
jagi 2004 ledje sullii 70 almmolaš doaimmahusa davvi-,
julev- ja lullisámi guovlluin
mielde. Dadjat dal jo buot ásahusat
dihtet ahte sis lea ovddasvástádus
fállat bálvalusaid
sámegillii. Iskan guoskkai
sullii 11 000 bargái almmolaš suorggis.
Sulaid 3 proseanttas bargiin lei sámegiela
máhttu. 70 proseata doaimmahusain
dovddahit ahte dárbbašit
eanet gelbbolašvuođa sihke
hállat ja čállit
sámegillii. Daddjojuvvo
ahte dárbbašuvvojit
ollu sámegielat fágabargit dearvvašvuođasuorggis,
skuvllain ja mánáidgárddiin,
kriminálafuolahusas ja Girkus.
Sámelága
giellanjuolggadusaid árvvoštallan
mii čađahuvvui
jagi 2007 (gč. kap. 19.4.2) čájeha seamma
minstara. Eanaš almmolaš orgánat
maidda sámelága
giellanjuolggadusat gusket, eai ollašuhte
ollásit lága
gáibádusaid.
Dát dagaha ahte olbmuide
sámegiela hálddašanguovllus
ii leat sihkkarastojuvvon vuoigatvuohta geavahit sámegiela
go sis lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin.
Sámegiela hálddašanguovllus
lea sus guhte váldá oktavuođa
almmolaš orgánain
sámegillii, vuoigatvuohta
oažžut
vástádusa sámegillii
(gč. sámelága § 3 – 3). Dát
ii guoskka dattetge hállamii
virgehasaide geat leat doaimmas orgána
kontuvrra olggobealde. Son guhte čállá regiuvnnalaš almmolaš orgánii sámegillii
sámegiela hálddašanguovllus,
sus lea vuoigatvuohta oažžut čálalaš vástádusa
sámegillii. Sámelága § 3 – 4
ja § 3 – 5 válddahallet sámegiela
geavaheami riektelágádusas
ja dearvvašvuođa- ja
sosiálasuorggis. Duopmostuollolága § 136a
viiddiduvvon rievtti birra geavahit sámegiela
riektelágádusas čujuha
sámelága §:i
3 – 4.
Almmolaš orgánat
maidda sámelága
giellanjuolggadusat gusket, galget ieža
fuolahit ahte njuolggadusat čuvvojuvvojit,
ja dain lea ovddasvástádus
das ahte dain leat dohkálaš sámegielat
bargit, gč. sámelága
giellanjuolggadusaid láhkaásahusaid.
Buot almmolaš doaimmat ávžžuhuvvojit
vuhtiiváldit sámegiela
maiddái viidábut
go dan maid láhka geatnegahttá.
Buorre hálddašanvierru
lea vástidit sámegillii
go sámegillii váldet
oktavuođa, maiddái
dakkár oktavuođain
gos láhka ii geatnegahte
dan dahkat. Buot doaimmat berrejit ásahit dakkár
bargomálle ahte čađat árvvoštallet
makkár lágat, njuolggadusat,
skovit, gihppagat, johtočállosat,
dieđáhusat,
preassadieđáhusat
jna. galggaše jorgaluvvot
sámegillii, ja galget daid
láhčit oidnosii
sámi álbmogii.
Go ovdáneapmi manná dan
guvlui ahte interaktiiva bálvalusat
váldojuvvot eanet ja eanet
atnui geavaheddjiid oktavuođas,
de ferte muitit vuhtiiváldit
sámi álbmoga
dieđuidoažžun dárbbu
ja vuoigatvuođaid. Buot
almmolaš doaimmain fertejit
leat strategiijat dasa movt hálddašit
diehtojuohkima sámegillii,
dasa gullá maid dat ahte čielggadit
makkár gelbbolašvuođa
sii ieža dárbbašit
dahje lea go vejolaččat
dárbu jorgalan- ja dulkonbálvalusaide.
Garraseamos geatnegasvuođat
leat daid doaimmaide maidda sámi
giellalága njuolggadusat
gusket, gč. kap. 19.4.
Ferte almmuhišgoahtit
eanet almmolaš dieđuid
sámegillii, vai almmolašvuođas
gullogoahtá ja oi-dnogoahtá eanet
sámegiella. Ráđđehusa
interneahttasiidduin
www.regjeringen.no sáhttá sámegiela maid
válljet. áššit
mat gusket njuolga sámi álbmogii,
almmuhuvvojit dies maid sámegillii – eanemusat
davvisámegillii, muhto maiddái julevsámegillii
ja lullisámegillii. Fágadepartementtain
lea ovddasvástádus
gozihit sámegiela iežaset
surggiin. Dán rádjái
eai leat vuos beare ollu dieđut
gávdnamis sámegillii.
Ráđđehus áigu árvvoštallat
maid sáhtášii bargat
oažžundihtii
neahttasiidduide eanet systemáhtalaš ođasmahttima ja
kvalitehtasihkkarastima. Dán
barggu oktavuođas geahččat
maid makkár dárbu
lea sihkkarastit sámegiela
geavaheami almmolaš dokumeanttain
ja ahte jorgaluvvojit eanet dieđut
sámegillii.
www.Norge.no/minside.no neahttasiidduin sáhttá maid
válljet sámegiela. Muhtun
almmolaš doaimmain lea sámegiella
maid válljemassii iežaset neahttasiidduin,
ja sii leat ráhkadan skoviid
ja almmolaš dieđuid
sámegillii.
Ráđđehusa
ulbmil lea ahte buot almmolaš registariin
galget sáhttit geavahit
sámegiel bustávaid,
ja ahte registariid gaskasaš datalonohallan
galgá doaibmat maiddái
sámegillii. Galgá leat vejolaš registreret
sámegiel namaid, báikenamaid,
adreassaid jna riekta. Stáhtii
gullevaš etáhtat
galget árvvoštallat
lea go dárbu váldit atnui
prográmmagálvvuid/vuogádagaid
mat dahket vejolažžan geavahit
sámegiel bustávaid dađistaga
go ođasmahttá ja
lonuha dálá prográmmagálvvuid, gč.
kap. 19.5.2.
Vai almmolaš doaimmaide
galggai leat álkit váldit
atnui sámegiel bustávaid
jna, de ásahii Gielda- ja
guovlodepartementa 2003:s sámi
bustávaid ja ITgealbobása – samIT –
www.samit.no. Buot almmolaš doaimmat
sáhttet dieppe oažžut
veahki, geahča kap. 19.5.1.
Vuhtiiváldin dihte sápmelaččaid
riektesihkarvuođa, de lea
dehálaš garvit
boasttu ipmárdusaid maidda
giellaerohusat leat sivvan. Ollu juridihkalaš doahpagat
eai gávdno sámegillii.
Go sámegiela geavahit eanet
almmolaš hálddašeamis, omd.
go jorgala lágaid, láhkanjuolggadusaid
ja skoviid, de ovddida sámi
tearbmabargguid, geahča
kap. 19.6.