7.2 Hálddahusođastus
ja sámit
Hálddašannuppástus
sisttisdoallá dan ahte leat
sirdojuvvon doaimmat stáhtas
regiovnnaid álbmotválljen ásahusaid
dássái.
Ja lea áibbas čielggas
ahte hálddašannuppástus
boahtá čuohcit
sámi ássanguovllu sápmelaččaide
je sámi beroštumiide.
Go doaimmat ja váldi
sirdojuvvojit regiovnnaide, de dan barggus lea ráđđehusa bealis
dehálaš muitit
ahte ain galgá vuhtiiváldit
sámi beroštumiid
buori vuogi mielde. Ii leat sávahahtti ovdáneapmi
jus Sámediggi ja sámi beroštumit
ožžot
unnit dadjamuša ja váikkuhanfámu
go sis dál lea daid guoskevaš áššiin/válddis,
dan geažil go doaimmat sirdojuvvojit
stáhtas regiovnnaid dássái.
Dát lea erenoamáš áigeguovdil
go guoská stáhta
doaimmaide ja bálvalusaide
mat ovdal regiovnnaide sirdima guske Sámedikki
ja stáhta ráđđádallansoahpamuššii.
Danin lea ge ráđđehusa áigumuš ahte sámi
váikkuheapmi ja mieldemearridanvejolašvuohta
ii galgga šaddat heajut
daid áššesurggiin
mat sirdojuvvojit stáhtas
regiovnnaide.
Sámediggi lea dievasčoahkkinmearrádusas
cealkán hálddašannuppástusa áššis
(ášši
36/06) ahte sii dáhttot «duođalaš ja
buresdoaibmi golmmabealát šiehtadallamiid (stáhta-regiovnnat-
Sámediggi) sihkkarastin
dihtii ahte Norga doallá álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid
ektui, maid lea geatnegahttojuvvon čuovvut.» Ii
leat duođi dárkileappot
namuhuvvon movt diekkár golmmabealát šiehtadallamat galggaše
huksejuvvot. Ráđđehusa
mielas ii leat vuos áigi
dievvan bargat viidáseappot diekkár čovdosiin.
Ráđđehus
lea gulaskuddančállosis
Gielda- ja guovlodepartementii – mii lea dan birra go ođđa
doaimmat galget sirdojuvvot regiovnnaid álbmotválljen
orgánaide guovvamánus
2008 – guorahallan vejolaš čovdosiid
movt sáhtášii áimmahuššat
sámi beroštumiid
fylkasuohkaniin dain áššesurggiin
mat sirdojuvvojit stáhtas,
vai sihkkarastá sámi váikkuhanvejolašvuođa
ja mieldemearrideami, masa maid gullá dat
ahte áimmahušsat ráđđádallansoahpamuša.
7.2.1 Molssaeavttot vuogit mo fuolahit sámi
beroštumiid regiovnnain
Sáhttá jurddašit
máŋga vuogi
movt sihkkarastit sámi beroštumiid regiovnnaid
doaimmain. Vuosttažettiin
ferte ráđđehus
bealistis vuordit ahte regiovnnat áimmahuššet
sámi beroštumiid
dan láhkái
ahte vuhtiiváldet stáhta
ja Sámedikki ráđđádallansoahpamuša, masa
gusket riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat.
Ja ahte regiovnnat dahket dan iešalddis,
suohkana iešmearridanvuođđojurdaga
vuođul, nu ahte eai dárbbaš lágat
ja láhkanjuolggadusat
bidjat sin dan dahkat. Lea gal regiovnnaid duohken čilget
makkár dohkálaš standárdda
sii bidjet dáid iešguđet ovddasvástádussurggiide. Dákkár
dilli, mas regiovnnat iehčanassii čilgejedje
sámepolitihkalaš standárddaid,
lei dábálaš dilli
ovdal, gitta dassážii
Sámediggi ásahuvvui.
Nubbe vejolašvuohta lea
ahte Sámediggái
addojuvvo vejolašvuohta váikkuhit
sámi áššiid
proseassain regiovnna dásis.
Dákkár dillái
leat mii dál lahkoneamen.
Fylkkasuohkaniid ja Sámedikki
ovttasbargosoahpamušain
vuhtiiváldet sihke suohkaniid iešstivrejumi
ja maiddái sámelága,
mii dadjá ahte Sámediggi
ieš sáhttá ovddidit áššiid
mat dikki mielas orrot dehálaččat.
Ovttasbargosoahpamušat leat
huksejuvvon konsensusjurdagii, mii mearkkaša
dan ahte dat gii «unnimus hálida» mearrida
man guhkás bealálaččat
galget mannat guđege suorggi áššiiguin. Muhto
goabbáge bealli soahpamušas sáhttá oalle
oanehis áiggis geassit iežas
eret soahpamušas, ovdamearkka dihte
jus politihkalaš eanetlohku
rievdá. Hástalus
dákkár
ovttasbargomálliin lea ahte
dat ii sihkkarastte sámi váikkuheami
ja mieldemearrideami guhkit áiggi
vuollái dain áššesurggiin
mat sirdojuvvojit stáhtas
regiovnnaide, namalassii dain áššesurggiin
mat dál gullet Sámedikki
ja stáhta eiseválddiid
ráđđádallansoahpamuššii.
Dán ovttasbargosoahpamušmálle
sáhtášii
ovddidit dan láhkái
ahte ovttasbargosoahpamuša
jahkásaš raporttat,
maid fylkadikkit ja Sámediggi
meannudit jahkásaččat, čuvvot
Sámedikki jahkedieđáhusa
mielddusin. Dáinna lágiin
sáhttá áimmahuššat
raporterendárbbu ja nu oččošii ráđđehus
vejolašvuođa jahkásaččat árvvoštallat guđege
regiovnna sámepolitihkalaš ovdáneami. Sámedikki
jahkedieđáhus
meannuduvvo maid Stuoradikkis. Dán
málle sáhttá vel eanet
buoridit, namalassii nu ahte regiovnnat ráhkadit
iežaset ráđđádallansoahpamuša Sámedikkiin.
Dat sáhttet leat juogo oassin
daid ovttasbargosoahpamušain
mat juo leat, dahje sáhttet
ráhkaduvvot sierra soahpamuššan.
Regiovnnaid vejolaš ráđđádallansoahpamušat sáhtáše
huksejuvvot seamma dási
eaktodáhtolašvuhtii
go dálá ovttasbargosoahpamušat.
Jus ii ráhkat eaktodáhtolaš soahpamuša,
de lea eará vejolašvuohta ahte
lága bokte geatnegahttit
ráhkadit diekkár
soahpamušaid. Dán
geatnegasvuhtii gulaše de
maid dat eará doaimmat ja
váldi mat fylkkasuohkaniin
dál leat.
Goalmmát málle
livččii
ahte Sámedikki ja stáhta
eiseválddiid ráđđádallansoahpamuš mearriduvvo
maid guoskat daid ođđa regiovnnaide
sámi guovlluin dain áššesurggiin
maid stáhta dál
sirdá regiovnnaide, mat
dál gullet Sámedikki
ja stáhta eiseválddiid ráđđádallansoahpamuša vuollái.
Dát sihkkarasttášii sámi
mieldemearrideami guhkit áigái áššesurggiin
mat dál gullet Sámedikki
ja stáhta eiseválddiid
ráđđádallansoahpamuša
vuollái.
Ráđđehus áigu
bargat ráhkadit oktasaš proposišuvnna
Stuoradiggái doaimmaid ja
vejolaš juohkinrievdadusaid
birra 2008 čavčča, mas
maiddái boahtit gieđahallat gažaldagaid
mat gusket sámi beroštumiide.
Dán barggus galgat gulahallat
Sámedikkiin. Geahča
muđui Sámedikki
2007 jahkedieđáhusa čuoggá 2.1.