8.2 Stáhtalaš eiseválddiid
ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvdnašiehtadus
Šiehtadusa das makkár
vugiid mielde stáhtalaš eiseválddiid
ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvnnat
galget čađahuvvot,
vuolláičáliiga gielda-
ja guovloministtar ja sámediggepresideanta
mies-semánu 11. beaivvi
2005. Sámediggi dohkkehii
prosedyraid geassemánu 1.
beaivvi 2005. Suoidnemánu
1. beavvi 2005-mannosaš gonagaslaš resolušuvnnain
nannejuvvui ahte prosedyrat galget gustot oppa stáhtahálddahussii. Konsultašuv-dnavugiid
mearrádusa duogáš lea álgoálbmogiid
vuoigatvuohta jerrojuvvot áššiin
mat sáhttet njuolgga váikkuhit álgoálbmogiidda.
Dát vuoigatvuohta čuožžu
ILO-konvenšuvnnas nr. 169 álgoálbmogiid
ja čeardaálbmogiid
birra iehčanas stáhtain,
6. artihkkalis. Konsultašuvdnavuogit
galget geavahuvvot áššiin
mat sáhttet váikkuhit
njuolgga sámi beroštusaide.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea geassemánus
2006 ráhkadan rávvenčállosa
mii galgá addit geavatlaš rávvagiid
das mo konsultašuvnnat Sámedikkiin
galget čađahuvvot.
Barggadettiin dáinna
stuorradiggedieđáhusain
lea Bargo- ja searvadahttindepartemeanta iskan čohkket
daid vásáhusaid
mat departemeanttain, eará stáhtalaš eiseválddiin
ja Sámedikkis leat kon-sutlašuvdnaprosedyrain.
Konsultauvdnavuogit leat dagahan ahte lea šaddan
ođđa
ja eanet formála oktavuohta
stáhtalaš eiseválddiid
ja Sámedikki gaskii. Máŋga stáhtalaš eiseválddi
dieđihit ahte sin mielas
lea álkit váldit
oktavuođa Sámedikkiin árrat
ja dainna ovttasráđiid árvvoštallat
goas Sámediggi galgá searvat
prosessii mii lea jođus.
Dát okta-vuohta lea addán stáhtalaš eiseválddiide ođđa
dieđu sámi
diliid birra ja buoret áddejumi áššiin
mat gusket sámiide. Stáhtalaš eiseválddiid
ja Sámedikki mielas ovddidit konsultašuvnnat
oktavuođaid. Sámi perspektiiva
lea šaddan čielgaset máŋgga
departementii ja etáhtii,
ja Sámediggi lea oahppan
eambbo stáhtahálddahusa
rutiinnaid iešguđet
osiid birra.
Konsultašuvdnašiehtadus
dagaha ahte ráđđehusas
lea buoret vuođđu
dahkat iežas mearrádusaid áššiin
main leat leamaš konsultašuvnnat,
ja áššiid
lea álkit čađahit maŋŋá go
dat leat mearriduvvon.
Vásihuvvon lea ahte lea
dárbu heivehit konsultašuvdnavugiid
stáhtalaš sajáiduvvan áššemeannudanrutiinnaide.
Hástaleaddjin sáhttá leat čađahit
konsultašuvnnaid Sámedikkiin
oktanaga departemeantta siskkáldas
posedyraiguin ja áššemeannudemiin,
ja áinnasge ráđđehusa
mearridanproseassaiguin. Sámedikkis
fas bealistis leat iežas siskkáldas
hálddahuslaš ja
politihkalaš proseassat.
Ráđđehusa oaidnu
lea ahte konsultašuvnnaid
ja departemeanttaid ja ráđđehusa siskkáldas
barggu gaskasaš doaibman njuolgá dađistaga
lasi vásáhusaid
mielde.
Buori konsultašuvnna
eaktun lea ahte oasehasat lonohallet áššáigullevaš dieđuid. Sámediggi
lea máŋgga
konsultašuvnna oktavuođas
dovddahan iežas leamen hui
duhtavaš go konsulatašuvnnain čađahuvvo
rabas gulahallan. Rabasvuohta proseassas dahká álkibun
Sámediggái
buktit oaiviliiddis substantiála čuolbmačilgehusaide
juohke áššis.
Geavatlaččat šaddá álkibun čađahit
rabas gulahallama ja áššebáhpiriid
lonohallama go mearrádusat
almmolašvuođalágas
konsultašuvnnaid birra Sámedikkiin
jna. doaibmagohtet čakčat
2008. Mearrádusat dadjet ahte áššebáhpiriid
mat lonohallojuvvojit konsultašuvnnaid
oktavuođas, sáhttá biehttalit čájeheames.
Konsultasjonsprosedyraid vuođul
galget Sámediggi ja sámeáššiid departemeanttaid
siskkáldas oktiiordnenlávdegoddi
doallat konsultašuvdnačoahkkimiid
juohke jahkebeali. Dáin čoahkkimiin
oažžu Sámediggi
diehtit makkár proseassaid departtemeanttat árvvoštallet
guovdilin čuovvovaš mánuid
konsultašuvnnaid áššin.
Dán láhkai šaddá álkit Sámediggái
ja departemeanttaide plánet
ja vuoruhit deháleamos áššiid.
Ráđđehus
háliida fuomášuhttit
ahte konsultašuvnnat eai
galgga boahtit dábálaš áššemeannudanprosedyraid sadjái.
Ain lea mearkkašahtti dehálaš ahte
Sámediggi addá cealkámušaid
gulaskuddanoasehassan sihkkarastin dihtii ahte lea buorre vuođđu
meannudit ášši viidáset.
Gulaskuddancealkámuš maid
Sámediggi ovddida, sáhttá dávjá doaibmat
konsultašuvdnaproseassa
buorrin vuođđun,
dannego dalle leat Sámedikki
oaivilat ja ákkastallan čielgan árra
muttus.
Konsultašuvdnašiehtadusa dehálaš prinsihppa
lea ahte konsultašuvnnat
galget čađahuvvot buori
jáhkus ja soabadanulbmiliin. áššiin
main dattetge ii sohppojuvvo miige sierramielalašvuođa
geažil, lea mearkkašahtti
dehálaš ahte Sámedikki
oainnut čielgasit bohtet
ovdan áššebáhpiriin
mat mannet ášši
loahpalaš mearrideaddjái.
Dát lea erenoamáš dehálaš áššiin
maid ráđđehus
meannuda ja mat ovddiduvvojit Stuorradiggái.
Vásáhusat
konsultašuvdnaortnegiin
leat eanaš positiivvat.
Máŋgga áššis
lea duođaštuvvon ahte
gulahallan mearridanvuođu hárrái
lea dagahan geavatlaš ja
ovttamielalaš čovdosiid
mat bures fuolahit sihke sámi
ja eará servodatdeastagiid.
Geahča Sámedikki
2007 jahkedieđáhusa čuoggá 3.2
mas jagi 2007 konsultašuvnnat
válddahallojuvvojit.
8.2.1 Konsultašuvnnat ja gulaskuddamat
Sámelága § 2 – 2
válddahallá mo almmolaš orgánat
dáhttot Sámedikki
buktit cealkámušaid. Mearrádus
dadjá ahte eará almmolaš orgánat
berrejit «addit Sámediggái
vejolašvuođa
cealkit oainnus ovdalgo dat dahket mearrádusaid áššiin
mat gullet Sámedikki bargosuorgái».
Gulaskuddannjuolggadus berre dulkojuvvot sámelága § 2 – 1
mielde mii válddahallá Sámedikki
bargosuorggi. Sámelága § 2 – 2
mearrádus gulaskuddanvuoigatvuođa
birra berre dattetge dulkojuvvot ILO-konvenšuvnna
169 artihkkaliid 6 ja 7 olis, ja vel stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvdnašiehtadusa
olis.
Gulaskuddanvuoigatvuohta gusto buohtalagaid konsultašuvdnageatnegasvuođain Sisdoalu
dáfus gusto konsultašuvdnageatnegasvuohta
eanet go gulaskuddanvuoigatvuohta, ja kosultašuvnnat
addet Sámediggái
stuorát váikkuhanvejolašvuođa
go dan mii čuovvu gulaskuddanvuoigatvuođas.
Muhto ovtta suorggis gusto gulaskuddanvuoigatvuohta viidáseappot
go konsultašuvdnašiehtadusa
doaibman: Gulaskuddanvuoigatvuođa
doaibmanviidodat čujuha «almmolaš orgánaide» mat
leat orgánat sihke báikkálaš,
guvllolaš (regionála)
ja guovddáš dásis, gč.
Od.prp. nr. 33 (1986 – 87) siiddus 118.
Konsultašuvdnašiehtadus
fas gusto ráđđehussii,
departemeanttaide, direktoráhtaide
ja eará vuollásaš doaimmahusaide,
gč. konsultašuvdnašiehtadusa čuoggá 2.
Sámedikki áššesuorgi
lea buot áššit
mat dikki mielas «erenoamážit
gusket sámi álbmogii»,
gč. sámelága § 2 – 1 vuosttaš lađđasa.
Sámelága § 2 – 1
nuppi lađđasis čuovvu
ahte «Sámediggi
sáhttá ieš vuolggahit
ja addit cealkámuša
buot áššiin
iežas bargosuorggis». Sámediggi
lea ieš ožžon
gelbbolašvuođa árvvoštallat guoská go ášši
erenoa-mážit
sámiide. Dát árvvoštallan
lea hálddahusa friddja meroštallama
duohkin, ja dan ii leat vejolaš rievttálaččat dárkkistit.
1 Geavadis gal illá dáidet čuožžilit
váttisvuođat
das gullá go ášši
Sámedikki bargo- ja váldesuorgái
go Sámediggi ieš lea
vuolggahan ášši,
gč. sámelága § 2 – 1
nuppi lađđasa. Eará orgánaide
mat árvvoštallet addit
Sámediggái
vejolašvuođa dovddahit
iežas oaivila ovdalgo mearrádus
dahkkojuvvo sámelága § 2 – 2
vuođul, šaddá váddáset árvvoštallat
gullá go ášši
Sámedikki bargo- ja váldesuorgái.
Ovdehuvvo ahte orgána masa ášši
guoská, jus eahpádus
bohciida, galgá Sámedikkiin čielggadit
háliida go Sámediggi ášši
gulaskuddamii vai ii.
2 Ahte ášši «erenoamážit
guoská sámi álbmogii» ii
mearkkaš ahte ášši
galgá dušše sámiide
guoskat. Nu lea ge Sámedikkis váldi meannudit áššiid
dalle ge go ášši
guoská eará joavkkuide
dahje beroštumiide.