9.1.2 Sámedikki rolla dearvvašvuođapolitihka hábmemis
Sámediggi lea stáhta
eiseválddiid guovddáš ságastallanbealli
go lea sáhka politihkkahábmemis
ja sin hárrái
geain lea ovddasvástádus bálvalusaid
fállat sámi álbmogii. Ráđđádallanšiehtadus gaskal
stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki guoská maid
dearvvašvuođapolitihkalaš suorgái.
Sámediggi evttoha sámi
birrasiin evttohasaid dearvvašvuođaásahusaid
stivrraide. Sámediggi iežas
rolla bokte dán suorggis
sáhttá dagahit ahte
guovllu dearvvašvuođaásahusat
fuolahit ovttasdássásaš ja olámuttot
spesialistadearvvašvuođabálvalusaid
sámi álbmogii.
Leat ásahan ovttasbargoorgána
gaskal Sámedikki ja guovllu dearv-vašvuođaásahusaid.
Davvi Dearvvašvuohta Finnmárkku Dearvvašvuođa
ja Sámedikki bokte lea eanemus
konkrehta ovttasbargu.
Iešguđetlágan
fága organisašuvnnat/ásahusat
bivdet maid Sámedikki nammadit áirasiid fágaráđiide,
stivrraide ja stivrajoavkkuid miellahttun mat galget ovddastit ja
vuhtii váldit sámi
beroštumiid. Nu leat dat áirasat
deaŧalaš eavttuidaddit ráđđehusa
dearvvašvuođa- ja
sosialpolitihkas.
Daid doarjjaruđaid bokte
maid juhket báikkálaš prošeavttaide
fylkkagielddain ja gielddain lea maid Sámedikkis váikkuhanvejolašvuohta dearvvašvuođa- ja
fuollabálvalusas sámi álbmogii.
Sámediggi lea maŋimus
jagiid ožžon
measta 6 milj. ruvnno juohke jagi iežaset
dearvvašvuođa-
ja fuollasuorggi bargui. Daidda prošeaktaruđaide maid
Sámediggi lea juolludan
heivehit dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusaid sámi álbmogii
lea duogážin NOUs
1995:6 Plan for helse- og sosialtjenester for den samiske befolkning.
NOU dagai oainnusin ahte sámi
dearvvašvuođa vuostáiváldiin
ja Norgga dearvvašvuođabálvalusas
ledje stuora hástalusat
go galge guđetguimmiideaset
ipmirdit. Dan barggu čuovvoledje
Stoltenberg I-ráđđehusa doaibmaplánas.
Máŋggabealatvuohta
ja ovttadássásašvuohta.Dan doaibmaplána
mielde čuvvo prošeaktaruđat
maiguin sáhtte bidjat johtui
muhtin doaibmabijuid plánas. Sámediggi
lea mearridan njuolggadusaid prošeaktaruđaid
ektui ja daid njuolggadusaid mielde, de mearrida Sámediggeráđđi
juohke jagi makkár nannensurggiide bidjet
ruđaid. Go meannudit ohcamušaid,
de deattuhit nannet doaimmaid viidát
geográfalaččat
ja ahte galget doarjut iešguđet
fágasurggiid dearvvašvuođa-
ja sosialsuorggis. Juolluduvvon prošeaktaruđat
maŋemus jagiid leat čadnojuvvon
dakkár surggiide go:
áhpehisvuohta,
riegádahttin ja mánnaoažžun-fuolla.
Nuorat ja gárrenvuohta.
Dearvvašvuođabálvalusaid
heiveheapmi sámi álbmogii.
Dulkonbálvalusaid
ráhkadeapmi sámi álbmogii
mas deattuhuvvo dearvvašvuođabálvalus.
Boarásnuvvan ja
boarisvuođafuolla mas erenoamážit
gehččet demeansafuola.
Geahča maiddái
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa
11. čuoggá.