10.2 Mánáidáittardeaddji
Mánáidáittardeaddji
lea buot Norgga mánáid áittardeaddji, maiddái
sámi mánáid. áittardeaddji
oppalaš bargodoaimmat lea sihkkarastit
buot mánáide
Norggas buori bajásšaddama
ja sihkkarastit vuoigatvuođaid
mat sis leat ONa mánáidkonvenšuvnna
bokte. Diet bargu dahkkojuvvo earret eará nu
ahte gozihuvvo dan sihkkarvuođafierpmádaga doaibman
mii galgá váldit
vára mánáin
servodagas. Mánáidáittardeaddji
bargu buoridit mánáid
vuoigatvuođaid oppalaččat
boahtá maid ávkin sámi
mánáide
ja nuoraide. Go mánáidáittardeaddji čalmmustahttá daid
surggiin main mánáid vuoigatvuođat
eai leat doarvái vuhtiiváldojuvvon,
de dat bargu lea maid sámi
mánáid
várás. Váldobargu
lea olahit duohta ovttadássásaš meannudeami
ja hehttet vealaheami.
Mánáidáittardeaddjis
lea Mánáidkonvenšuvnna artihkkala
30 bokte ovddasvástádus čuovvolit sámi
mánáid
ja nuoraid vejolašvuođa
bealuštit iežaset kultuvrra. áittardeaddjis
lea dasto sihke oppalaš ovddasvástádus
ja erenoamáš ovddasvástádus sámi
mánáin
ja nuorain. 1994:s bijai Mánáidáittardeaddji
virgái sierra sámi
konsuleantta geas lei bargobáiki
Sámedikkis. Konsuleantta
bargu lei vuhtiiváldit sámi
mánáid
ja nuoraid vuoigatvuođaid.
Barggu čoahkkáigesse
ja loahpahedje guovtti raporttas 1995:s. «Ovttaláganat
dego muohtačalmmit»,
mii govvii Norgga sámi mánáid
ja nuoraid dili.
Maŋŋil
daid raporttaid leat Mánáidáittardeaddjis
leamaš fásta
jahkásaš čoahkkimat Sámedikkiin
digaštallat iešguđetlágan áššiid mat
gusket sámi mánáide
ja nuoraide. Mánáidáittardeaddji
lea maid finadan iešguđet
guovlluin gos sámit orrot
ja ságastallan mánáidsuodjalusa,
psyhkalaš dearv-vašvuođasuodjalusa
ja skuvlasuorggi fágaolbmuiguin,
ja maid finadan máŋgga
sámi mánáidgárddis. áittardeaddji lea
maid juohke jagi oassálastán bajásšaddan-
ja mánáidgárdekonferánssain sámi
mánáid
birra.
áittardeaddji lea ovttasbarggus Sámedikkiin
ja fágalbmuiguin háhkan
ollu máhtu áigeguovdilis čuolmmaid
birra sámi mánáid bajásšaddamis. áittardeaddji
lea maŋimus jagiid bargan
ee. čuvvovaš fáttáiguin:
sámi
mánáid vejolašvuođat
váldit vára iežaset
kultuvrras go fárrehuvvojit fuollaruktui
sámi giellaoahpahusa
kvalitehta
sámi mánáide
psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalus
boazodoalu- ja njuovvanráddjemat
mat hehttejit mánáid
beassamis vásihit ja oahppat
hálddašit deaŧalaš oasi
sámi kultuvrras, earret
eará danne go mánáidgárdemánát
eai beasa leat mielde njuovadettiin
nannet ja ovddidit sámi
identitehta dain guovlluin gos leat vátnásat sápmelaččat
defineret sámi identitehta
olggobeale árbevirolaš sámi
ealáhusaid
2007:s álggahii Mánáidáittardeaddji
muhtin prošeavtta maid gohčodit «sámi
mánáid
ja nuoraid mieldedoaibman vuoigatvuohta» Prošeakta
lea ovttasbargu gaskal Ruoŧa,
Norgga ja Suoma mánáidáittardeddjiid.
Dan prošeavtta mihttomearri lea
ahte sámi mánát
galget oažžut vejolašvuođa
iežaset vásáhusaid
gaskkustit go lea sáhka mánáid
vuoigatvuođain mat leat čállojuvvon
mánáidkonvenšuvnna
30. artihkkalii. Mánáidáittardeaddji
hálida oahppat dán
golmma riikka sámi mánáid
dili dovdat ja dovdáhit váttisvuođaid
nu movt mánát daid
oidnet. Mánáidáittardeaddji hálida
muitalit mánáid vásáhusaid
ja evttohusaid Davviguovlluid politihkkáriidda,
bálvalusolbmuide ja mearrideddjiide
vai sámi mánáid sadji
buorránivččii
servodagas. Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
lea Mánáidáittardeaddji
evttohusa mielde ožžon
ovtta miellahtu prošeavtta
stivrenjovkui. Prošeaktaraporta
lea gárvánan
2008 cuoŋománu.
Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta
nannii 2007:s Mánáidáittardeaddji
bušeahta sihkkarastin dihte
buoret gelbbolašvuođa
sámi áššiin. áittardeaddjis
lea 2008 rájes iežas
ráđđeaddi
geas lea fágalaš ovddasvástádus sámi
mánáin
ja nuorain, nationála unnitlohkoálbmogiin
ja dain mánáin
geain lea máŋggakultuvrrat
duogáš.
Ráđđeaddi rolla
sámi mánáid
ektui lea vuhtii váldit
sámi perspektiivva daid čuolmmaid
oktavuođas maiguin Mánáidáittardeaddji
bargá. Mánáidáittardeaddji
hálida nannet iežas
barggu sámi mánáid
ja nuoraid ektui. Mánáidáittardeaddjis ii
leat sámegielat bargi kántuvrras,
muhto son lea ásahan oktavuođa
jorgaleddjiiguin geat adnojuvvojit go áittardeaddjái bohtet
reivvet sámegillii.
Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta áigu
sihkkarastit ja nannet sámi mánáid
vuoigatvuođaid ja danne áigu
ain leat fárus nanneme Mánáidáittardeaddji
gelbbolašvuođa
sámi áššiin.