12.2.2 Sámi joatkkaoahpahus
Sápmelaččain
geat leat čađaheamen
joatkkaoahpahusa lea vuoigatvuohta oažžut
sámegiela oahpahusa, gč.
oahpahuslága § 6 – 3.
Sihkkarastin dihtii ahte sámegielat
oahppit/oahpahallit joatkkaoahpahusas ožžot
dan oahpu maid sis lea vuoigatvuohta oažžut,
addojuvvojit sierra doarjagat dien ohppui. 2007 giđa
ledje 285 oahppi/oahpahalli joatkkaoahpahusas geaid vuođul
addojuvvui sámegiel oahppodoarjja
1.
Dat lea hui veaháš njiedjan
2006 rájes, go ledje 305
oahppi ja 5 fágaoahppi mat
ledje doarjjajuohkimii vuođđun.
Sámegiel oahpahus addojuvvo čieža
joatkkaskuvllas ja golmma priváhta
skuvllas. Eanaš oahppit/fágaoahppit
leat Finnmárkkus (139) ja Romssas
(92). Oslos ledje 2007:s golmmas ja Akershusas okta oahppi/fágaoahppi
geain lei sámegieloahpahus.
Nordlánddas ledje oktiibuot
38 geain lei sámegiel oahpahus.
Sin gaskkas ledje 11 geain lei julevsámegiel oahppu,
23 davvisámegiel ja njealjis
geain lei lullisámegiel
oahpahus. Hedmárkkus, Lulli-Trøndelágas
ja Davvi-Trøndelágas addojuvvui
lullisamegillii oahppu. Namuhuvvon fylkkain ledje guokte, guokte
ja gávcci oahppi.
Govus 12.3 Joatkkaskuvllaid sámegiela
oahpahus
Departementii eai leat boahtán
dieđut mat muitalivčče
ahte oahppit eai oaččo
dan sámegiel oahpu joatkkaskuvllain
maid sis lea riekti oažžut,
muhto leat boahtán dieđut
mat muitalit ahte muhtun guovlluin leat stuora hástalusat čadnon
dasa movt organiseret buori ja heivehuvvon oahppofálaldaga.
Sivvan dasa leat beare moadde oahppi ja unnán
oahppan oahpaheaddjit.
Tabealla 12.3 Stáhta sámi
joatkkaskuvllaid ohppiid lohku
Fálaldagat
skuvlajagis 2007/2008 | Sámi
jtk.skuvla ja boazodoalloskuvla | Sámi
jtk.skuvla Kárášjogas |
---|
Sámegiella
vuosttašgiellan, | 68 | 44 |
Sámegiella
nubbigiellan, dássi 2 ja
3 | 7 | 40 |
Sámegiella
vuosttašgiellan, R94
mielde | 13 | 12 |
Sámegiella
vierisgiellan | | 2 |
Oktiibuot | 88 | 98 |
Gáldu: Sámi joatkkaskuvla
ja boazodoalloskuvla Guovdageainnus ja Sámi
joatkkaskuvla Kárášjogas.
Buot oahppit ožžo
oahpu davvisámegillii.
Dilli orru leamen nu ahte šaddá eanet ja
eanet beroštupmi sámegielohppui,
erenoamážit
riddoguovlluin, gos dađistaga
eanebut válljejit sámegiela nubbigiellan.
Lea dehálaš doaimmahit doarvái
dieđuid ohppiide, váhnemiidda
ja skuvlaoamasteddjiide, vai buohkat ožžot
dihtosii makkár vuoigatvuođat
ja ortnegat leat gávdnamis,
ja movt daid áimmahuššat.
Go šaddagoahtá eanet
beroštupmi válljet
sámegiel oahpahusa, de gáibidišgohtet
maid dađistaga buoret fálaldagaid.
Departemeanta áigu ge ain čuovvut
ovdáneami ja gozihit ahte addojuvvojit
fálaldagat ohppiid vuoigatvuođaid
mielde.
12.2.2.1 Stáhta sámi
joatkkaskuvllat
Stáhta sámi
joatkkaskuvllat, Sámi joatkkaskuvla
Kárášjogas
ja Sámi joatkkaskuvla ja
boazodoalloskuvla Guovdageainnus, ásahuvvojedje
ja bohte johtui dan áiggi
go stáhta rievdadišgođii
iežas sámepolitihka. álbmogii
badjánii fuomášupmi ahte
lea dárbu láhčit oahppofálaldagaid
nu ahte dain vuhtiiváldá maid
sámegiela ja kultuvrra. Stáhta
sámi joatk-kaskuvllain lea
ge dehálaš sadji
dan barggus ahte deavdit álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid.
Golggotmánu 13. beaivvi
2006 ledje 221 oahppi
2 dien guovtti stáhta
sámi joatkkaskuvllain, gos
ožžot
oahpu davvisámegillii vuosttaš-
ja nubbigiellan ja amasgiellan.
Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas
fállá maid gáiddusoahpahusa
davvisámegillii. Dasa lassin
leat skuvllain ollu eará fálaldagat lohkanráhkkanahtti
oahpahusas ja ámmatfágain.
Kvalvik-lávdegoddi čielggadii
2002:s dien guovtti stáhta
sámi joatkkaskuvlla hálddašanovddasvástádusa,
ja evttohii sirdit ovddasvástádusa Sámediggái.
Gulaskuddancealkámušaid
ja goappešüd beliid ođđa
ságastallamiid vuođul, nammadii
departemeanta 2006:s bargojoavkku guorahallat ášši
viidáseappot. Joavkkus leamaš mielde
ovddasteaddjit Sámedikkis,
Oahpahusdirektoráhtas ja Máhttodepartemeanttas.
Raporttas daddjo earet eará: «Ollislaš árvvoštallama
vuođul […] evttoha
bargojoavku ahte sámi joatkkaskuvllaid
hálddašeapmi sirdojuvvo
fylkkasuohkanii[…].»
3 áššiin
galgat viidáseappot bargat
ovttasráđiid
Sámedikkiin.
Sámedikki mearrádusain
oaidná ahte leat bivdán
Sámediggeráđi čielggadit
dakkár hálddašanmálle
gos Sámediggi lea stáhta
sámi joatkkaskuvllaid hálddašanorgána,
ja ahte ásahuvvošii
sierra orgána Sámedikki
hálddahussii mii galgá bargat
sámi skuvla- ja oahpahusgažaldagaiguin.
Dassážiigo
diet gažaldagat leat čielggaduvvon
ja dassážiigo Sámediggi
lea gárvvis badjelasas váldit
skuvllaid hálddašeami,
de cealká Sámediggi
ahte stáhta sámi
joatkkaskuvllat ain bissot Oahpahusdirektoráhta
vuolde. Sámediggeráđđi áigu álggahit ráđđádallamiid
Máhttodepartemeanttain dáid
gažaldagain.
Lassin dasa ahte áššis
galgá ráđđádallat
Sámedikkiin, de áigu
Máhttodepartemeanta maid oažžut mielde
Finnmárkku fylkamánne
ja Finnmákku fylk-kasuohkana, geahčadit
movt stáhta sámi
joatkkaskuvllaid hálddašanovddasvástádusa buoremusat
galggašii áimmahuššat.