13.1.2 Oahpaheaddjeoahppu
Allaskuvllas lea našunála ovddasvástádus
sámi dábálašoahpaheaddje-
ja ovdaskuvlaoapheaddjeoahpus. Ođđa,
molssaevttolaš modealla
oahpaheaddjeoahpu várás
lea ovdánahtton ja váldui atnui
sisaváldimis jagi 2005 čavčča.
Modealla lea ráhkaduvvon
našunála
rámmaplánaid vuođul,
muhto sierra profiillain sihkkarastin dihte guoskevašvuođa
sámi servodahkii. Lea deattuhuvvon
ahte juohke oahppojagis galgá leat
sierra fágalaš profiila
mas leat iešguđelágán fáttát
guovddážis.
Vuosttaš oahppojahki lea
oktasaš sihke dábálaš ja
ovdaskuvlaoahpaheaddjestudeanttaide, ja lea maiddái vejolašvuohta
oktiiorganiseret fágaid goalmmát
oahppojagi. Ođđa
modealla lasiha studeanttaid vejolašvuođaid čiekŋudit
iežaset oassái
mii lea válljenfriddja oahpus
ja seammás dahkat ásahusa
resursageavaheami beaktileabbon.
Allaskuvllas lea sisaváldin dábálašoahpaheaddjeohppui
ja ovdaskuvlaoahpaheaddjeohppui juohke nuppi jagi. Jagi 2007 ledje
registarastojuvvon 14 studeantta dábálašoahpaheaddjeoahpus.
Registrerejuvvon studeanttaid lohku lea niedjan áigodagas
2003 – 2007, seamma guoská ohcciidlohkui.
Jagi 2007 ledje 18 ohcci sámi dábálašoahpaheaddjeohppui,
ja jagi 2005 ledje fas 23 ohcci. Ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpus ledje
jagi 2007 registrerejuvvon 7 studeantta. Registrerejuvvon studeanttaid
lohku čájehuvvo
maiddái dás
leame niedjan. Sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjeohppui
ledje 2007 21 ohcci, ja 2006 ledje fas 10 ohcci. Maiddái
ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu ohcciid lohku lea niedjan.
Sámediggi mearrida sámegielfága
rámmaplána
oahpaheaddjeoahpus. Oahppu lea dohkálaš virggiide maiddái
dárogielat mánáidgárddiin
ja vuođđoskuvllain.
Sámi allaskuvla oahpaheaddjeoahppu
addá maiddái
oahpahangelbbolašvuođa
oahpaheaddjin Ruoŧas ja
Suomas. ásahusa našunála
ovddasvástádus
sisttisdoallá maiddái
oktiiordnenovddasvástádusa
lullisámegiela ja julevsámegiela
hárrái
Davvi-Trøndelága
ja Budeaju allaskuvllain.
Sámi allaskuvla lea ollu
jagiid ovddidan ođđa,
molssaevttolaš oahppanvugiid ja
-metodaid mat leat vuođđuduvvon
fievrridahtti studeanta-PCaide ja árppohis
kommunikašuvdnii. Teknihkalaš ja
pedagogalaš IKT-geaveaheapmi
ovttasbargguin praktihkalaš surggiin
lea okta deaŧaleamos gelbbolašvuođasurggiin
allaskuvllas oahpaheaddjeoahpu siskkobealde. Oinnolaš boađusin
dán ovdáneamis oaččui
Sámi allaskuvla Oahpahus-
ja dutkandepartemeantta oahppokvalitehtabálkkašumi
jagi 2005.
Allaskuvla lea áŋgiruššan ovdánahttit
joatkkaoahppofálaldagaid sihke
dábálaš oahppofálaldahkan
ja gáiddusoahpahussan vuođđoskuvlla
ja mánáigárddiid
oahpahed- djiide sámi guovlluin.
Sámi allaskuvlii lea maiddái
addon ovddasvástádus
ja resurssat oktiiordnet sámi
fágaid fierpmádaga
Máhttoloktemis. Sámi allaskuvlla
oahppofálaldagat leat danne guovddáš váikkuhangaskaoamit sihkkarastin
dihte bures oahppan bargiid mánáidgárddiide
ja skuvladoibmii sámi guovlluin.
Sámi allaskuvllas lea maiddái
gelbbolašvuohta ja vejolašvuohta
fállat joatkkaoahppokurssaid
sámi kultuvrra ja sámi
diliid birra skuvlaeaiggádiidda
olggobealde sámi guovllu.
Dan oktavuođas go dalá dábálašoahpaheaddjeoahppu galgá geahčaduvvot, áigu Máhttodepartemeanta árvvoštallat guđe
ládje sáhttá nannet sámi
historjá- ja kultur- ipmárdusa oahpu
ođđa
rámmaplánas.
Ráđđehus áigu árvvoštallat
man ávkkálaččat
stipeandaortnegat leat váikkuhan-
gaskaoapmin oaččohit
eanebuid álgit sámi oahpaheaddjeohppui.