13.2 Romssa universitehta
Romssa universitehtas lea našunála ovddasvástádus
eamiálbmogiidda guoski dutkamis,
oahpahusas ja gaskkusteamis. Sámi
dutkan ja máhttohuksen,
oahpahus ja gaskkusteapmi sámi
diliid birra lea Romssa universitehtii leamaš guovdil
dan ásaheami rájes,
ja universitehtas lea váldoovddasvástádus
oahpahusas ja dutkamis sámi álbmoga
várás ollu
fágaid siskkobealde. Universitehtas
lea ovddasvástádus
addit oahpu vuođđogitta
bajit dássái
eanas fágasurggiid siskkobealde
nugo realfágain, humanisttalaš fágain,
servodatfágain ja ollu profešuvdnaoahpuin. Eanaw
fágasuorggit sisttisetdollet maiddái
oahppofáttaid main leat
earenoamážit álgoálbmot-
ja sámi váttisvuođat guovddážis.
Universitehta dutkanbiras lea našunála,
ja muhtun fágasurggiin riikkaidgaskasaš nákcan
sámi ja álgoálbmotoahpu
dáfus. Sámi dutkamiid
guovddážis,
mii ásahuvvui jagi 1990,
lea bajimus ulbmil ovddidit oahpahusa ja dutkama sámi
diliid birra universitehtas, oktiiordnet doaimma, movttidahttit fágaidgaskasaš doaimma
ja geasuhit eanebuid sámi
dutkamii. Leat plánat ovddosguvlui
dahkat Sámi dutkamiid guovddáža
dábálaš álgoálbmotdutkama guovddážin.
Sámi oahpahus ja dutkan
leat universitehta áŋgiruššansuorggit.
Universitehta 2000 – 2010 áigodaga
strategiijaplánas leat ollu
doaimmat nannet sámiide
ja álgoálbmogiidda
guoski dutkama ja oahpu. Earret eará ásahuvvui álgoálbmotoahpu
masterprográmma mas leat eamiálbmotfáttát
historjjá, jussa, sosialantropologiija
ja humaniora siskkobealde. Lea maiddái ásahuvvon prográmma
boazodollui guoski dutkamii ja mátkedoarjjaortnet
sámi master- ja doavttergrádastudeantattaide.
Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš ásahuvvui
jagi 2001 dalá Sosiala-
ja dearvvašvuođadepartemeantta
ruhtademiin. Guovddáš lea čadnon
Romssa universitehta servodatmedisiinna instituhttii ja doaimmaha dearvvašvuođa-
ja eallindili dutkamiid guovlluin main leat sápmelaččat.
Universitehta lea ain áidna ásahus
mii addá oahpu sámegielas
buot dásiin. Universitehtas
lea dainna duogážiin
earenoamáš ovddasvástádus sámegielas
dutkiid oahpaheamis. Sámegiela
viidáset ovdánahttin
ja seailluheapmi, oktan lullisámegielain
ja julevsámegielain main
leat hui unna fágabirrasaččat,
ferte leat guovddážis
ja dáhpá-
huvvat lagaš ovttasbargguin
Sámi allaskuvllain, Budeaju
allaskuvllain ja Davvi-Trøndelága allaskuvllain.
Bargiid háhkan alit virggiide sámegielas
lea leamaš váttis.
Universitehta lea dál bidjan
professor II:ža sámi
gielladiehtaga virgái, geas
lea váldovirgi Upmi universitehtas.
Oalle stuora oassi sámi álbmogis odne
ii máhte hupmat sámegiela.
Dan dihte lea stuorra jearru sámegielkursii álggahalliid
várás.
Romssa universitehta lea ovdal fállan
dakkár oahpu, muhto lea
dál pláneme
bachelorfálaldaga sámegielas
vierisgiellan. Universitehta lea maiddái
mearridan ásahit sámi leksikografiija
ja giellateknologiija guovddáža
(Senter for samisk språkteknologi). Dát
lea dakkár prošeavtta bistevažžan
dahkan maid Norgga dutkanráđđi
ruhtadii ja mii álggahuvvui
jagi 2001.
Universitehta lea ožžon
guokte stipendiahtavirggi áimmahuššat sámi
oahpahusovddasvástádusa.
