14.1.2 Bargu Norggas
Sd.dieđ. 34 (2001 – 2002)
Kvalitehtaođastus.
Alit sámi oahpahusa ja dutkama
birra, deattuhii ahte árbedieđut doložis
jo leat leamaš sámekultuvrra vuođu
oassi. Dieđáhus
deattuhii maiddái ahte sámi
dutkan mii vuodduduvvá dákkár
diehtovuđđui,
sáhttá mávssolaččat
váikkuhit akademalaš dutkamii
dan láhkai ahte olbmot áddešgohtet
geavadii guoski dieđuid buorebut.
Dákkár
dieđut sáhttet šaddat
mearrideaddji eaktun dasa ahte sámi
giella, kultuvra ja ealáhusheiveheapmi
seilot ja ovdánit.
Máŋgga
prošeavttas mat ožžo
doarjaga Norgga dutkanráđi
sámi dutkama loahpalaš prográmmas
maid Máhttodepartemeanta
ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta dorjo, leat uhcit eanet
leamaš árbedieđut
fáddán.
Dan láhkai lea vejolaš dadjat
ahte prográmma lea máŋgga
suorggis váikkuhan árbedieđu duođašteapmái,
earret eará boazodoalus
ja resursaávkkástallamis. árbediehtu
galgá leat áŋgiruššansurggiid
gaskkas Norgga Dutkanráđi
sámi dutkama ođđa
prográmmas (2007 rájes). Dutkanráđđi
lea maiddái geahččaleamen
ovttastit sámi oainnuid
iežas prográmmadoaimma eará osiide,
gč. kap. 12.5.1.
Dieđáhusa čuovvoleami
oasis lea bargojoavku golmma ásahusa,
Romssa universitehta, Sámi
allaskuvlla/Davviriikkaid Sámi
Istituhta ja Finnmárkku
allaskuvlla, ovddasteaddjiiguin čađahan čielggadeami
sámi alit oahpu ja dutkama
ovttasbarggu birra. Bargojoavku lea evttohan árbedieđu
oktan fáddán máŋgga
fáttá searvái
main sáhtášedje
ovttas bargat dutkama oktavuođas
(gč.
kap.
12.3.4).
Ealáhusovddideami ja árvobuvttadeami
iešguđetlágan
ortnegiin eanadoallošiehtadusas
addet doarjaga earret eará báikkálaš biebmokultuvrra ovddideapmái,
mii maiddái sáhttá sisttisdoallat álgoálbmotkultuvra.
Boazodoallošiehtadusas várrejuvvojit
jahkásaččat
ruđat DjO-doibmii, ja dás
lea sámi boazodoallodiehtu
strategalaš fáddá. Maŋimus
guokte jagi leat várren
0,5 milj. ruvnnu jahkái
duođaštit
ja ovddidit boazodoallonissoniid árbedieđu.
Ulbmil lea ovddidit dieđu
geavaheami fitnodatásaheapmái
ja oahpahussii.
Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága-
ja gaskkustanguovddáš (gč.
kap. 1.5.3) lea ovttasráđiid
Association of World Reindeer Herders vuolggahan ja álggahan prográmma «EALAT».
Dat galgá riikkaidgaskasaš polárajagi
prográmman geahčadit
mo dálkkádatrievdamat
váikkuhit boazoguohtu-miidda.
Prošeavtta dehálaš ulbmil
lea ovttaidahttit árbedieđuid
dieđalaš dieđuiguin (gč.
kap. 12.5.2.).
árbedieđu
lea vejolaš fállat máŋgga
oahpu/oahppofáttá oassin
ja máŋgga
mearrin, ovdamearkka dihtii:
Oahppofáddá mii
erenoamážit čalmmusta árbedieđu – nu
mo Sámi allaskuvllas – duodji,
sámi biebmoárbevierru, váikkuhusiskan álgoálbmotperspektiivvain
(Impact Assessment With Indigenous Perspectives), álgoálbmotfilosofiija,
juoigan ja muitaleapmi.
Oahppu mas sáhttet
leat fáttát mat
gusket sámi/máŋggakultuvrralaš diliide,
ja mas sáhttet leat dakkár
válljenvejolaš fáttát
mat erenoa-mážit čalmmustit
sámi diliid/máŋggakultuvrralaš dieđu, ovdamearkan árbedieđu
dakkár fágaid
oassin go sámegiela, oahpaheaddjioahpu
ja journalistaoahpu oassin.
Finnmárkku allaskuvllas
lea bachelor- ja masteroahppu mátkeealáhusas
ja hoteallafágain dakkár
válljenvejolaš fáttáiguin
go kulturárbeturismmain
dahje guossoheadddjiin ja gussiin.
Oahppit sáhttet
ieža ge válljet čuolbmačilgehusaid
mat gusket sámi dilálašvuođaide oppalaččat
dahje árbedihtui erenoamážit
iežaset master- dahje bachelorbarggus.
Romssa universitehtas leat buot fakultehtain oahppofáttát
mat erenoamážit
leat sámi diliid birra ja máŋggakultuvrralaš diliid
birra, ja lea vejolaš váldit
dutkioahpu sámi/álgoálbmotgullevašvuođain.
Oahppit sáhttet válljet čuolbmačilgehusaid
mat čatnasit árbedihtui.