14.2 Kultturdovddahemiid ja vuoiŋŋalaš kulturárbbi
suodjaleapmi
14.2.1 Sámi kulturdovddahemiid dahkkivuoigatvuođaid suodjaleapmi
Sámi kulturdovddaheamit
leat suodjaluvvon vuoigŋadaguslága
vuođul jus dat leat «vuoigŋadahkosat»,
dat mearkkaša jus dat leat
dahkkojuvvon iehčanas ávdnejeaddji
vuoigŋanávccaiguin. Vuoigŋadagusláhka
addá vuoigŋadahkkái
oktovuoigatvuođa máŋget
dahkosa, ja dan almmuhit (dainna loaiddastit, bidjat dan internehttii). Vuoigŋadaguslágas čuovvu maiddái
ahte go dagus geavahuvvo, de galgá vuoigŋadahkki
namma boahtit ovdan, ja ahte dahkosa galgá gieđahallat gudnejahttimiin.
Sámi dahkosiid ektui
fertejit vuoigatvuođat dulkojuvvot
sámi árbevirrui: Lága
mielde lea son guhte lea vuoigŋadahkki
maiddái dahkosa eaiggát.
Sámi riekteárbevieru
mielde lea son gean juiget luođis,
luođi «eaiggát»,
ja son dat ferte addit lobi dan geavahit eara láhkai
go dušše
juoigat dan. Dalle orru leamen lunddolaš dulkot
vuoigŋadaguslága nu
ahte dan gean luođis juiget,
dego livččii
ožžon
vuoigatvuođaid iežas
luohtái.
Lea sierra sámi vuoigatvuođalašorganisašuvdna, Sámikopiija,
mas lea kontuvra Kárášjogas.
14.2.2 Riikkaidgaskasaš bargu árbevirolaš kulturdovddahemiid
ja árbedieđu
suodjaleami birra WIPOs
árbediehtu ja kulturdovddaheamit
leat sámi kultuvrra ja identitehta
dehálaš oasit. árbevirolaš kulturdovddaheamit sáhttet
leat juoigan, muitalančehppodat
ja duodji. Muhtun árbevirolaš kulturdovddahemiid
suodjala vuoigŋadagusláhka
(mii gusto 70 jagi maŋŋágo
vuoigŋadahkki lea jápmán),
eará kulturdovddaheamit fas
leat suodjalusa haga, ja dat gullet sámi
kultuvrra oktasašárbái.
Gealddut ja riiddut sáhttet
bohciidit go iešguđetlágan
fámut háliidit
sámi kulturárbbi
osiid ja sámi árbedieđu
jorahit gávpin.
Jagi 2000 ásahii organisašuvdna WIPO
(World Intellectual Property Organization) lávdegotti
mii galggai čielggadit genehtalaš resurssaide, árbedihtui
ja folklorii (árbevirolaš kulturdovddahemiide) guoski
gažaldagaid (GRTKF). Lávdegotti ásahedje
dannego máŋga
riiddu čuožžiledje
geavahan- ja gávpevuoigatvuođaid
geažil genehtalaš resurssaide, árbedieđuide
ja folklorii/árbevirolaš kulturdovddahemiide.
Sihke Norga ja sámi organisašuvnnat (Sámiráđđi
ja Sámikopiija) oassálastet árjjalaččat lávdegotti
bargui. Lávdegotti barggus leat
leamaš viehka garra vuostálasvuođat
gaskal ovddádusriikkaid
ja industriijariikkaid, seammás
go álgoálbmotorganisašuvnnat
leat leamaš duhtameahttumat
ovdáneami njoahcivuođa
geažil. Norga lea geahččalan
doaibmat soabaheaddjin, ja lea earret eará lágidan
seminára válljejuvvon
oassálastiiguin jagi 2006
ja lea buktán konkrehta
kompromissaevttohusaid lávdegottis.
Ain lea eahpečielggas mii šaddá lávdegotti
barggu boađusin. Lea ráhkaduvvon
teakstaevttohus sihke árbedieđu
ja árbevirolaš kulturdovddahemiid/folklora
rievttálaš suodjaleapmái,
muhto miessemánus 2008 lea
ain sierramielalašvuohta
das galget go ollenge addit riikkaidgaskasaš geatnegahtti
njuolggadusaid dahje rávvemiid.
Dattetge lea bargu leamaš ávkkálaš váttisvuođaid kártema
ja čielggadeami oktavuođas.
Lávdegoddi váikkuha maiddái
eanet riikkaidgaskasaš diđolašvuhtii
ja diehtojuohkimii stáhtaid
ja regiuvnnaid sierranas čovdosiid
birra das mo galggašii suodjalit árbedieđu
ja kulturdovddahemiid.
14.2.3 UNESCO-konvenšuvdna vuoiŋŋalaš kulturárbbi
suodjaleami birra ja UNESCO-konvenšuvdna šláddjiivuođa
ja kulturdovddahemiid suodjaleami ja ovddideami várás
Stuorradiggi mearridii juovlamánus
2006 ahte Norga galgá vuolláičállit
guokte UNESCO-konvenšuvnna –
Konvenšuvnna
vuoiŋŋalaš kulturárbbi
suodjaleami birra (Sd.prp. 73 (2005 – 2006))
ja
Konvenšuvnna šláddjiivuođa
ja kulturdovddahemiid suodjaleami ja ovddideami várás (Sd.prp.
nr. 76 (2005 – 2006)) mat leat dehálaččat árbedieđu
hárrái.
Guktot konvenšuvnnat doaibmagohte
Norggas cuoŋománu
17. beaivvi 2007.
Konvenšuvnnaid vuolláičállima
oktavuođas lea guktuid konvenšuvnnaid
dáfus leamaš erenoamáš dehálaš čalmmustit
Norgga álgoálbmogiid
ja nationála unnitloguid árvvoštaladettiin
ollašuhttá go
Norga konvenšuvnna gáibádusaid. Goappašiid
konvenšuvnnain válddahallojuvvojit álgoálbmogiid
kulturdilit nu ahte dat addá buori
vuođu ovddidit kulturpolitihkalaš doaibmabijuid
erenoamážit
sámi álbmoga dárbbuid
ektui.
Konvenšuvnnas
vuoiŋŋalaš kulturárbbihárrái
lei oktavuohta álgoálbmogiidda
ja nationála unnitloguide
guovddážis
máŋgga
gulaskuddancealkis. Earret eará čujuhuvvui
ahte lea stuorát dárbu
suodjalit sámiid
ja nationála unnitloguid
vuoiŋŋalaš kulturárbbi
go earáid vuoiŋŋalaš kulturárbbi.
Mii guoská sámi
diliide, namahuvvojedje Sámi
arkiiva ja sámi dávvirvuorkkát
sámi njálmmálaš árbeávdnasiid
vejolaš diehtočohkkejeaddjin
ja diehtovurkkodeaddjin. Daddjojuvvui dat ge ahte sámegiella galgá eambbo
geavahuvvošgoahtit dán
barggus. Dan lassin deattuhuvvui ahte eambbo galggašii
vuhtiiváldit iešguđetlágan
joavkkuid vuoigatvuođa hálddašit
iežaset kultuvrra. Buot
dát cealkámušat
váldojuvvojit mielde Kultur-
ja girkodepartemeantta viidáset
bargui go dat čuovvola vuoiŋŋalaš kulturárbbi
konvenšuvnna vuolláičállima.
Konvenšuvdna
kultuvrralaš šláddjiivuođa
birra čalmmustahttá garrasit
ahte kulturdovddahemiid suodjaleapmi ja ovddideapmi sisttisdoallá buot
kultuvrraid ovttadássasašvuođa
dohkkeheami ja buot kultuvrraid árvvus
atnima, ja dát guoská earret
eará álgoálbmogiid
kultuvrraide. Konvenšuvnna
vuolláičállimiin dovddastit
oasehasat árbedieđuid mávssolašvuođa vuoiŋŋalaš ja ávnnaslaš riggodatgáldun,
ja ahte dát diehtu váikkuha
positiivvalaččat
ceavzilis ovdáneapmái,
ja vel dasa ahte lea dárbu
dán suodjalit ja ovddidit
soahppevaš vugiid mielde.
Konvenšuvdna čalmmusta
maiddái man dehálaš kultuvrraid
eallinvuoibmi lea buohkaide, ja álgoálbmogiidda
ge, nu go dat dovddahuvvo sin friddjavuođas ávdnet,
gaskkustit ja gilvit sin árbevirolaš kulturdovddahemiid
ja go dan besset dahkat de váikkuhit
iežaset ovdáneapmái
ge.