15.2 Sámi kultuvra Kultur-
ja girkodepartemeantta ortnegiid vuolde
Stáhta galgá áimmahuššat iešheanalaš ovddasvástádusa sámi
kultuvrii, bajitdási našuvnnalaš kulturpolitihka
bokte mii maid fátmmasta
sámi kultuvrra. Dasa gullet juolludeamit
stáhtalaš doaimmaide,
doarjagat dáidda- ja kulturásahusaide
ja ovttaskas dáiddáriidda,
ja doarjagat investeremiid-da. Dán
dieđáhusas
addojuvvojit ovdamearkkat mot sámi
kultuvra čalmmustahttojuvvo
daid ortnegiid bokte.
Nationála ortnegat fátmmastit
earret eará Norgga kulturfoandda
ruhtajuolludemiid, dáiddárstipeanddaid,
Kultuvrralaš skuvlalávkka
ja kulturviesuid. Eiseválddiin
lea maid erenoamáš ovddasvástádus
sámegillii sámegiela
giellanjuolggadusaid ovddasvástádusa
bokte.
Earret mottiin spiehkastagain leat ásahusat
ja ortnegat main lea čielga
sámi sisdoallu biddjon Sámedikki
hálddašeami vuollái.
Dáiddárat
ja kulturbargit geat ohcet doarjaga Sámedikki hálddašanortnegiin,
sáhttet maid ohcat doarjaga
nationála ortnegiin. erenoamážit
lea dat dehálaš vai sihkkarastá ahte hálddašanovddasvástádusa
sirdin Sámediggái
ii dagat ahte sámi kultuvra
marginaliserejuvvo.
Norgga kulturpolitihkas lea eaktun ahte kvalitehta lea buorre,
muhto ii ovttabeallásaš. Kvalitehtaárvvoštallan
sáhttá váikkuhit
iešguđet
ládje, muhto muhtun ortnegat
eaktudit kvalifiserejuvvon, fágalaš árvvoštallama dáiddalaš dahje
kultuvrralaš kvalitehtas.
Eanaš nationála
kulturortnegat, nugo ovdamearkka dihte Norgga kulturfoandda juolludeamit,
dáiddárstipeanddat
dahje ABM-ovdáneami prošeaktaruđaid juolludeamit,
juhket ruđaid dáiddalaš kvalitehta
vuođul. Muhtun ortnegiin,
nugo ovdamearkka dihte Kultuvrralaš skuvlalávk-ka,
das juhkkojuvvojit ruđat
eará hálddašandásiide
mat fas juhket daid viidáset.
Kultur- ja girkodepartemeanta čuovvu
giehtaguhkkosaš gaskka prinsihpa,
iige dárkkis dáiddalaš árvvoštallamiid.
Dábálaš prinsihppan
eai várrejuvvo sierra earit
erenoamáš joavkkuide
mat leat dáid ortnegiid
vuolde. Lea goitge dehálaš ahte
kulturásahusat sihke sámi
váldoguovlluin ja olggobealde daid
gaskkustit sámi kultuvrra.
Sámi dáiddáriid
prošeavttat dahje prošeavttain
main lea sámi kultuvra fáddán,
leat maŋimus jagiid juolluduvvon
ruđat, ja lea viiddis kulturlonohallan gaskal
Norgga ja sámi ásahusaid.
Fylkkagielddat ja suohkanat galget fuolahit ekonomalaš,
organisatuvrralaš, rávvejeaddji
ja eará dehálaš gaskaomiid
ja doaibmabijuid mat ovddidit ja láhčet
dili viiddis kulturdoaimmaide sihke báikkálaččat
ja regionálalaččat,
gč. lága almmolaš eiseválddiid ovddasvástádusa
birra kulturdoaimmaide (gč.
kap. 14.3) Dán bargui gullá maiddái
báikkálaš ja regiuvnnalaš dásis čuovvolit
dan ovddasvástádusa
mii stádas lea váldit
vára ja láhčit dilálašvuođa
sámi kulturovdáneapmái.
Ovttasbargošiehtadus
gaskal Sámedikki ja fylkkagielddaid
lea dehálaš buvttus mii
sihkkarastá ja ovddida sámegiela, sámi
kultuvrra ja ealáhusaid. Sámediggi
lea ráhkadan šiehtadusaid Finnmárkku, Romssa
ja Nordlándda fylkkasuohkaniiguin,
ja sierra šiehtadusa lullisámi
guvlui Nordlándda, Davvi-
ja Lulli-Trøndelága
ja Hedmárkku fylkkagielddaiguin. Šiehtadusas čuožžu čielgasit
ahte váldoulbmila oassin
lea nannet ja čalmmustahttit
sámi kultuvrra ja sámegiela,
ja das leat sierra mearrádusat kultursurggiide,
earret eará museaide, musihkkii,
govvadáidagii ja teáhterii.
Romssa fylkkasuohkaniin šiehtadusas
deattuhuvvo erenoamážit
sámegiella ja dat sisttisdoallá earret
eará dábálaš mearrádusa
das ahte goappeš bealit
leat miehtemielalaččat
sámegiela hálddašanguovllu
vejolaš viiddideapmái.