Sámepolitihkka

15.2 Sámi kultuvra Kultur- ja girkodepartemeantta ortnegiid vuolde

Stáhta galgá áimmahuššat iešheanalaš ovddasvástádusa sámi kultuvrii, bajitdási našuvnnalaš kulturpolitihka bokte mii maid fátmmasta sámi kultuvrra. Dasa gullet juolludeamit stáhtalaš doaimmaide, doarjagat dáidda- ja kulturásahusaide ja ovttaskas dáiddáriidda, ja doarjagat investeremiid-da. Dán dieđáhusas addojuvvojit ovdamearkkat mot sámi kultuvra čalmmustahttojuvvo daid ortnegiid bokte.

Nationála ortnegat fátmmastit earret eará Norgga kulturfoandda ruhtajuolludemiid, dáiddárstipeanddaid, Kultuvrralaš skuvlalávkka ja kulturviesuid. Eiseválddiin lea maid erenoamáš ovddasvástádus sámegillii sámegiela giellanjuolggadusaid ovddasvástádusa bokte.

Earret mottiin spiehkastagain leat ásahusat ja ortnegat main lea čielga sámi sisdoallu biddjon Sámedikki hálddašeami vuollái. Dáiddárat ja kulturbargit geat ohcet doarjaga Sámedikki hálddašanortnegiin, sáhttet maid ohcat doarjaga nationála ortnegiin. erenoamážit lea dat dehálaš vai sihkkarastá ahte hálddašanovddasvástádusa sirdin Sámediggái ii dagat ahte sámi kultuvra marginali­serejuvvo.

Norgga kulturpolitihkas lea eaktun ahte kvalitehta lea buorre, muhto ii ovttabeallásaš. Kvalitehtaárvvoštallan sáhttá váikkuhit iešguđet ládje, muhto muhtun ortnegat eaktudit kvalifiserejuvvon, fágalaš árvvoštallama dáiddalaš dahje kultuvrralaš kvalitehtas. Eanaš nationála kulturortnegat, nugo ovdamearkka dihte Norgga kulturfoandda juolludeamit, dáiddárstipeanddat dahje ABM-ovdáneami prošeaktaruđaid juolludeamit, juhket ruđaid dáiddalaš kvalitehta vuođul. Muhtun ortnegiin, nugo ovdamearkka dihte Kultuvrralaš skuvlalávk-ka, das juhkkojuvvojit ruđat eará hálddašandásiide mat fas juhket daid viidáset. Kultur- ja girkodepartemeanta čuovvu giehtaguhkkosaš gaskka prin­sihpa, iige dárkkis dáiddalaš árvvoštallamiid.

Dábálaš prinsihppan eai várrejuvvo sierra earit erenoamáš joavkkuide mat leat dáid ortnegiid vuolde. Lea goitge dehálaš ahte kulturásahusat sihke sámi váldoguovlluin ja olggobealde daid gaskkustit sámi kultuvrra. Sámi dáiddáriid prošeavttat dahje prošeavttain main lea sámi kultuvra fáddán, leat maŋimus jagiid juolluduvvon ruđat, ja lea viiddis kulturlonohallan gaskal Norgga ja sámi ásahusaid.

Fylkkagielddat ja suohkanat galget fuolahit ekonomalaš, organisatuvrralaš, rávvejeaddji ja eará dehálaš gaskaomiid ja doaibmabijuid mat ovddidit ja láhčet dili viiddis kulturdoaimmaide sihke báikkálaččat ja regionálalaččat, gč. lága almmolaš eiseválddiid ovddasvástádusa birra kulturdoaimmaide (gč. kap. 14.3) Dán bargui gullá maiddái báikkálaš ja regiuvnnalaš dásis čuovvolit dan ovddasvástádusa mii stádas lea váldit vára ja láhčit dilálašvuođa sámi kulturovdáneapmái.

Ovttasbargošiehtadus gaskal Sámedikki ja fylkkagielddaid lea dehálaš buvttus mii sihkkarastá ja ovddida sámegiela, sámi kultuvrra ja ealáhusaid. Sámediggi lea ráhkadan šiehtadusaid Finnmárkku, Romssa ja Nordlándda fylkkasuohkaniiguin, ja sierra šiehtadusa lullisámi guvlui Nordlándda, Davvi- ja Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkagielddaiguin. Šiehtadusas čuožžu čielgasit ahte váldoulbmila oassin lea nannet ja čalmmustahttit sámi kultuvrra ja sámegiela, ja das leat sierra mearrádusat kultursurggiide, earret eará museaide, musihkkii, govvadáidagii ja teáhterii. Romssa fylkkasuohkaniin šiehtadusas deattuhuvvo erenoamážit sámegiella ja dat sisttisdoallá earret eará dábálaš mearrádusa das ahte goappeš bealit leat miehte­mielalaččat sámegiela hálddašanguovllu vejolaš viiddideapmái.